lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-13668/9

Saneerimine › Saneerimisasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-13668/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Saneerimine › Saneerimisasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2158
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
DBH Baltics OÜ12422657(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Kohtujurist

Ingrid Puurvee

Määruse tegemise aeg ja koht

24.mai 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13668

Tsiviilasi

DBH Baltics OÜ saneerimismenetlus

Menetlustoiming

Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja DBH Baltics OÜ (registrikood: 12422657, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Roosikrantsi tn 2, 10119) Avaldaja esindajad Ivars Plaudis-Lasmanis (Isikukood: xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]) Saneerimisnõustaja Urmas Ustav (isikukood xxxxxxxxxxx, Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, Tallinn).

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada DBH Baltics OÜ saneerimiskava.
2.Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Urmas Ustav.
3.Saneerimisnõustajal esitada iga 6 kuu tagant alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast kohtule ja võlausaldajatele aruanne saneerimise käigust.
4.Kohus kohustab saneerimisnõustajat DBH Baltics OÜ maksejõuetusele viitavatest asjaoludest teavitama koheselt ettevõtjat ning DBH Baltics OÜ püsiva maksejõuetuse saabumisel teavitama sellest koheselt võlausaldajaid ja kohut.

Sarnased lahendid

Saneerimine
  • 29.06.20262-26-3153/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-26-3626/55Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.04.20262-25-20829/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.03.20262-26-2410/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.12.20252-23-5395/62Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 17.09.20252-24-11141/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
5.Kohus kohustab DBH Baltics OÜ juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuste täitmisel.
6.Saata DBH Baltics OÜ saneerimiskava kinnitamise kohtumäärus kõigile võlausaldajatele (SanS § 37 lg 1).
7.Kohtumäärus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Määrata DBH Baltics OÜ saneerimisnõustaja Urmas Ustav tasuks ajavahemiku 16.10.2020 kuni 14.12.2020 eest 5000 eurot (lisandub käibemaks).
2.Määratavast tasust kuulub summa 3000 eurot tasumisele DBH Baltics OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Tasu makstakse Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX.
3.Määrata DBH Baltics OÜ saneerimisnõustajale Urmas Ustavile järelevalve teostamise eest tasuks alates saneerimiskava kinnitamisest 150 eurot (lisandub käibemaks) kuus. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib ettevõtja ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 15. oktoober 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13668 algatati DBH Baltics OÜ saneerimismenetlus. DBH Baltics OÜ esitas kohtule taotluse vastu võetud saneerimiskava kinnitamiseks. DBH Baltics OÜ andis ühtlasi teada, et kohustub osanikele saneerimismenetluse vältel mitte määrama ja maksma dividende ja kohustub mitte tegema talle kuuluva varaga tehinguid, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamidest, sh vara koormamine ja käsutamine ilma saneerimisnõustaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Saneerimisnõustaja oma seisukohas leiab, et saneerimiskava vastab seaduse nõuetele ning täitmisel tagab ettevõtja jätkusuutliku jätkamise. Saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldaja AS Tallinna Moekombinaat esitas kohtule taotluse saneerimiskava mitte kinnitada, kuna see rikub tema õigusi ning kohtleb teda halvemini, kui teisi võlausaldajaid. DBH Baltics OÜ saneerimisnõustaja esitas kohtule oma seisukoha, milles ta taotles AS Tallinna Moekombinaat vastuväide jätta rahuldamata, kuna selles toodud seiskohad on põhjendamatud ja otsitud.

Kohtu seisukoht Kohus tutvunud saneerimiskava ning sellele lisatud tõenditega, leiab, et saneerimiskava on edukas ning see tuleb kinnitada. Kõigile võlausaldajatele on edastatud SanS ettenähtud dokumendid. DBH Baltics OÜ juhatuse ning kohtu poolt määratud saneerimisnõustaja Urmas Ustaviga koostöös koostati saneerimiskava, mis saadeti saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele 26.11.2020 e-kirja teel tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. Saneerimiskavaga koos edastati saneerimiskava teade ja üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks ning hääletussedel. Saneerimiskava teates ja üleskutses selgitati kirjalikult hääletamise tingimusi, muuhulgas võlausaldajatele hääletamata jätmise tagajärgi. Saneerimiskava, teade ja üleskutse ning hääletussedel edastati kavaga hõlmatud võlausaldajatele elektrooniliselt e-kirja või posti teel, ettevõtete avalikel ja ettevõtja poolt varasemalt igapäevases majandustegevuses kasutatud e-postiaadressidel ja ettevõtjale teadaolevatel postiaadressidel. E-kiri ja selle lisad loeti võlausaldajale kättetoimetatuks serverisse jõudmisega. Saneerimiskava vastuvõtmiseks koosolekut ei peetud, hääletamine toimus koosolekut pidamata kooskõlas saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg-ga 1. Saneerimiskava teates ja üleskutses selgitati kirjalikult hääletamise tingimusi, muuhulgas võlausaldajatele hääletamata jätmise tagajärgi. Saneerimiskava, teate ja üleskutse saatmisel oli saneerimiskavaga hõlmatud 7 võlausaldajat. Hääletamise lõppemiseks on saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate arv jäänud samaks. Saneerimiskavaga ei ole võlausaldajad jaotatud rühmadesse ning sellest tulenevalt on hääletamine toimunud ühes rühmas, olgugi et kaks võlausaldajat olid üürileandjad, kellel on VÕS § 305 alusel üürileandja pandiõigus ruumides olevale Ettevõtja varale. Saneerimiskavaga on hõlmatud 7 võlausaldajat. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik, et 7st võlausaldajast annaks poolt hääle 5 võlausaldajat, kelle hääled moodustaks kokku vähemalt 1 130 178,75 eurot. Hääletusprotokolli kohaselt hääletasid seitse võlausaldajat vastavalt saneerimisnõustaja poolt ettenähtud tähtaja sees õigeaegselt. Vastavalt saneerimisseaduses toodule on võlausaldajate häälte arv võrdeline tema põhinõude suurusega. Kuus võlausaldajat hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt, võlausaldajate hääled moodustasid 1 675 000,92 eurot. Üks võlausaldaja AS Tallinna Moekombinaat sai saneerimiskava ja hääletas saneerimiskava vastu. Võttes arvesse, et DBH Baltics OÜ saneerimiskavas olid võlausaldajad ühes rühmas ning 7 võlausaldajat seitsmest on oma hääled tähtaegselt esitanud, kellest kuus hääletanud võlausaldajat olid saneerimiskava poolt, seega üle poole võlausaldajatest olid poolt ja nende nõuete suurus oli üle 2/3 kõigi nõuete suurusest (1 675 000,92/ 1 695 268,13), on DBH Baltics OÜ saneerimiskava vastu võetud. Saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldaja AS Tallinna Moekombinaat esitas kohtule tähtaegselt avalduse vaidlusaluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Oma vastuväites

võlausaldaja leiab, et (1) teda on koheldud halvemine, kui teisi võlausaldajaid, (2) ta nõuet on vähendatud rohkem kui teistel, (3) ei ole arvestatud teda, kui pandipidajat. Samuti on (4) pankroti hinnangus jäetud välja toomata, et ta saaks ilmselt pankroti korral enamuse oma nõudest rahuldatud. Ka osundab võlausaldaja, et (5) saneerimiskava on ebarealistlik, kuna Ettevõtja on eksitavalt teatanud kohtule, et tal on õigus saada AS-lt Tallinna Moekombinaat edaspidises 150 000,00€.see summa oleks Ettevõtjal pigem 120 000,00 €-t ning seda saaks ta vaid rendilepingu jätkamise korral. Hinnates võlausaldaja AS Tallinna Moekombinaat esitatud vastuväiteid leiab kohus:

1.Kohtule on jäänud selgusetuks, mida võlausaldaja silmas peab väites, nagu teda koheldaks halvemini, kui teisi võlausaldajaid ning võlausaldaja ei ole seda ka oma kirjutises konkretiseerinud. Seetõttu kohus leiab, et tegemist on kirjandusliku liialdusega, et võlausaldaja olukorda trööstitumana näida.
2.Võlausaldaja väide, et tema nõuet on vähendatud rohkem, kui teistel, ei ole õige. Nagu on osundatud saneerimiskavas, on kõigi võlausaldajate põhinõudeid vähendatud 30%, sealhulgas ka on seda tehtud ka antud võlausaldaja nõudega (20267,21/6080,16).
3.Nii võlausaldaja AS Tallinna Moekombinaat, kui ka Rocca al Mare Kaubakeskus AS (edaspidi Rocca), on Ettevõtja rendileandjad, kel on vastavalt VÕS § 305 nn üürileandja pandiõigus kõigele, mis Ettevõtja varast asub renditud ruumides. Kohus aga nõustub saneerimisnõustajaga, et see antud juhul ei erista see AS-i Tallinna Moekombinaat eriti teistest võlausaldajatest. Seda seetõttu, et võlausaldaja kaubanduspindadel asuv vara ei kujuta sellist tugevat tagatist, kui nt kinnisvara. Sisuliselt on tegemist kaupluse aastaid kasutuses olnud sisustusega, mis on valitud Ettevõtja disaini ja brändingut arvestades. Lisaks sellele ka kassa- ja muu kasutatud tehnika, mida antud, kaubandusele raskel ajal on pakkumises oluliselt rohkem kui nõudlust sellele. Ettevõtja poolt maaletoodavate brändide kollektsiooni jäägid kohtu hinnangul eelnevale just märkimisväärselt väärtust ei lisa. Seetõttu on põhjendatud saneerimiskava poolt erinevate gruppide moodustamata jätmine.
4.Õige võib olla see, et Ettevõtja pankroti korral võib AS Tallinna Moekombinaat, kui rendileandja ka arvestades kohtu poolt eelmises punktis esile toodut, saada oma nõude (20 267,21) siiski märkimisväärses ulatuses katet saada, mis ületab saneerimises saadava (6080,16). Samas kohus leiab, et oleks äärmiselt ebaõiglane minna pankroti peale, kus enamus võlausaldajaid ei saa üldse midagi (va käesolev võlausaldaja ning teine rendileandja Rocca). See on vastuolus SanS mõttega ja SanS § 1 sisuga. Eelnevast tulenevalt kohus jätab rahuldamata võlausaldaja AS Tallinna Moekombinaat 11.12.2020 koostatud avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Vastavalt SanS § 24 lg 3 toodule, on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Juhindudes eeltoodust ning hääletustulemust arvesse võttes on DBH Baltics OÜ saneerimiskava vastuvõtmisel hääletanud võlausaldajad täitnud eeltoodud nõuded. Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Saneerimisabinõudeks on tehniliselt:
1.võlasumma vähendamine (SanS § 22 lg 1 p 3);
2.rahalise nõude täitmine osamaksetega (SanS § 22 lg 1 p 2);
3.kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (SanS § 22 lg 1 p 1), ehk nõude ajatamine. Saneerimiskavas käsitletakse nõudeid, mis on kujunenud saneerimismenetluse algatamise seisuga. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded, et tagada ettevõtte tegevuse jätkamine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine vastavalt saneerimiskavale. Saneerimiskava alusel rahuldatakse pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid, mis jääksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. SanS § 28 lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava /.../. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. SanS § 28 lg 5 alusel kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et: 1) käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi; 2) saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega; 3) ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4) esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on kõigile võlausaldajatele, kelle nõudeid saneerimismenetluses kujundatakse saadetud nii saneerimisteade, kui ka saneerimiskava ning võlausaldajad on saanud oma seisukohta selles osas ka väljendada. Hinnates senist menetlust kohus leiab, et see on toimunud seadusega ette antud piirides ning seadusest tulenevaid nõudeid rikutud ei ole. Saneerimiskava edukust tuvastades saab hinnata vaid saneerimiskava tõenäolist edukust. Saneerimiskava annab ülevaate ettevõtte tänasest majanduslikust olukorrast, saneerimise vajaduse tekkimise põhjustest, rakendatavatest saneerimisabinõudest ja saneerimismenetlusest ning tuleviku väljavaadetest. Saneerimiskavas näidatud abinõud ja tegevused võimaldavad

ettevõtjal tulla toime tekkinud makseraskustega ja taastada ettevõtte igapäevane majandustegevus. Saneerimise oluliseks eesmärgiks on kõigi võlausaldajatega kokkulepete saavutamine, misläbi oleks võimalik raskused ületada, likviidsus taastada ja tagada jätkusuutlik majandamine. Eeltoodu teostamiseks nähakse saneerimiskavas ette abinõud, mille kohaselt kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded; arendatakse edasi projekte, kaasatakse ettevõtte omaniku poolt vahendeid; nõutakse sisse võlad ning kasutatakse muid meetmeid. Samuti on ettevõte üle vaadanud oma tööjõustruktuuri ning hankeallikad ning teinud vastavad muutused, mis aitavad kaasa efektiivsemale tegutsemisele. Saneerimiskavas käsitletakse nõudeid, mis on kujunenud saneerimismenetluse algatamise seisuga. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded, et tagada ettevõtte tegevuse jätkamine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine vastavalt saneerimiskavale. Saneerimiskava alusel rahuldatakse pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid, mis jääksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Saneerimiskava on välja töötatud selgelt ja detailselt ning annab täieliku ülevaate saneerimismenetluse jooksul tehtavatest toimingutest ja võimalikest alternatiividest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellest tulenevalt on võlausaldajatel selge ülevaade ja arusaamine, milliste eelduste täitmisel võlausaldajate nõudeid rahuldatakse. Saneerimiskava pakub terviklahenduse koos selgituste ja toimingutega DBH Baltics OÜ probleemide lahendamiseks. Saneerimiskava vastab saneerimisseadusele ja Riigikohtu praktikale (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-25-11, p-d 37 ja 39). Kohtu hinnangul on DBH Baltics OÜ saneerimine tõenäoline ning saneerimiskava täitmine realistlik ja realiseeritav. Täiendavalt kohtu arvamust kinnitab asjaolu, et ettevõtjal on sarnaste kaupade müügikettide arendamise kogemus nii Lätis kui ka Saksamaal. Kohus leiab, et kava täitmine on tõenäoline, võttes arvesse ümberkujundatavate kohustuste iseloomu ja suurust, ettevõtja vara ja prognoositavaid rahavoogusid. Kohtu hinnangul on saneerimiskava kinnitamisel piisavalt eeldusi, et kava saab täidetud. Nagu kohus ka eelnevas osundas, siis kava täitmisele aitab kaasa ka ettevõtja eelnev kogemus valitud ärisuunal. Saneerimiskava ei riku võlausaldajate õigusi. Võlausaldajate huvide kaitseks on saneerimiskavaga kehtestatud ettevõtja kohustus jooksvalt esitada iga 6 kuu tagant aruandeid saneerimisnõustajale kogu saneerimiskava kehtivuse ajal. Majandusraskusi arvesse võttes võib saneerimiskava kinnitamata jätmine kaasa tuua ettevõtja pankrotimenetluse. Kava kinnitamine on ainus viis pandiga tagamata võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kelle nõuded jääksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Saneerimiskavas on toodud välja ülevaade võlausaldajate nõuete rahuldamise kohta.

Kava täitmine on ettevõtja poolt võimalik läbi kavas ettenähtud saneerimisabinõude. Saneerimiskavas on toodud selgelt välja nõuete rahuldamise alused ja tähtajad. Kohtu hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt ega kahjustata võlausaldajate õigusi. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber enne saneerimismenetluse algatamist tekkinud nõudeid. Saneerimiskava koostamisel on lähtutud sarnaste võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest. Võlausaldajad ei ole jagatud rühmadesse. Saneerimiskava kohaselt toimub nõuete vähendamine. Kõiki saneerimiskavaga hõlmatud nõudeid vähendatakse suuruseni 30%. Arvestades, et pankrotihinnangu kohaselt on parima stsenaariumi korral tõenäoline osaliselt rahuldada rendileandjate nõuded ja tagamata võlausaldajate nõuded ilmselt üldse ei rahuldata, siis on saneerimiskavas välja toodud nõuete vähendamine enamikule võlausaldajatele oluliselt kasulikum. Seega on igal juhul võlausaldajate huvides saneerimismenetluse läbiviimine, mille käigus saavad nende nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse puhul. Hinnates esitatud saneerimiskava, leiab kohus, et saneerimiskavas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühegi võlausaldaja õigusi ei rikuta rohkem, kui teiste omi. Oma järeldustes kohus lähtub sellest, et saneerimiskavas ei ole moodustatud rühmi ning kõikide saneerimisele allutud nõuete osas on toimunud ühetaoline nõuete vähendamine. Võttes aluseks eelneva, kohus leiab, et antud menetluses esitatud saneerimiskava tuleb kinnitada. Menetluskulude jaotus Kuna saneerimismenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 7 alusel kohus leiab, et menetluskulud kannab ettevõtja (ettevõtja). Saneerimisnõustaja ja DBH Baltics OÜ vahel on saavutatud kokkulepe saneerimisnõustaja tasu osas. Nimetatud kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud Justiitsministri 09.01.2009.a. määrusest nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“. Vastavalt nimetatud määruse §-le 2, lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. DBH Baltics OÜ ja saneerimisnõustaja on kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasuks ajavahemiku 16.10.2020 kuni 14.12.2020 eest 5000 eurot (lisandub käibemaks). DBH Baltics OÜ on tasunud kohtu deposiiti 3000 eurot, mille palub saneerimisnõustaja välja maksta eelnevalt mainitud tasu katteks. Lisaks on DBH Baltics OÜ ja saneerimisnõustaja leppinud kokku saneerimiskava täitmise järelevalve teostamise eest tasuks alates saneerimiskava kinnitamisest 150 eurot (lisandub käibemaks) kuus.

Seoses saneerimiskava kinnitamisega leiab kohus, et saneerimisnõustajale tuleb tasu välja maksta eelnimetatud suuruses ja korras. Tasu vastab tehtud töö keerukusele, ei riku võlausaldajate huve ning on kooskõlas SanS § 18 lg 4 alusel kinnitatud saneerimisnõustaja tasumääradega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20252-25-584/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 04.07.20252-25-3745/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja