4.Jätta menetluskulud A.A. kanda ja määrata B.B. hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1020 eurot.
5.Mõista A.A.lt B.B. kasuks välja 1020 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (hageja) esitas 17. augustil 2018 B.B. (kostja) vastu nõude O.O. (pärandaja) 17. augusti 2018. a testamendi tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt määras Tartu Maakohus 17. aprilli 2019. a määrusega nr 2-19-3032 hageja eestkostjaks Viljandi linna Viljandi Linnavalitsuse kaudu. Hageja on rahvastikuregistri andmetel pärandaja pojapoeg. Hageja isa suri XXXXX. Pärandaja oli perekonnaseisult lesk, tal oli 4 last: B.B., G.G., L.L., C.C. (surnud). Pärandaja oli piiratud teovõimega isik, kelle eestkostjaks Tartu Maakohtu 3. septembri 2018. a määrusega nr 2-18-10325 oli määratud kostja. Pärandaja tegi talle eestkoste seadmise menetluse ajal (17. augustil 2018) testamendi, millega määras oma pärijaks kostja.
11.augustil 2018 koostatud psühhiaatriaekspertiisi arvamuse kohaselt põdes O.O. raskel kujul avalduvat nõdrameelsust (dementsust). Seega ei saanud O.O. olla 17. augustil 2018 testamendi tegemise ajal teovõimeline. Hageja märkis, et sai testamendi tühistamise aluseks olevast asjaolust teada 21. juunil 2019, kui notar K. Kulla saatis hagejale kui O.O. seadusjärgsele pärijale vastava märgukirja. Hageja on õigustatud taotlema testamendi tühisuse tuvastamist, tema oleks O.O. seadusjärgne pärija, kui ei oleks 17. augustil 2018 koostatud testamenti.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et O.O.le määrati eestkostja Tartu Maakohtu 3. septembri 2018. a määrusega. Maakohtu määrus ei oma tagasiulatuvat jõudu ning seetõttu on põhjendamatu väide, et O.O. oli
17.augustil 2018 teovõimetu. Kostja hinnangul sai O.O. 17. augustil 2018 testamendi koostamisel aru, et ta avaldab viimset tahet ja see tahe oli pärandada oma vara pojale B.B.. Ka notaril ei tekkinud testamenti tõestades kahtlust O.O. teovõimes ja tema soovis pärandada vara oma pojale B.B.. Notariaalakti sissejuhatavas osas on üheselt fikseeritud, et notari asendajal puudub alus kahelda testaatori teoja otsustusvõimes. A. Leht on pikka aega tegutsenud notari asendajana ning tema pädevuses kahelda ei ole põhjust. Testamendist nähtub, et testaator on oma soove avaldanud selgesõnaliselt ja puudub alus kahelda tema teo- ja otsusevõimes. On vähe usutav, et notar poleks saanud aru sellest, kas O.O. saab oma teost aru või mitte. Kostja hinnangul on ekspertiisiaktis eksperdi ja O.O. vestlust kirjeldav osa äärmiselt lakooniline ning ei viita sellele, et O.O. ei oleks olnud püsivalt suuteline oma tegude tagajärgi mõistma. Ekspertiis on tehtud kiirustades ning on pealiskaudne. Kostja viitas Riigikohtu otsuse nr 2-17-5110 seisukohtadele, mille kohaselt TsÜS § 8 lg 3 sätestab eelduse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on määratud eestkostja, kuid see eeldus ei ole testeerimisvõime hindamisel asjakohane.
Kostja leidis, et isegi kui tema emale eestkostja määramise eeldused võisid PKS § 203 lg 1 mõttes olla täidetud, ei olnud tema teovõime piiratud testeerimisvõime osas testamendi tegemise ajal.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2021. a otsusega hagi ja tuvastas O.O. 7. augusti 2018. a notariaalse testamendi tühisuse pärandaja testeerimisvõime puudumise tõttu. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 30 eurot ja riigituludesse menetluskulu 25 eurot, mille tasumisega viivitamisel tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Maakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 5. septembri 2019. a hagi tagamise määruse, millega peatati O.O. pärimismenetlus ja keelati notar K. Kullal tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni väljastada pärimistunnistust. Maakohus leidis, et hagejal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Hageja on põhiväitena tuginenud asjaolule, et notariaalne testament on pärandaja O.O. piiratud teovõime tõttu tühine. Testamendi kehtivuse üle otsustamiseks tuleb kindlaks teha, kas O.O.l oli püsiv psüühikahäire, mis oli olemas ka testamendi tegemise ajal, ja kui oli, siis kas sellega seonduvalt oli pärandaja ka testeerimisvõimetu. Vaidlust ei ole asjaolus ja ka tõendite alusel on tuvastatav, et testamendi tegemise ajal oli pooleli O.O. eestkostemenetlus. Eestkostemenetlus algatati 6. juulil 2018 (dtl 32-41) eestkosteasutuse avalduse alusel ja ka sellel ajal viibis O.O. SA Viljandi Hoolekandekeskuses. Maakohus tuvastas, et 11. augustil 2018, s.o 6 päeva enne vaidlusaluse testamendi tõestamist, teostati O.O.le kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi raames meditsiiniline läbivaatus, mille järgselt esitati
28.augustil 2018 eestkostet menetlevale kohtule ekspertiisiakt, milles on O.O. diagnoosina märgitud täpsustamata dementsus (dtl 43-46). Ekspertiisiaktis on mh välja toodud, et O.O.l esines raske kognitiivne defitsiit, rasked mäluhäired, desorientatsioon ajas, kohas ning olukorras. Tartu Maakohtu 3. septembri 2018. a määruses (dtl 16-20) tuvastas kohus O.O. piiratud teovõime suures ulatuses, mh võeti temalt ära valimisõigus, mille eelduseks on TsMS § 526 lg 5 kohaselt eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esindaja etteheiteid O.O. ekspertiisi kvaliteedile põhjendatud. Ekspertiisist nähtub mh, et selle tegemise juures viibis ka kostja ise, kes avaldas eksperdile, et ei oska välja tuua ema vaimsete võimete probleemide tekke aega. Seega pidi kostja olema ekspertiisi tegemise ajal kursis O.O. vaimsete probleemidega. Kuigi dokumendis puuduvad vastavasisulised täpsed kirjeldused, on ekspertiisiaktist järeldatav, et O.O. ei teadnud augustis 2018 enda laste vanuseid, ei suutnud meenutada olulisi eluloolisi andmeid ega sooritada lihtsamaid arvutustehteid. Samuti viidatakse aktis, et O.O. nägi luulusid, arvas, et kogu tema vara on ära varastatud ja karjus öösiti pidevalt. Maakohtule on menetluses tõenditena esitatud ka teisi O.O. tervist puudutavaid dokumente. Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi (dtl 28-30) alusel on tuvastatav, et O.O. viibis nimetatud osakonnas 18. jaanuaril 2018 seoses kukkumisega 16. jaanuaril. Osakonnas viibimise ajal (s.o 3,5 tundi) on meditsiinipersonal täheldanud ning märkinud dokumendi anamneesi lahtrisse, et „palatis olles selgitati patsiendile korduvalt sama asja, aga patsient küsib uuesti sama küsimust (dementsus?)“. Tõendina esitatud O.O.t puudutava õendusepikriisi (dtl 31) alusel on tuvastatav, et perioodil 18. jaanuar kuni 12. veebruar 2018 osutati O.O.le
hooldekodus õendusabi ning meditsiinipersonali tähelepanekute kohaselt ei mäletanud patsient, et temaga on tegeletud või mida on räägitud. Notari asendaja A. Leht, kes tõestas vaidlusaluse testamendi, rääkis tunnistajana ülekuulamisel (dtl 161-166, kohtuistungi protokoll) mh, et konkreetse testeerija O.O. testeerimisvõimes tal kahtlusi ei tekkinud. Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et tunnistaja ei mäletanud siiski O.O. isikut ning talle eriomaseid jooni. Maakohus on seisukohal, et tõestamisele kuluva aja jooksul ei saa notar kujundada ka psühhiaatri tasemel arvamust testaatori vaimse seisundi adekvaatsuse kõikide aspektide kohta. Maakohtule ei ole O.O. tervist kajastavate tõenditega koostoimes samuti usutav, et 92-aastasele testaatorile on arusaadavalt selgitatud vaidlusaluse testamendi „notari selgituste“ (p 3) osas märgitud keerukat juriidilist teksti. O.O. terviseseisundit iseloomustavate andmete põhjal võib nentida, et ta võis juba samal päeval üldse unustada notariaalse testamendi tegemise fakti. Maakohus leidis, et on tõendatud, et O.O. oli 17. augustil 2018 piiratud teovõimega, sealhulgas ei olnud enam testeerimisvõimeline. Maakohus lähtus sellest, et vastavaks ajaks esinesid O.O.l juba pikema aja jooksul rasked mäluhäired, luululised mõtted ja kahtlustused (sh vara osas) ning tema viimse tahte akt ei saanud tema terviseseisundi tõttu olla kantud adekvaatselt läbikaalutud sihipärasest soovist. Maakohus tuvastas, et 17. augustil 2018 notari asendaja A. Lehe poolt tõestatud notariaalne testament on pärandaja O.O. testeerimisvõime puudumise tõttu tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud maakohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu maakohus neid täiendavalt ei analüüsinud. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED.
4.Kostja esitas 25. veebruaril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt tühistada kohtuotsus ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et maakohus rikkus tõendite hindamisel menetlusõiguse norme, hindamata tõendeid, sh ekspertiisiakti, dokumentaalseid tõendeid ja tunnistaja ütlusi koosmõjus, igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohtu veendumuse kujunemine ei ole jälgitav ja otsus ei ole veenvalt põhjendatud.
11.detsembri 2020 seisukohtades (dtl 99-100) juhtis kostja maakohtu tähelepanu sellele, et ekspertiisiaktist ei nähtu, et ekspertiisi teinud psühhiaater oleks arvestanud erinevate ravimite koos võtmise toimetega O.O. vaimse tervise hindamisel. Samuti ei nähtu ekspertiisiaktist, et on järgitud rahvusvaheliselt üldtunnustatud diagnoosimisjuhiseid ja „Dementsuste Eesti ravitegevus- ja diagnostikajuhendit“ ning seega on ekspertiisiakt tõenduslikult kaheldav ja seda ei saa pidada usaldusväärseks dokumendiks. Maakohus ei esitanud põhjendusi, miks ta kostja väiteid põhjalikult ei käsitlenud.
17.detsembril 2020 toimunud kohtuistungil võttis hageja omaks kostja esitatud vastuväited hagile. Kostja märkis, et maakohus jättis tähelepanuta, et O.O. kukkus ja saadud vigastuste tagajärjel vähenes oluliselt tema liikumisvõime ja iseseisva toimetuleku võime. Selline olukord toobki paratamatult kaasa nii kehalise nõrkuse kui ka depressiivsuse. Samuti on kohus
tähelepanuta jätnud apellandi välja toodud asjaolu, et ekspertiisiaktist ei nähtu, kas ekspert on mingit tähelepanu pööranud O.O. võimalikule kuulmislangusele (dtl 100 teine lõik). Kostja hinnangul on maakohus eksinud TsMS § 442 lg 8 teise ja kolmanda lause vastu. Kostja hinnangul ei ole maakohus arvestanud kostja esitatud tõenditega - Dementsuste Eesti ravitegevus- ja diagnostikajuhendi ega väljavõttega O.O. õendusloost (mis puudutab O.O.le määratud ja antud ravimeid) - ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta või miks need asja lahendamisel sisulist tähtsust ei oma. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et O.O. kohta tehtud ekspertiisiakt on pealiskaudne ja seetõttu ebausaldusväärne. Maakohus on põhjendamatult võtnud arvesse O.O. 18. jaanuaril 2018 erakorralise meditsiini osakonnas viibimise kohta tehtud kandeid patsiendikaardile. Kostja leiab, et kuigi O.O.le eestkostja määramise eeldused PKS § 203 lg 1 mõttes olid täidetud, ei kinnita see veel, et tema teovõime oli piiratud ka testeerimisvõime osas testamendi tegemise ajal. Kostja hinnangul on maakohtu etteheited testamendi tõestanud notari asendajale alusetud. Maakohus on jätnud tõendina tähelepanuta notari tunnistajana antud selgitused selle kohta, et notari asendajal ei olnud kahtlusi O.O. testeerimisvõimes. Kostja jääb seisukoha juurde, et O.O. oli testamenti tehes testeerimisvõimeline. Isiku kestev psüühikahäire ei välista võimalust, et tema tehtud testament on siiski kehtiv, kui isik sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise tähendusest aru.
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Hageja märgib, et meelevaldne on apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu oleks hageja kohtuistungil sisuliselt aktsepteerinud kostja seisukohta ja tõendeid. Hageja soovis väljendada üksnes seda, et hageja on nõus kostja täiendavaid tõendeid menetluse raames tunnistama ning neid asja lahendamisel arvesse võtma ja kohtu poolt hinnata laskma. Hageja ei andnud vähimatki hinnangut esitatud seisukohtade ja tõendite sisulise väärtuse või kaalu kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Hageja palus tuvastada, et pärandaja 17. augustil 2018 tehtud notariaalne testament on tühine pärandajal testeerimisvõime puudumise tõttu. Kuna testaatorile ei olnud määratud eestkostjat, siis TsÜS § 8 lg 3 järgi tuleb eeldada, et tehtud testament oli kehtiv ja vastupidist pidi tõendama hageja. Ringkonnakohus leiab, et ekslik on maakohtu järeldus, mille kohaselt on menetluses tõendatud, et O.O. ei olnud 17. augustil 2017 testamendi tegemisel võimeline aru saama testamendi tegemise tähendusest ja selles sisalduvatest korraldustest ning tema teovõime oli sel ajal testamendi tegemise osas piiratud.
8.Maakohus tugines pärandaja testeerimisvõime puudumise tuvastamisel järgmistele asjaoludele: 1) et testament tehti pärandaja suhtes alustatud eestkoste määramise menetluse ajal; 2) testament tehti mõned päevad pärast seda, kui maakohus oli eestkoste menetluses määranud pärandajale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi; 3) pärandaja kohta esitatud varasematele tervise
andmetele; 4) notar, kes pärandaja teovõimet kontrollis ei mäletanud täpselt konkreetset pärandajat ning notaril puudusid eriteadmised pärandaja testeerimisvõime hindamiseks.
9.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ekspertiisiakt on testeerimisvõime hindamiseks tõenduslikult kaheldav. Ekspertiisiakti mahust olulise osa hõlmab kohtumääruses esitatud asjaolude ning Viljandi linnavalitsuse seisukohta refereering ning vastused kohtu küsimustele. Ekspertiisiakt ei vasta TsMS § 301 lg 1 nõuetele. Ekspertiisiaktist ei selgu, millist dokumentatsiooni ekspert hinnangu andmisel kasutas. Aktis nimetatakse e-tervise portaali, millest selgus vaid, et isik ei ole psühhiaatri poole kunagi pöördunud, kehalistest haigustest on isikul kõrgvererõhutõbi, ägedaid verevarustuse häireid ei ole olnud. Milline on isiku varasem haiguslugu, millal ta tervis halvenes ja mis asjaoludel, seda aktist ei selgu. Õige on kostja seisukoht, et kuna isikule olid määratud pärast kukkumist erinevad ravimid, siis oleks tulnud aktis isiku seisundi hindamisel ka ravimid ja nende võimalikud koosmõjud nimetada. Aktis ei ole kajastatud isiku elukäiku, varasemat tervislikku seisundit, loetletud ei ole põetud haigusi ega ravimite kasutamist. Aktis on vaid järeldused – avalduvad rasked mäluhäired. Millal need tekkisid, kui ulatuslikud need on ja mille põhjal ekspert järelduseni jõudis, seda aktist ei selgu. Akti kohaselt viis ekspert isikuga läbi intervjuu, kuid mida ekspert küsis ja mida isik vastas on väga ülevaatlikult kirjas. Ekspertiisi usaldusväärsuse muudab täiendavalt küsitavaks see, et akti kohaselt näitas ekspert isikule ühe eurost kupüüri. Ühe eurost kupüüri aga ei ole ringluses olnud. Kostja kinnitusel näitas ekspert hoopis 5 sendist ja ema arvas tõesti, et see on vana raha. Ekspertiisiakti vähesest tekstiosast saab järeldada, et eksperdi fookus oli hinnangu andmisel, kas isik saab igapäeva toimingutega iseseisvalt hakkama, kuidas ta rahakasutamisega toime tuleb ja kas ta vajab eestkostet. Seetõttu ei saa seda eksperdiarvamust võtta aluseks isiku testeerimisvõime kindlakstegemisel.
10.Ringkonnakohus kuulas vande all ära kostja, kes kirjeldas eksperdi visiiti lühiajalise külastusena, mille käigus ekspert põgusalt emaga vestles, küsides laste vanuseid ja sünniaastaid ning poehindu ja näitas 5 sendist münti, küsides, mis rahaga on tegemist. Kostja ütluste kohaselt ema vastas, et see on vana raha. Kostja kinnitas, et ema soovis teha testamenti ja pärandada vara temale juba haiglas olles, kuid notar ei olnud nõus haiglasse tulema. Kostja seletuse kohaselt sai ema poes käimise ja muu igapäevasega iseseisvalt toime kuni kukkumiseni 2018 aasta kevadel. Kostja ema (pärandaja) kukkus kaupluses, mis on kooskõlas kostja seletusega. Pärast kukkumist haiglas oleku ajal ema hakkamasaamise võime alanes. Kostja seletusest ei tulenenud, et ema ei oleks suutnud oma tahet testamendi tegemise osas selgelt avaldada. Ringkonnakohus leiab, et ekspertarvamusest ei saa üheselt järeldada, et pärandaja ei saanud aru oma tahteavalduste tähendustest. Tema intellektuaalne tase oli küll langenud tal olid mäluhäired, kuid see ei anna alust tuvastada, et pärandajal puudus testeerimisvõime, et tema tahteavalduse kujunemine oleks olnud täielikult häiritud.
11.Ringkonnakohus leiab, et pärandaja testeerimisvõimet 17. augustil 2018 ei lükka ümber ka erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardil kajastatud pärandaja kukkumine 16. jaanuaril 2018 ning seoses kukkumisega õendusosakonnas viibimist kirjeldavad asjaolud. Pärandaja meeleolu ja liikumisvõime võisid olla vahetult pärast rasket kukkumist raviperioodil alanenud, kuid nimetatud asjaolud ei anna alust tuvastada, et isikul pärast haiglast koju tulemist ka 6 kuud hiljem oleksid tahteselgusega testamendi tegemise osas probleemid olnud.
12.Maakohus on põhjendamatult seadnud kahtluse alla notari asendaja ametialase pädevuse. Hageja ei ole esitanud faktilisi asjaolusid, millest kohus oleks saanud järeldada, et notari asendaja ei olnud pädev, rikkus testamendi tõestamisel seadust või ei kontrollinud piisava hoolikusega pärandaja testeerimisvõimet. Notari asendaja on justiitsministri poolt ametisse nimetatud ning avalik-õiguslikke funktsioone täitev ametiisik, kellel on õigus teha notariga samu ametitoiminguid. Kuna notari asendaja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, iseseisev
ja erapooletu, annab see suure usaldusväärsuse tema tõestatud või hoiule antud testamentidele. Maakohus on ilma põhjendusi esitamata jõudnud ebaõigele järeldusele, et tõestamisele kuluva aja jooksul ei saanud notar kujundada psühhiaatri tasemel arvamust testaatori vaimse seisundi kohta. Samuti ei ole jälgitav, kuidas jõudis maakohus veendumuseni, et usutav ei ole, et 92aastasele testaatorile on arusaadavalt selgitatud vaidlusaluse testamendi „notari selgituste“ (p 3) osas märgitud keerukat juriidilist teksti.
12.Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Notari asendaja on testamendi tõestanud, notari asendaja tegevusele etteheited puuduvad, pärandaja testeerimisvõime puudumist kinnitavaid asjaolusid ega tõendeid esitatud ei ole. Pärandaja vanus ning pärast kukkumist kaasnenud liikumis- ja meeleolu puudused ei ole piisavad, et tuvastada testeerimisvõime puudumine.
13.Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostja esitas maakohtule OÜ Advokaadibüroo Valge ja Uiga arve summas 120 eurot. Teenuseks on arvel märgitud kostja vastuse koostamine tsiviilasjas 2-19-13549. Ringkonnakohus loeb selle kulu põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohtule esitas kostja menetluskulude nimekirja, milles 600 euro osas on kulud kantud maakohtus ja 600 euro ulatuses ringkonnakohtus. Ringkonnakohus ei arvesta maakohtus kantud kuludega, kuna maakohus määras 17. detsembri 2020 kohtuistungil menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja 5. jaanuar. Kostja menetluskulude nimekirja kohtumääratud tähtajaks ei esitanud. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks 600 euro suurust menetluskulu ringkonnakohtus. Kostjale tuleb hageja poolt hüvitada ka apellatsiooniastmes tasumisele kuuluv riigilõiv 300 eurot. Ringkonnakohus rahuldab kostja menetluskulude taotluse osaliselt ja määrab maa- ja ringkonnakohtus kantud ja hüvitamisele kuuluvaks menetluskulude suuruseks 1020 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.