Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2021 Tallinn Tsiviilasi
K Ti avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja xxx)
(võlgnik):
K
T
(isikukood
Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Pankroti väljakuulutamise otsustamine
1.Rahuldada K Ti avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja K Ti pankrot 25. novembril 2021 kell 18.00.
3.Nimetada K Ti pankrotihalduriks pankrotihaldur Terje Eipre.
4.Kohus kohustab K Ti ilmuma 17.12.2021 kell 09.55 Harju Maakohtusse Tallinna kohtumajja, Lubja 4, Tallinn, kohtusaali nr 2020 võlgniku vande andmiseks. Kohus hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti.
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17.12.2021 kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, kohtusaal nr 2020.
6.Jätta menetluskulud K Ti kanda.
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre ajutise halduri tasuks 1359,55 eurot (käibemaksuga).
8.Mõista K Tilt välja ajutise halduri Terje Eipre tasu 658,75 eurot OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arvelduskontole xxx.
9.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust 700,80 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arvelduskontole xxx.
10.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile K Ti tuludeklaratsioon.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
14.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast käesoleva määruse punktis 13 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
15.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
16.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
17.Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K T esitas 11.11.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma kohustusi enam täita ka pikema perioodi jooksul. Avaldajal on kohustusi kokku 57 348,69 eurot, mille igakuine makse on 1588,48 eurot. Avaldaja igakuine töötasu on 1168 eurot. Muud varad puuduvad. Avaldajal on üks ülalpeetav.
2.Kohus võttis 15.11.2021 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus menetluses.
3.Ajutine haldur esitas 23.11.2021 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku igakuine sissetulek on 1228 eurot, mis koosneb töötasust 1168 eurot ja lapsetoetusest 60 eurot. Turuväärtust omav vara puudub. Halduri arvamusel on võlgnikul kohustusi ligikaudu 61 841,77 eurot.
4.Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tal puudub turuväärtust omav vara ja sissetulek ei ole piisav, et oma kohustused õigeaegselt tasuda. Esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel ja võlgniku tegevuses ei ole tuvastatud kuriteo tunnuseid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja K T on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 61 841,77 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on 1228 eurot, sh lapsetoetus 60 eurot, mis ei ole piisav igakuiste laenukohustuste täitmiseks. Võlgnikul on 15 võlausaldajat, kellele tuleks teha iga kuu makseid summas kokku 1538,48 eurot. Kohus arvestab lisaks ka PankrS § 31 lg-ga 4, mille kohaselt võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel tuleb maksejõuetust eeldada.
6.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Praegusel juhul, arvestades võlgniku kohustuste mahtu, ei ole võlgnikul piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks. Andmeid vara tagasivõitmise või tagasi nõudmise kohta ei ole. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole praeguses menetlusstaadiumis teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K Ti pankrot tuleb välja kuulutada olenemata sellest, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.
7.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku panktori välja 25.11.2021 kell 18.00. Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre.
8.PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub 17.12.2021 kell 10.00 Harju Maakohtus.
9.PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule vande andmiseks, s.o 17.12.2021 kell 09.55. Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab.
10.PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
11.PankrS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.
12.PankrS § 89 lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust.
13.Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
14.PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
15.Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks. Ajutise halduri tasu kindlaksmääramine
16.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
17.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
18.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise
halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
19.Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
20.Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 9,7 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 116,80 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1359,55 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
21.Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et ülal toodu põhjal võib esineda PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused osaliselt hüvitada riigi vahenditest.
22.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 9,7 tunni eest (alustatud pooltunde 19 × 33) 627 eurot. Kuna riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär, tuleb ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest summas 584 eurot, s.o 700,80 eurot koos käibemaksuga. Ülejäänud ulatuses, s.o 658,75 eurot (1359,55 – 700,80) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.