Harju Maakohtu 24. mai 2021. a mÀÀrus (saneerimiskava kinnitamine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Tallinna Moekombinaat (pankrotis) mÀÀruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad mÀÀruskaebuse menetlemisel
Avaldaja DBH Baltics Oà (registrikood 12422657), seaduslik esindaja Ivars Plaudis-Lasmanis VÔlausaldaja AS Tallinna Moekombinaat (pankrotis, registrikood 11474184), seaduslikud esindajad pankrotihaldur Kristo Teder ja pankrotihaldur Indrek Lepsoo VÔlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Carmen LinnumÀe SaneerimisnÔustaja Urmas Ustav
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.JÀtta Harju Maakohtu 24. mai 2021. a mÀÀrus muutmata.
2.JÀtta AS-i Tallinna Moekombinaat mÀÀruskaebus rahuldamata.
3.JÀtta mÀÀruskaebuse menetlemise kulud AS-i Tallinna Moekombinaat (pankrotis) kanda.
2-20-13668 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused MÀÀruse peale vĂ”ib Riigikohtule esitada mÀÀruskaebuse 15 pĂ€eva jooksul alates mÀÀruse kĂ€ttetoimetamisest. Kui ringkonnakohus on jĂ€tnud maakohtu mÀÀruse muutmata, saab ringkonnakohtu mÀÀruse peale esitada mÀÀruskaebuse Riigikohtule ĂŒksnes isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu mÀÀrust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2011. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 24). MÀÀruskaebemenetluses vĂ”ib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise vĂ”i advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb mÀÀruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetĂ€htaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka mÀÀruskaebus. MÀÀruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
1.DBH Baltics OĂ (avaldaja) esitas 18. septembril 2020 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. 15. oktoobri 2020. a mÀÀrusega algatas maakohus avaldaja saneerimismenetluse ning mÀÀras saneerimisnĂ”ustajaks Urmas Ustavi. Maakohus kohustas saneerimisnĂ”ustajat tagama saneerimiskava vastuvĂ”tmise hiljemalt 11. detsembriks 2020. Avalduse kohaselt asutati avaldaja 15. veebruaril 2013. Avaldaja pĂ”hitegevusalaks oli kuni 12. maini 2014 rĂ”ivaste jaemĂŒĂŒk ning pĂ€rast seda jaemĂŒĂŒk muudes spetsialiseerimata kauplustes. 2013. aastal avas avaldaja Baltikumi esimese poe Tallinnas Rocca al Mare keskuses. Teine suur ĂŒĂŒripind on T1 kaubanduskeskuses (2096 m2). Avaldaja on maailma suurima moekaubaketi Debenhams toodete edasimĂŒĂŒja. Lisaks Debenhamsi toodetele mĂŒĂŒb avaldaja ka teiste eksklusiivsete brĂ€ndide tooteid. 2019. aasta aprillis kuulutati vĂ€lja Debenhamsi suurima tootjafirma pankrot ning alates 2020. aastast alustati Debenhamsi ĂŒmberstruktureerimist. Majanduslikes raskustes olid ka avaldaja pakutavate teiste eksklusiivbrĂ€ndide tarnijad. Tarnete viibimine mĂ”jutas avaldaja majandustegevust. Avaldaja 2020. aasta eesmĂ€rk oli ĂŒmberstruktureerimine ning tavapĂ€rase kĂ€ibe taastamine ja kasumi suurendamine. Kuid 2020. aasta keskmine kĂ€ive oli oluliselt vĂ€iksem vĂ”rreldes 2019. a keskmise kĂ€ibega (43% vĂ€iksem). COVID-19 pandeemilise leviku tĂ”ttu vĂ€ljakuulutatud eriolukord ei vĂ”imaldanud kĂ€ivet 2020. aastal tĂ”sta. 2020. a aprillis ja mais olid kaubanduskeskused Eestis suletud, kuid avaldaja pidi jĂ€tkama endiselt oma kohustuste tĂ€itmist, sh maksma töötasu, ĂŒĂŒri- ja kommunaalmakseid. Eeltoodud pĂ”hjustel on avaldajal tekkinud ajutised makseraskused.
14.detsembril 2020 esitas saneerimisnĂ”ustaja avaldaja saneerimiskava maakohtule kinnitamiseks. Samuti esitas saneerimisnĂ”ustaja koos saneerimiskavaga maakohtule vĂ”lausaldajatele edastatud saneerimisteated, saneerimiskava vastuvĂ”tmise koosoleku teate ja ĂŒleskutse seisukoha esitamiseks, hÀÀletusprotokolli ja saneerimisnĂ”ustaja arvamuse koos tegevusaruande ja tasu taotlusega.
3.Saneerimiskavaga kujundatakse ĂŒmber seitsme vĂ”lausaldaja nĂ”uded, mille suurus on kokku 1 700 810 eurot 36 senti, millest pĂ”hinĂ”uete summa on 1 695 268 eurot 13 senti ning intressinĂ”ue 5542 eurot 23 senti. VĂ”lausaldajate nĂ”uded on jĂ€rgmised: ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTS-i (Rocca al Mare keskus) nĂ”ue 285 501 eurot 35 senti, Tallinna Moekombinaat AS-i (TMK) nĂ”ue 20 267 eurot 21 senti, Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) nĂ”ue 173 491 eurot 80 senti (pĂ”hinĂ”ue ja kĂ”rvalnĂ”ue kokku), Delta Urban SIA nĂ”ue 17 000 eurot, Cargomax SIA nĂ”ue 7663 eurot 5 senti, Kirk Investments SIA nĂ”ue 684 894 eurot 90 senti, Lawrence Asset Management AS-i nĂ”ue 511 992 eurot.
2-20-13668
3.1.Saneerimiskava vastuvĂ”tmise hÀÀletusel osalesid kĂ”ik seitse vĂ”lausaldajat. Ăks vĂ”lausaldajatest, AS Tallinna Moekombinaat, hÀÀletas saneerimiskava kinnitamise vastu, kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud vĂ”lausaldajad olid saneerimiskava kinnitamise poolt. Kokku on avaldaja saneerimismenetluses vĂ”lausaldajatel 1 695 268,13 hÀÀlt. Saneerimiskava vastuvĂ”tmise poolt hÀÀletasid kuus vĂ”lausaldajat 1 675 000,92 hÀÀlega (2/3 hÀÀltest oleks olnud 1 130 178,75 hÀÀlt). Kuna saneerimiskava vastuvĂ”tmise poolt anti rohkem kui 2/3 hÀÀltest, siis on saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg-s 4 sĂ€testatud nĂ”ue tĂ€idetud ja saneerimiskava vastu vĂ”etud.
3.2.Saneerimiskavaga kujundatakse vĂ”lausaldajate nĂ”uded ĂŒmber selliselt, et vĂ”lausaldajatele tasutakse kokku 30% nĂ”udest viie aasta jooksul kvartaalsete maksetena. SaneerimisabinĂ”udeks on seega kohustuste tĂ€itmise tĂ€htaja pikendamine, rahaliste nĂ”uete osamaksetena tĂ€itmine ning vĂ”lausaldajate nĂ”uete osaline vĂ€hendamine. Avaldaja rahuldab vĂ”lausaldajate nĂ”uded jĂ€rgmiselt: Rocca al Mare keskuse nĂ”ue 285 501 eurot 35 senti rahuldatakse 85 650 euro 41 sendi ulatuses, TMK nĂ”ue 20 267 eurot 21 senti rahuldatakse 6080 euro 16 sendi ulatuses, Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) nĂ”ue 173 491 eurot 80 senti rahuldatakse 52 047 euro 54 sendi ulatuses, Delta Urban SIA nĂ”ue 17 000 eurot rahuldatakse 5100 euro ulatuses, Cargomax SIA nĂ”ue 7663 eurot 5 senti rahuldatakse 2298 euro 92 sendi ulatuses, Kirk Investments SIA nĂ”ue 684 894 eurot 90 senti rahuldatakse 205 468 euro 48 sendi ulatuses ja Lawrence Asset Management AS-i nĂ”ue 511 992 eurot rahuldatakse 153 597 euro 60 sendi ulatuses. VĂ”lausaldaja AS-i Tallinna Moekombinaat seisukoht
4.Saneerimiskavale vastu hÀÀletanud vĂ”lausaldaja TMK esitas kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jĂ€tmiseks. TMK leidis, et tema Ă”igusi on oluliselt rikutud ning tema nĂ”uet vĂ€hendatud suuremas ulatuses, kui see oleks TMK kui pandipidaja staatust ja panditud vara vÀÀrtust arvestades pĂ”hjendatud. TMK-d on koheldud ebavĂ”rdselt vĂ”rreldes vĂ”lausaldajatega, kelle nĂ”uded ei ole pandiga tagatud. NĂ”uete ĂŒmberkujundamine saneerimiskavas ei ole kooskĂ”las saneerimiskavas toodud pankrotihinnanguga. Pankrotihinnangus toodud jĂ€reldused on osaliselt valed ja see tĂ”i kaasa TMK nĂ”ude vĂ€hendamise pĂ”hjendamatult suures ulatuses. TMK-l on ĂŒĂŒrileandja pandiĂ”igus. ĂĂŒrileandjate nĂ”uded kuuluvad pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 1 sĂ€testatud rahuldamisjĂ€rku. Saneerimiskava pankrotihinnangus on ekslikult jĂ€reldatud, et arvestataval mÀÀral saaksid rahuldatud ĂŒĂŒrileandjate nĂ”uded. Saneerimiskava punktis 26 on toodud, et avaldaja pĂ”hivara jÀÀkmaksumus on 191 169 eurot 8 senti, investeeringud ĂŒĂŒripindadele jÀÀkmaksumusega 222 152 eurot ja tooted ning kaubad mĂŒĂŒgiks vÀÀrtusega 629 611 eurot. Isegi kui nĂ”ustuda saneerimiskavas toodud pankrotihinnanguga, mille kohaselt oleks pankrotimenetluses investeeringute (191 169,08 eurot) vÀÀrtuseks 0 eurot, poe sisustusesemete (222 152 eurot) vÀÀrtuseks samuti sisuliselt 0 (mis tundub ÀÀrmiselt ebatĂ”enĂ€oline) ja kauba mĂŒĂŒgist (629 611) Ă”nnestuks saada vaid 1/3 (ca 200 000 eurot), siis on ka selle hinnangu kohaselt ilmne, et TMK saaks avaldaja pankrotimenetluses oma nĂ”ude oluliselt suuremas ulatuses rahuldatud kui 30%, mis on mÀÀratud saneerimiskava kohaselt. Arvestades TMK nĂ”ude suurust ja vara realiseerimisvÀÀrtust pankrotimenetluses, siis TMK saaks PankrS §153 lg-le 2 tuginedes oma nĂ”ude pankroti korral rahuldatud vĂ€hemalt 85% ulatuses. SaneerimisnĂ”ustaja seisukoht
5.Saneerimiskava on koostatud eesmĂ€rgiga taastada avaldaja jĂ€tkusuutlik majandamine selliselt, et vĂ”lausaldajate nĂ”udeid saaks rahuldada oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses. Avaldaja majandustegevuse ĂŒmberkujundamine kosmeetikatoodete mĂŒĂŒgile vĂ”imaldab avaldajal vabaneda vĂ”lgadest. Juba saneerimiskava koostamise ajal on
2-20-13668 avaldaja sĂ”lminud ulatuslikult frantsiisi- ja koostöölepingud, sh e-poe avamiseks. Saneerimiskavas esitatud ettepanekud oluliste vĂ”lausaldajate nĂ”uete ĂŒmberkujundamiseks on vajalikud, mĂ”istlikud ja proportsionaalsed.
5.1.TMK vastuvĂ€idete osas mĂ€rkis saneerimisnĂ”ustaja, et isegi kui vĂ”lausaldajad oleks saneerimiskavas rĂŒhmadesse jaotatud, oleks saneerimiskava siiski hÀÀletusprotokolli tulemuste alusel vastu vĂ”etud. TMK-ga samasse rahuldamisjĂ€rku kuulus ka Rocca al Mare keskuse ĂŒĂŒrileandja pandiga tagatud nĂ”ue. Rocca al Mare keskus, kelle nĂ”ude suurus on 285 501 eurot 35 senti, hÀÀletas saneerimiskava kinnitamise poolt. Rocca al Mare keskuse hÀÀled moodustasid enam kui 2/3 pandiga tagatud vĂ”lausaldajate rĂŒhma kuuluvate nĂ”uete summast (kokku oleks kahe vĂ”lausaldaja nĂ”uete summa olnud 305 768 eurot 56 senti). VĂ”lausaldajate rĂŒhmi ei ole moodustatud otstarbekuse kaalutlustel. ĂĂŒripindadel asuva kauba jÀÀgi ja kaupluste sisustuse kiirmĂŒĂŒgivÀÀrtus on eelduslikult nii marginaalne, et pandiga tagatud nĂ”uetega vĂ”lausaldajad ei ole kvalitatiivselt kĂ€sitletavad pandiga tagamata nĂ”uetega vĂ”lausaldajatest erinevalt. Saneerimiskavas on hinnatud, millised oleksid vĂ”lausaldajate nĂ”uete rahuldamise vĂ”imalused pankrotimenetluses ning jĂ€reldati, et saneerimise korral saavad vĂ”lausaldajate nĂ”uded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui pankroti korral.
5.2.EttevĂ”tja pikaajaline kogemus oma tegevusvaldkonnas ja pikaajalised koostööpartnerid muudavad saneerimiskava tĂ€itmise reaalselt teostatavaks. Saneerimiskava ei ole ebarealistlik, sest avaldaja Ă€ritegevus keskendub kulude vĂ€hendamisele. Saneerimiskava eduka elluviimise ohuks vĂ”ib olla ĂŒĂŒrileandjatega kokkuleppele mittejĂ”udmine. Uue suunaga majandustegevuse jaoks ei vaja avaldaja nii suuri ĂŒĂŒripindu. ĂĂŒripindade vĂ€hendamine on vĂ”imalik ka selliselt, et ĂŒĂŒrileandja annab avaldajale nĂ”usoleku ĂŒĂŒripindade allĂŒĂŒrile andmiseks. Sel juhul ei kaotaks ĂŒĂŒrileandja ĂŒĂŒrnikku ning mĂ”lema poole huvide kaitse oleks tagatud. Kuigi turul valitseb endiselt majanduslikult ebakindel olukord, on avaldaja suutnud tagada rahavoo.
5.3.TMK ei ole arvesse vĂ”tnud, et suur osa ĂŒĂŒritaval pinnal asuvast varast asub Rocca al Mare kaubanduskeskuses, seega ei ole kogu vara hĂ”lmatud TMK pandiĂ”igusega, vaid osa sellest kuulub Rocca al Mare keskusele. Saneerimiskavas on selgitatud, et investeeringuid ja sisustusesemeid ei ole vĂ”imalik realiseerida ning nende vÀÀrtus pankrotimenetluses on 0 eurot. TMK ei ole ka arvestanud, et saneerimiskava kinnitamisel tasutakse talle igakuiselt kokkulepitud ĂŒĂŒri. Selleks on vaja avaldajal saavutada kokkulepped ĂŒĂŒrileandjatega allĂŒĂŒrilepingute sĂ”lmimiseks. Kuid isegi siis, kui TMK ei nĂ”ustu ĂŒĂŒripinda vĂ€hendama vĂ”i allĂŒĂŒri andmist lubama, ei ole saneerimiskava tĂ€itmine vĂ€listatud. Saneerimiskava kinnitamisel tasutakse TMK-le enne uute kokkulepete sĂ”lmimist vĂ”i ĂŒĂŒrilepingu lĂ”petamist igakuiselt ĂŒĂŒrimakseid. Tegemist on TMK tuluga, mida ta saab ĂŒksnes saneerimiskava kinnitamisel, kuid ei saaks pankrotimenetluses. Avaldaja pankroti olukorras tekiks TMK-l kahju hĂŒvitamise nĂ”ue (hinnavahe hĂŒvitamise nĂ”ue, VĂS § 135) avaldaja vastu, kuna avaldaja ja TMK vaheline ĂŒĂŒrileping on sĂ”lmitud 10-aastase tĂ€htajaga. VĂ”ttes arvesse praegust (13.01.2021 seisuga) kaubanduskeskuste ja poodide majanduslikku olukorda, ei ole kiiresti uue ĂŒĂŒrniku leidmine ĂŒĂŒripinnale tĂ”enĂ€oline. Seega tekiks TMK-l avaldaja vastu potentsiaalselt ca 80 000 euro suurune kahju hĂŒvitamise nĂ”ue. Isegi kui eeldada, et pool avaldaja kaubajÀÀgist asub TMK ĂŒĂŒripinnal, saaks TMK kaubajÀÀgi mĂŒĂŒgist ca 85 000 eurot (100 000*85%). Seega tĂ”enĂ€oliselt avaldaja pankrotiolukorras ei kata TMK nĂ”ude tagamiseks pandiĂ”igusega koormatud esemed isegi 85% TMK nĂ”udest. VĂ”lausaldaja nĂ”ue jÀÀks avaldaja pankrotimenetluses rahuldamata ca summas 25 000 euro ulatuses ehk suuremas ulatuses kui saneerimiskava kinnitamisel, mille kohaselt TMK nĂ”ue jÀÀb rahuldamata 14 187 euro 5 sendi ulatuses.
2-20-13668 Maakohtu mÀÀrus ja pÔhjendused
6.Harju Maakohus kinnitas 24. mai 2021. a mÀÀrusega avaldaja saneerimiskava ning mÀÀras saneerimiskava tĂ€itmise ĂŒle jĂ€relevalvet teostama saneerimisnĂ”ustaja Urmas Ustavi. Maakohus mÀÀras saneerimisnĂ”ustaja tasuks ajavahemiku 16. oktoober 2020 â 14. detsember 2020 eest 5000 eurot.
6.1.Maakohtu hinnangul tuleb kohtule esitatud saneerimiskava kinnitada. Saneerimiskava hÀÀletamine viidi lĂ€bi koosolekut pidamata. Saneerimiskavast teavitati kĂ”iki seitset vĂ”lausaldajat, kellele selgitati kirjalikult hÀÀletamise tingimusi ning hÀÀletamata jĂ€tmise tagajĂ€rgi. Saneerimiskavas ei jaotatud vĂ”lausaldajaid rĂŒhmadesse ning seega hÀÀletati ĂŒhes rĂŒhmas. Saneerimiskava vastuvĂ”tmiseks oli vajalik, et seitsmest vĂ”lausaldajast annaks poolt hÀÀle 5 vĂ”lausaldajat, kelle hÀÀled moodustaks kokku vĂ€hemalt 1 130 178,75 hÀÀlt. Vastavalt saneerimisseaduses toodule on vĂ”lausaldajate hÀÀlte arv vĂ”rdeline tema pĂ”hinĂ”ude suurusega. HÀÀletusprotokolli kohaselt hÀÀletasid seitse vĂ”lausaldajat vastavalt saneerimisnĂ”ustaja poolt ettenĂ€htud tĂ€htaja sees Ă”igeaegselt. Kuus vĂ”lausaldajat hÀÀletasid saneerimiskava vastuvĂ”tmise poolt ning nende hÀÀlte arv oli kokku 1 675 000,92. Ăks vĂ”lausaldaja (TMK) hÀÀletas saneerimiskava vastu. Saneerimiskava tuleb lugeda vastuvĂ”etuks, kuna ĂŒle poole vĂ”lausaldajatest olid selle poolt ning nende nĂ”uete suurus oli ĂŒle 2/3 kĂ”igi nĂ”uete suurusest.
6.2.Maakohus leidis, et saneerimiskavas toodud abinÔud ja tegevused ettevÔtjal makseraskustega toime tulla ning taastada ettevÔtte igapÀevane majandustegevus. Saneerimiskava vastab seaduses sÀtestatud nÔuetele ning on selle tÀitmine on tÔenÀoline. Saneerimiskava tÀitmisele aitab kaasa avaldaja pikaajaline kogemus valitud Àrisuunal. VÔlausaldajate huvide kaitseks on saneerimiskavaga kehtestatud avaldaja kohustus esitada iga kuue kuu tagant saneerimisnÔustajale aruandeid kava tÀitmise kohta. Saneerimiskava kinnitamata jÀtmine vÔib kaasa tuua avaldaja pankrotimenetluse. Kava kinnitamine vÔimaldab rahuldada ka pandiga tagamata vÔlausaldajate nÔuded, kelle nÔuded jÀÀksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Saneerimiskavas koheldakse vÔlausaldajaid vÔrdselt, vÀhendades kÔigi vÔlausaldajate nÔudeid sama suures ulatuses.
6.3.Vastuseks TMK vastuvĂ€idetele, mille kohaselt teda on koheldud ebavĂ”rdselt vĂ”rreldes teiste vĂ”lausaldajatega, leidis maakohus, et TMK nĂ”uet on vĂ€hendatud sama palju (30%-ni) kui teiste vĂ”lausaldajate nĂ”udeid. TMK ja Rocca al Mare keskus on mĂ”lemad avaldaja vĂ”lausaldajad, kellel on ĂŒĂŒrileandja pandiĂ”igus renditud ruumides olevale avaldaja varale. Kuid see ei erista TMK-d teistest vĂ”lausaldajatest. VĂ”lausaldajate renditud ruumides asuv vara ei ole selline tugev tagatis nagu on kinnisvara. Sisuliselt on tegemist kaupluse aastaid kasutuses olnud sisutusega, samuti kassa- ja muu tehnikaga, mida praegusel kaubandusele keerulisel ajal on pakkumises rohkem kui on nĂ”udlust. Avaldaja turustatavate tootebrĂ€ndide kollektsiooni jÀÀgid sellele varale suurt lisandvÀÀrtust ei anna. SeetĂ”ttu on pĂ”hjendatud saneerimiskavas erinevate vĂ”lausaldajate rĂŒhmade moodustamata jĂ€tmine.
6.4.Maakohus nĂ”ustus TMK-ga, et avaldaja pankroti korral vĂ”ib TMK rendileandjana saada oma nĂ”ude (20 267 eurot 21 senti) mĂ€rkimisvÀÀrses ulatuses rahuldatud, vĂ”rreldes saneerimisel saadava summaga (6080 eurot 16 senti). Samas oleks ÀÀrmiselt ebaĂ”iglane lahendada asi pankrotiga, mille puhul enamus vĂ”lausaldajaid ei saaks ĂŒldse oma nĂ”udeid rahuldatud. See oleks vastuolus saneerimise eesmĂ€rgiga. Eelneva tĂ”ttu jĂ€ttis maakohus TMK avalduse saneerimiskava kinnitamata jĂ€tmiseks rahuldamata.
6.5.SanS § 24 lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu vÔetud, kui selle poolt hÀÀletasid vÀhemalt pooled kÔigist vÔlausaldajatest, kellele kuulub vÀhemalt kaks kolmandikku kÔigist hÀÀltest. Saneerimiskava hÀÀletustulemusi arvestades on vastav nÔue tÀidetud. Maakohus leidis, et nÔuetekohane oli ka vÔlausaldajate saneerimisest teavitamine ning saneerimismenetluse
2-20-13668 nĂ”udeid ei ole rikutud. Saneerimiskava vastab saneerimisseadusele. Avaldaja saneerimine on tĂ”enĂ€oline ning arvestades ĂŒmberkujundatavate kohustuste iseloomu ja suurust, avaldaja vara ja prognoositavaid rahavoogusid, on saneerimiskava tĂ€itmine realistlik ja teostatav. Kava tĂ€itmisele aitab kaasa avaldaja eelnev kogemus selles valdkonnas.
6.6.Saneerimiskava alusel rahuldatakse ka pandiga tagamata nĂ”uded, mis jÀÀksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Saneerimiskava ei riku vĂ”lausaldajate Ă”igusi. VĂ”lausaldajate huvide kaitseks on saneerimiskavaga kehtestatud kohustus esitada saneerimiskava kehtivuse ajal iga kuue kuu tagant saneerimisaruandeid. Saneerimiskava kinnitamata jĂ€tmine vĂ”ib kaasa tuua avaldaja pankroti. Kui arvestada, et pankrotihinnangu kohaselt on pankroti korral tĂ”enĂ€oline rahuldada osaliselt rendileandjate nĂ”uded ning pandiga tagamata vĂ”lausaldajate nĂ”udeid ei saa ilmselt ĂŒldse rahuldada, siis on saneerimiskavas vĂ€lja toodud nĂ”uete vĂ€hendamine enamikule vĂ”lausaldajatele oluliselt kasulikum. Seega saavad saneerimismenetluses vĂ”lausaldajate nĂ”uded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.
6.7.Menetluskulud jÀttis maakohus avaldaja kanda. Maakohus mÀÀras kindlaks saneerimisnÔustaja tasu seni tehtud töö eest ning mÀÀras, et saneerimiskava tÀitmise jÀrelevalve eest tasutakse saneerimisnÔustajale saneerimiskava kinnitamisest alates 150 eurot (lisandub kÀibemaks) kuus. MÀÀruskaebus ja menetluse edasine kÀik
7.TMK esitas maakohtu mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse, milles palub maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada ning teha uue mÀÀruse, millega jĂ€tta avaldaja saneerimiskava kinnitamata vĂ”i alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa jĂ€tta saneerimiskava kinnitamata, tĂŒhistada maakohtu mÀÀrus ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. MÀÀruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus jĂ€tnud arvestamata TMK 11. detsembril 2020 esitatud vastuvĂ€ited saneerimiskava kinnitamisele. TMK Ă”igusi on saneerimiskava koostamise ja vastuvĂ”tmise kĂ€igus oluliselt rikutud ning TMK-d koheldakse kava alusel oluliselt kehvemini kui teisi vĂ”lausaldajaid. TMK nĂ”uet on kava alusel pĂ”hjendamatult suures ulatuses vĂ€hendatud. TMK nĂ”ue on pandiga tagatud, kuid sellele vaatamata koheldakse teda ebaĂ”iglaselt vĂ”rreldes nende vĂ”lausaldajatega, kelle nĂ”uded ei ole pandiga tagatud. NĂ”uete ĂŒmberkujundamine saneerimiskavas ei ole kooskĂ”las saneerimiskavas esitatud pankrotihinnanguga. Pankrotihinnangu jĂ€reldused on osaliselt vÀÀrad ning see on pĂ”hjustanud TMK nĂ”ude pĂ”hjendamatult suures ulatuses vĂ€hendamise. Kohtupraktikas on selgitatud, et saneerimismenetluse edukuse korral peaks vĂ”lausaldajad saama oma nĂ”uded rahuldatud mitte oluliselt vĂ€iksemas ulatuses kui pankrotimenetluses. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas vĂ€hemalt kava kinnitamata jĂ€tmist taotlenud vĂ”lausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava tĂ€itmisel nĂ”uete rahuldamine mitte oluliselt vĂ€iksemas ulatuses sellest, mis neil oleks vĂ”imalik saavutada pankrotimenetluses, st tuleb anda pankrotihinnang. Pankrotihinnangus tuleb analĂŒĂŒsida, millises ulatuses oleks tĂ”enĂ€oliselt vĂ”imalik nĂ”uded rahuldada pankrotimenetluses ettevĂ”tte pankrotivara vÔÔrandamisega. Seega peab pankrotihinnang arvestama ka ĂŒksiku vĂ”lausaldaja huve eraldi, praegusel juhul pandipidajast vĂ”lausaldaja huve. Avaldaja saneerimisavalduses on kĂŒll pankrotihinnang olemas, kuid see on vastuolus kavas toodud muude andmetega ning osa selle jĂ€reldusi on vÀÀrad. Saneerimiskavas ei ole arvestatud sellega, et TMK nĂ”ue on tagatud pandiga. TMK-l on ĂŒĂŒrileandja pandiĂ”igus, millest TMK saneerimisnĂ”ustajat teavitas. Saneerimiskava p-s 71 on vĂ€lja toodud, et kogu ettevĂ”tte pĂ”hivara ning investeeringud asuvad ĂŒĂŒrileandja ruumides, mistĂ”ttu nimetatud vara on koormatud
2-20-13668 ĂŒĂŒrileandja pandiĂ”igusega. Seega kuuluvad ĂŒĂŒrileandjate nĂ”uded pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 1 sĂ€testatud rahuldamisjĂ€rku (pandiga tagatud nĂ”uded). Saneerimiskava koostamisel ei ole TMK nĂ”ude pandiga tagatust arvesse vĂ”etud. NĂ”ude pandiga tagatuse korral tuleks lisaks nĂ”ude suurusele vĂ€lja selgitada ka panditud vara koosseis ja vÀÀrtus. Saneerimiskavas on ekslikult jĂ€reldatud, et sisuliselt on vĂ€listatud see, et ĂŒĂŒrileandjate nĂ”uded saavad arvestataval mÀÀral rahuldatud. Saneerimiskava kohaselt on TMK nĂ”ue avaldaja vastu 20 267 eurot 21 senti. Saneerimiskava p-i 26 kohaselt moodustub avaldaja vara pĂ”hivarast jÀÀkmaksumusega 191 169 eurot 8 senti, investeeringutest ĂŒĂŒripindadele jÀÀkmaksumusega 222 152 eurot ja mĂŒĂŒgiks olevatest kaupadest vÀÀrtusega 629 611 eurot. Isegi kui nĂ”ustuda saneerimiskavas toodud pankrotihinnanguga, mille kohaselt oleks pankrotimenetluses investeeringute (191 169 eurot 8 senti) vÀÀrtuseks 0 eurot, poe sisustusesemete (222 152 eurot) vÀÀrtuseks samuti sisuliselt 0 (mis tundub ÀÀrmiselt ebatĂ”enĂ€oline) ja kauba mĂŒĂŒgist (629 611 eurot) Ă”nnestuks saada vaid 1/3 (ca 200 000 eurot), siis on ka selle hinnangu kohaselt ilmne, et TMK saaks avaldaja pankrotimenetluses oma nĂ”ude oluliselt suuremas ulatuses rahuldatud kui 30%, mis on nĂ”ude rahuldamise ulatuseks saneerimiskava kohaselt. Arvestades TMK nĂ”ude suurust ja vara realiseerimisvÀÀrtust pankrotimenetluses, saaks TMK tuginedes PankrS § 153 lg-le 2 oma nĂ”udele pankroti korral rahuldatud vĂ€hemalt 85% ulatuses. Avaldaja saneerimiskava kohaselt kuuluvad kĂ”ik seitse vĂ”lausaldajat ĂŒhte rĂŒhma ning neid koheldakse kĂ”iki ĂŒhtemoodi, s t, et nii nĂ”uete vĂ€hendamise mÀÀr kui tasumise tĂ€htaeg on kĂ”igile vĂ”lausaldajatele ĂŒhesugune. TMK-d oleks tulnud kohelda erinevalt, arvestades tema nĂ”ude pandiga tagatust ja panditud vara vÀÀrtust. Pandiga tagatud nĂ”uetega vĂ”lausaldajad oleks tulnud paigutada eraldi rĂŒhma. Pandiga tagatud nĂ”udega vĂ”lausaldajalt ei saa Ă€ra vĂ”tta Ă”igust oma panti realiseerida. Saneerimiskava on ebarealistilik, sest pĂ”hineb lootusel, et avaldajal Ă”nnestub ca 2000 ruutmeetri suuruse ĂŒĂŒripinna osas ĂŒĂŒrileandjatega kokku leppida ĂŒĂŒripinna vĂ€hendamine 50 ruutmeetrile. TMK ei ole selle muudatusega nĂ”ustunud. Saneerimiskavas on mĂ€rgitud, et avaldajal on Ă”igus saada TMK-lt 150 000 eurot, Ă”ige summa on ca 120 000 eurot ning seda ĂŒksnes juhul, kui ĂŒĂŒrilepingut jĂ€tkatakse tĂ€ies mahus. TMK ei nĂ”ustu maakohtu hinnanguga, et saneerimiskava tĂ€itmine on realistlik. Alates 11. 2021. a 11. mĂ€rtsist ei ole avaldajal T1 kaubanduskeskuses (milles TMK avaldajale kaubanduspinda ĂŒĂŒrib) majandustegevust toimunud. Viimati maksis avaldaja TMK-le renti ĂŒĂŒripinna eest 2021. a veebruaris, pĂ€rast seda ei ole ĂŒĂŒri tasutud. Praeguseks on avaldajal TMK ees kohustusi 67 419 euro 58 sendi ulatuses (sh saneerimiskavasse arvatud 20 267 eurot 21 senti). Need asjaolud vĂ”ivad viidata avaldaja maksejĂ”uetusele.
8.Maakohus vĂ”ttis mÀÀruskaebuse menetlusse ning kĂŒsis sellele avaldaja ja saneerimiskavaga hĂ”lmatud teiste vĂ”lausaldajate seisukohad.
Avaldaja vaidles mÀÀruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jÀtta.
10.SaneerimisnĂ”ustaja leidis, et TMK mÀÀruskaebus tuleb jĂ€tta rahuldamata. SaneerimisnĂ”ustaja hinnangul ei olnud praeguses asjas vĂ”lausaldajate rĂŒhmadesse jagamine pĂ”hjendatud. Isegi juhul, kui pandiga tagatud nĂ”uete vĂ”lausaldajad oleks paigutatud eraldi rĂŒhma, oleks saneerimiskava vĂ”lausaldajate hÀÀletuse tulemusena ikkagi vastu vĂ”etud. Rocca al Mare keskusele, mis oleks samuti kuulunud pandiga tagatud vĂ”lausaldajate rĂŒhma, oleks kuulunud 2/3 pandiga tagatud vĂ”lausaldajate rĂŒhma kuuluvate nĂ”uete summast (305 768 eurot 56 senti) ja ka hÀÀltest. Seega ei oleks pandiga tagatud vĂ”lausaldajate eraldi rĂŒhma jagamine hÀÀletustulemusi mĂ”jutanud.
2-20-13668
11.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet kaudu, vĂ”lausaldaja) leidis, et praeguses asjas on maakohus jĂ€tnud pĂ”hjendatult ĂŒĂŒrileandjad eraldi vĂ”lausaldajate rĂŒhma liigitamata. Kaubanduspinna sisustus on selline vara, mille koosseis ja vÀÀrtus vĂ”ivad ajas muutuda ning langevad ajas oluliselt kiiremini kui kinnisvara vÀÀrtus. Kuna tegemist on isikupĂ€rase varaga, siis on sellist vara keeruline pankrotimenetluses vÔÔrandada. Seega ei ole tegemist tavapĂ€rase tagatisega. Kuna ĂŒĂŒrileandja tagatiseks oleva vara realiseerimisvÀÀrtust on keeruline kindlaks mÀÀrata, on keeruline hinnata, milline oleks TMK nĂ”ude rahuldamise ulatus pankrotimenetluses. Enamik vĂ”lausaldajaid toetab vĂ”lgniku saneerimist, kui saneerimiskava tĂ€itmine ei Ă”nnestu, saab kohaldada teisi meetmeid.
ĂlejÀÀnud menetlusosalised mÀÀruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
13.Maakohus jÀttis mÀÀruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
14.MÀÀruskaebuse vĂ€idete hindamiseks palus ringkonnakohus avaldajal, mÀÀruskaebuse esitajal ja saneerimisnĂ”ustajal esitada tĂ€iendavad tĂ”endid, millest nĂ€htuks, kui suur on kaebaja ĂŒĂŒritud pinnal asuva pandiga koormatud vara vÀÀrtus.
15.SaneerimisnÔustaja ja avaldaja ringkonnakohtule tÀiendavaid tÔendeid ega seisukohti ei esitanud.
16.MÀÀruskaebuse esitaja vastuse kohaselt asub TMK-le kuuluval ĂŒĂŒripinnal kaupluse sisustus (letid, stanged, tugitoolid (25 tk), seinastanged, turvakaamerad, kassasĂŒsteemid jms). MÀÀruskaebuse esitaja hinnangul on selle vara vÀÀrtus suurem kui saneerimiskava alusel tasutav 6080 eurot 16 senti. VĂ”lausaldaja on valmis oma ca 20 000 euro suurust nĂ”uet avaldaja vastu pandiesemega tasaarvestama, millest tulenvalt saab selle vara vÀÀrtuseks pidada vĂ€hemalt 20 000 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud mÀÀrus on seaduslik ja pĂ”hjendatud ning mÀÀruskaebuses esitatud vĂ€ited ei anna alust maakohtu mÀÀruse tĂŒhistamiseks. Maakohtu mÀÀrus tuleb jĂ€tta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmĂ”jus §-ga 659 muutmata ja mÀÀruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtu pĂ”hjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
18.Saneerimiskava kinnitamine vÔi kinnitamata jÀtmine on kohtu kaalutlusotsustus, mida kohus peab veenvalt pÔhjendama (Riigikohtu 15. detsembri 2010. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-21-131-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul on maakohus Ôigesti leidnud, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Maakohus kontrollis, kas menetluses on SanS § 28 lg-s 2 sÀtestatud nÔudeid jÀrgitud ning ei tuvastanud nende rikkumist. Maakohus hindas saneerimiskava teostamise vÔimalikkust ja leidis, et selles kohaldatavad abinÔud vÔimaldavad saneerimise tegelikkuses ellu viia. Maakohtu hinnangul on saneerimiskavas kÔiki vÔlausaldajaid vÔrdselt koheldud ning kÔigi vÔlausaldajate nÔudeid samas ulatuses vÀhendatud.
Vastuseks mÀÀruskaebuse vÀidetele leiab kolleegium jÀrgmist.
19.1.MÀÀruskaebuse esitaja hinnangul koheldakse TMK-d koheldakse kava alusel oluliselt kehvemini kui teisi vÔlausaldajaid.
2-20-13668 Kolleegiumi hinnangul ei saa selle etteheitega nĂ”ustuda, kuna saneerimiskava kohaselt kujundatakse kĂ”igi seitsme vĂ”lausaldaja nĂ”uded ĂŒmber selliselt, et vĂ”lausaldajatele tasutakse viie aasta jooksul kvartaalsete maksetena 30% nĂ”udest (saneerimiskava p-d 60-61, tl 59 pöördel). Seega koheldakse kĂ”iki vĂ”lausaldajaid kava kohaselt vĂ”rdselt ning kĂ”igi nĂ”udeid vĂ€hendatakse sama suures ulatuses. Riigikohtu 9. mai 2011. a mÀÀruses tsiviilasjas nr 3-2-125-11, p-s 40 on selgitatud, et erinevaks kohtlemiseks tuleks lugeda seda, kui vĂ”lausaldajaid koheldakse erinevalt nende nĂ”uete suhtes rakendatavate saneerimisabinĂ”ude olemuse, maksete ajatamise erineva tĂ€htaja vĂ”i nĂ”ude rahuldamise protsendi vms osas. Praeguses asjas selliseid erinevale kohtlemisele viitavaid asjaolusid kolleegiumi hinnangul ei esine.
19.2.Teiseks leidis mÀÀruskaebuse esitaja, et pandiga tagatud nĂ”uetega vĂ”lausaldajad oleks tulnud jagada saneerimiskava hÀÀletamiseks eraldi rĂŒhma, et tagada nende vĂ”rdne kohtlemine vĂ”rreldes teiste vĂ”lausaldajatega. SanS § 21 lg 2 kohaselt vĂ”ib saneerimiskavas ette nĂ€ha, et vĂ”lausaldajate nĂ”uded rahuldatakse vĂ”lausaldajate rĂŒhmade kaupa. Ăhe rĂŒhma moodustavad ĂŒhesuguste Ă”igustega vĂ”lausaldajad. RĂŒhmade moodustamise alused ja pĂ”hjendus esitatakse saneerimiskavas. Saneerimisseaduse seletuskirja kohaselt1 on vĂ”lausaldajate rĂŒhmadesse jaotamise peamine eesmĂ€rk tagada ĂŒhesuguste huvide ja Ă”igustega vĂ”lausaldajate vĂ”rdne kohtlemine. RĂŒhmitamiseks annab alust asjaolu, kas ka saneerimiskava jĂ€rgi koheldakse pandiga tagatud nĂ”udega vĂ”lausaldajaid erinevalt muudest vĂ”lausaldajatest. (vt ka Riigikohtu 14. septembri 2016. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-16, p 14). VĂ”lausaldajate rĂŒhmadesse jagamine on vĂ”imalus, mitte kohustus. Praegusel juhul on saneerimiskavas selgitatud, et vĂ”lausaldajate rĂŒhmadesse jagamine ei olnud otstarbekas, kuna vara vÀÀrtus (kaupluste sisustus), mida ĂŒĂŒrileandjate pandiga koormatakse, ei ole selline, mis seaks pandiga tagatud nĂ”uetega vĂ”lausaldajad teistest vĂ”lausaldajatest paremasse positsiooni. Kolleegium nĂ”ustub saneerimisnĂ”ustaja seisukohaga, et isegi juhul, kui praeguses asjas oleks pandiga tagatud nĂ”uetega vĂ”lausaldajad paigutatud eraldi rĂŒhma, ei oleks see mĂ”jutanud kava kinnitamise hÀÀletustulemust. Teise pandiga tagatud nĂ”udega vĂ”lausaldaja Rocca al Mare keskuse hÀÀltest oleks piisanud saneerimiskava kinnitamiseks ka juhul, kui pandiga tagatud nĂ”uetega vĂ”lausaldajad oleksid hÀÀletanud eraldi rĂŒhmas (hÀÀletusprotokoll, tl 67). Seega ei ole saneerimiskava kinnitamisel selles osas seaduse nĂ”udeid ja pĂ”himĂ”tteid rikutud.
19.3.Kolmandaks leidis mÀÀruskaebuse esitaja, et kuna tema nĂ”ue oli pandiga tagatud, oleks ta saanud pankrotimenetluses oma nĂ”ude oluliselt suuremas ulatuses rahuldatud kui saneerimise korral. Kaebaja hinnangul ei ole nĂ”uete ĂŒmberkujundamine saneerimiskavas kooskĂ”las esitatud pankrotihinnanguga. Pankrotihinnangu ekslike jĂ€relduste tĂ”ttu on kaebaja nĂ”uet saneerimisel pĂ”hjendamatult suures ulatuses vĂ€hendatud (30%-ni nagu kĂ”iki teisi nĂ”udeid). Pankrotimenetluse korral oleks kaebaja saanud oma nĂ”udele rahuldust vĂ€hemalt 85% ulatuses. Riigikohus on 9. mai 2011. a mÀÀruses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 p-des 49-51 selgitanud, et saneerimismenetluse keskne mĂ”te on pakkuda alternatiivi pankrotimenetlusele, vĂ”imaldades makseraskustes ettevĂ”tjal saada riigilt ajutist kaitset vĂ”lausaldajate vĂ”lgade sissenĂ”udmise vastu, et vĂ€ltida ettevĂ”tja pankrotti. Kaitse andmise tingimus on aga, et ettevĂ”tja suudab selle tulemusena vĂ€hemalt osaliselt vĂ”lad tasuda ja oma tegevust normaalselt jĂ€tkata. Selle menetluse edukuse korral peaks ettevĂ”tja vĂ”lausaldajad saama oma nĂ”uded saneerimiskava alusel rahuldatud oluliselt mitte vĂ€iksemas ulatuses kui pankrotimenetluses. Nii tulebki kohtul kontrollida, kas vĂ€hemalt kava kinnitamata jĂ€tmist taotlenud vĂ”lausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava tĂ€itmisel nĂ”uete rahuldamine oluliselt mitte vĂ€iksemas ulatuses Saneerimisseaduse seletuskiri, lk 29. KĂ€ttesaadav elektrooniliselt aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c-2f9d-6952-e2b0-9eea83feb6b3/Saneerimisseadus
2-20-13668 sellest, mida neil oleks tĂ”enĂ€oliselt vĂ”imalik saavutada pankrotimenetluses, st anda tuleb nö pankrotihinnang. Pankrotihinnangu raames tuleb hinnata, millises ulatuses oleks tĂ”enĂ€oliselt vĂ”imalik nĂ”uded rahuldada pankrotimenetluses ettevĂ”tja pankrotivara vÔÔrandamise kaudu, arvestades mh menetluse kulusid. Seega tuleb juba kavas vĂ”rrelda olukorda, mis saaks kava kinnitamata jĂ€tmisel, st millised vĂ”imalused oleksid nĂ”uete rahuldamiseks pankrotimenetluses. LĂ”pphinnangu andmiseks on kohtul ĂŒsna suur kaalutlusruum. Kohus otsustab kava kinnitamise vĂ”i kinnitamata jĂ€tmise ettevĂ”tja ja vĂ”lausaldajate huve kaaludes. Saneerimismenetluses on ettevĂ”tja huvid mĂ”nevĂ”rra olulisemad kui vĂ”lausaldaja huvid, mis annab mĂ”netise Ă”igustuse ka vĂ”lausaldajate Ă”iguste kahjustamisele. Siiski ei tohi vĂ”lausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tĂ”enĂ€oliselt ettevĂ”tja pankrotimenetluse korral. Praeguses asjas saneerimiskava p-des 65-74 esitatud pankrotihinnangu (tl 60) kohaselt ei ole avaldaja makseraskuste ĂŒletamine vĂ”imalik ilma vĂ”lausaldajate nĂ”udeid ĂŒmber kujundamata. Avaldaja pankroti vĂ€ljakuulutamine kahjustaks kĂ”iki vĂ”lausaldajaid, kuna sel juhul saaksid enamus neist vĂ€iksemal mÀÀral oma nĂ”uetele rahuldust. Avaldaja on teinud suuri investeeringuid ĂŒĂŒripindadesse Rocca al Mare keskuses ja T1 keskuses. Investeeringuid ei ole vĂ”imalik mĂŒĂŒa (rendipindade vĂ€ljaehitamise kulud 1 044 939 eurot, tl 23) vĂ”i nende pealt muul viisil kasumit teenida kui majandustegevuse jĂ€tkamisega. Pankroti korral oleks investeeringute vÀÀrtus 0 eurot. PankrotianalĂŒĂŒsis on ka selgitatud, et poodides oleva sisustuse eest (ĂŒĂŒrileandja pandiĂ”igusega tagatud vara) ei ole vĂ”imalik saada nende pankrotimenetluses kiirmĂŒĂŒgi korral nende tegelikku jÀÀkmaksumust. Pigem tuleb see vara utiliseerida, millega kaasnevad tĂ€iendavad kulud. Seega on avaldaja vara olemust ja vÀÀrtust arvestades pankroti korral vĂ€listatud, et ĂŒĂŒrileandjate nĂ”uded saavad arvestataval mÀÀral rahuldatud. ĂlejÀÀnud vĂ”lausaldajate nĂ”uete rahuldamine oleks pankrotimenetluse korral ĂŒldse vĂ€listatud. Kaebaja (mÀÀruskaebus ja 1. novembril 2021 esitatud tĂ€iendav seisukoht) esitatud selgituste kohaselt lĂ”petas avaldaja T1 keskuses mĂŒĂŒgitegevuse juba 10. mĂ€rtsil 2021. Kaebaja 1. novembril 2021 esitatud seisukoha kohaselt asuvad TMK avaldajale ĂŒĂŒritud ruumides ĂŒksnes kaupluse sisustuselemendid. Kaebaja hinnangul on nende vÀÀrtus suurem kui TMK-le saneerimismenetluses tasutav summa. Kaebaja ei ole selle vĂ€ite tĂ”endamiseks ĂŒhtegi tĂ”endit esitanud, seega on panditud vara vÀÀrtus tĂ”endamata. Avaldaja ise on hinnanud, et ĂŒĂŒripinnal asuva panditud vara vÀÀrtus on nullilĂ€hedane. Kolleegiumi hinnangul saab eelnevatest asjaoludest jĂ€reldada, et praeguses asjas on avaldaja eripĂ€rasid arvestades kĂ”igi vĂ”lausaldajate Ă”igused saneerimise korral paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse puhul on tĂ”enĂ€oline, et ka pandiga tagatud nĂ”uetega vĂ”lausaldajad ei saaks oma nĂ”udeid suuremal mÀÀral rahuldatud kui saneerimismenetluses, mistĂ”ttu kolleegium nĂ”ustub maakohtu jĂ€reldusega, et TMK Ă”igusi ei ole saneerimiskava kinnitamisel rikutud ning TMK mÀÀruskaebus tuleb rahuldamata jĂ€tta. Menetluskulud
20.MÀÀruskaebuse rahuldamata jÀtmise tÔttu jÀÀvad mÀÀruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt mÀÀruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks mÀÀranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 jÀrgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter PÀllin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.