X avaldus Q vastu täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 007/2010/76225. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 23. juuli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Puudutatud isik (sissenõudja, määruskaebuse esitaja): Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liina Karlson
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 23. juuli 2021 määrus tühistada osas, milles sissenõudja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 89,33 euro osas, ja suurendada selle summa võrra avaldajalt välja mõistetud menetluskulude hüvitist ning ühtlasi summat, millelt tuleb avaldajal tasuda viivist. Ülejäänud osas jätta sama määruse resolutsioon muutmata, aga muuta selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktile 11. I.2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. I.3. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.
II.
KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Rahuldada avaldus. II.2. Lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetlus täiteasjas nr 007/2010/76225, milles täidetakse Q Harju Maakohtu 7. mai 2010 kohtuotsusest nr 2-09-27488 tulenevat nõuet X vastu. II.3. Jätta tsiviilasja menetluskulud maakohtus X kanda. II.4. Rahuldada Q avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Q menetluskulude rahaliseks suuruseks 536 eurot. II.5. Mõista X-lt Q kasuks menetluskulude hüvitisena välja 536 eurot. II.6. Mõista X-lt Q kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
II.7. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 9. aprillil 2021 täiteasjas nr 007/2010/76225 kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Q (sissenõudja, puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ja kohtutäitur jättis 7. mai 2021 otsusega taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas 10. mail 2021 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu.
2.Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ta esitas menetluskulude nimekirja, milles märkis lepingulise esindaja tasu 1008 eurot (sisaldab käibemaksu). Esindaja tööaeg oli 7 t 9 min tunnihinnaga 144 eurot (sisaldab käibemaksu). Sissenõudja palus menetluskuludelt välja mõista viivise.
3.Avaldaja leidis, et kulud on suures osas alusetud ning esindaja ajakulu ja tunnitasumäär on ülemäära suured.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas avalduse 23. juuli 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) ja lõpetas nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse. Menetluskulud pani kohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt välja 446,67 eurot sissenõudja kulude hüvitamiseks ja sellelt summalt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel kohaldas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 138, 139, 144, 172, 174 ja 175 sätteid. Kohus leidis, et sissenõudja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 4 t 28 min ulatuses. Kohtumenetluses ei ole hüvitatavad kulud, mis sissenõudjal tekkisid täitemenetluse ajal. Kohus võttis arvesse tsiviilasja olemust ja esindaja kvalifikatsiooni ja leidis, et põhjendatud tunnitasumäär on mitte enam kui 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kokku on õigusabikulu põhjendatud ja vajalik summa 446,67 eurot (4 t 28 min × 100). Lisaks tuleb sissenõudja taotlusel välja mõista viivis menetluskuludelt alates määruse jõustumisest.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Sissenõudja esitas 12. augustil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega tema menetluskulude hüvitamise taotlus jäi rahuldamata. Ta palub mõista avaldajalt täiendavalt välja 561,33 eurot ja sellelt summalt viivise.
2 (5)
Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
esiteks kohus rikkus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust ja ei põhjendanud, mis tingis esindaja tunnitasu vähendamise. Ebaselge on, mida tähendab kohtu märgitud tsiviilasja olemus ja esindaja kvalifikatsioon, et tunnitasu vähendati 144 eurolt pealt 120 euroni (koos käibemaksuga, lõplikus arvutuses aga 100 euroni); teiseks rikkus kohus kaalutlusõigust, leides, et osa tööst ei kuulu menetluskulude koosseisu – kohus ei arvestanud põhjendatud ja vajaliku ajakuluna kliendiga suhtlemist, kliendile kirjade saatmist, samuti ajakulu esindaja tutvumisele seaduse, seletuskirja, õiguskantsleri seisukohaga, rahvastikuregistri väljavõtte saamisele jne; kolmandaks ei arvestanud kohus tegevusi ajavahemikul 27. aprill – 5. mai 2021, mis olid vajalikud ja põhjendatud enne kohtumenetlust. TsMS § 144 p 4 kohaselt on need kohtuvälised kulud, kui kohtusse pöörduti varem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Käesolevas asjas esitati avaldus kohtule juba viis päeva hiljem. Seega ei ole põhjendatud maakohtu arusaam, et kulu tuleb eraldi hageda kahjuhüvitisena. See kulu oli vajalik ja põhjendatud, sest hõlmas nõude aegumise menetlust täituri juures.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 1. oktoobril 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osas, millest maakohus jättis välja mõistmata esindaja põhjendatuks hinnatud tunnitasus sisalduvale käibemaksule vastava osasumma ja suurendab selle võrra hüvitist (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Lisaks muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 21). Kaebus rahuldatakse osaliselt.
8.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koostoimest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldajalt mõisteti välja sissenõudja menetluskulud. Täpsemalt saab ringkonnakohus sissenõudja kaebuse alusel hinnata, kas esineb alus kuluhüvitist suurendada. Muus osas on vaidlustatud määrus jõustunud.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad sissenõudja esindaja mõistliku tunnitasu 120 eurot ning põhjendatud ja vajalikku ajakulu kohtumenetluses. Selles osas vastab ringkonnakohus kaebuse kahele esimesele väitele järgmist.
9.1.Sissenõudja lepingulise esindaja tasumäära ja kohtumenetluses osutatud õigusabi ajakulu kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldused põhinevad sissenõudjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sissenõudja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
9.2.Maakohus põhjendas piisavalt seisukohta, et sissenõudja esindaja mõistlik tunnitasumäär ei ületa 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus võttis siinjuures asjakohaselt arvesse tsiviilasja olemust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt on maakohus õigesti lähtunud sellest, et esindaja ei ole advokaat. Ringkonnakohus on seisukohal, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Käesolevas asjas on 3 (5)
esindajaks jurist ning juristide osutatud õigusteenuste tunnihinnad üldjuhul on madalamad. Maakohus arvestas ka asja olemust, märkides vaidlustatud määruse p-s 30 asjakohaselt, et vaidlus ei olnud raske või aeganõudev ega eeldanud keerukat õigusanalüüsi. Kirjeldatud hinnang on kooskõlas tsiviilasja toimiku ja käiguga, aga ka selles asjas käsitletud õigusküsimustega.
9.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et teiselt menetlusosaliselt ei ole alati vaja välja mõista kogu kliendisuhtlusega seotud kulu. Kuigi on mõistetav, et kohtuasja juurde kuulub ka suhtlemine kliendiga, siis ei tähenda see veel, et vastav kulu ei sisaldu juba ajas, mida maakohus pidas toimingute kaupa põhjendatuks. Samuti jättis maakohus õigesti hüvitatama kulu, mis ei ole selgelt seostatav toimikust nähtuvate toimingutega. Maakohus on sissenõudja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ning leidnud olevat põhjendatud ja vajaliku ajakulu 4 t ja 28 min.
10.Kaebuse esimene väide on aga põhjendatud osas, milles see käsitleb hüvitatava kulu arvutamisel lähtumist tunnihinnast 100 eurot. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleks kulu hüvitada kas väiksema tasumäära järgi kui mõistlikuks loetud 120 eurot või miks ei ole hüvitatav käibemaks (20 eurot iga tunni kohta). Vaidlustatud määrusest võib aru saada, et maakohus jättis ekslikult käibemaksu õigusabi tasule lisamata, kuigi sissenõudja oli esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Maakohtu leitud hüvitiselt 446,67 eurot arvestatud käibemaks on 89,33 eurot (≈ 446,67 × 20%), mis tuleb juba välja mõistetud hüvitisele lisada – kokku peab avaldaja hüvitama 536 eurot (= 446,67 + 89,33). Ühtlasi muutub summa, millelt mõistetakse sissenõudja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel välja viivis.
11.Menetlusõiguslikult on põhjendatud ka kaebuse kolmas väide, aga see ei anna alust muuta avaldajalt välja mõistetud summat. Kohtueelse menetluse kulude osas muudab ringkonnakohus järgmiselt maakohtu põhjendusi.
11.1.TsMS § 144 p 4 järgi on kohtuvälised kulud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, v.a juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega seoses kantud kulu on mh kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebus, nt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 alusel. Sarnaselt on TMS §-des 481 ja 501 alates käesoleva aasta 1. aprillist ette nähtud kohtueelne menetlus, mille sisu on täitemenetluse lõpetamine jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 2231 sätestab võimaluse pöörduda samas asjas kohtusse.
11.2.Kuigi kirjeldatud kohtueelne menetlus ei ole kohustuslik, siis on selle ese sama nagu TMS § 2231 alusel kohtusse esitatava avalduse puhul. Ühtlasi on kohtueelne menetlus seaduses sätestatud. Järelikult on vastav kulu TsMS § 144 p 4 järgi põhimõtteliselt hüvitatav. Kahtlust pole, et viidatud sätte ajaline tingimus on täidetud.
11.3.Kohtueelse menetluse õigusabikulu hüvitamisel kohaldub TsMS § 175 lg 1 esimene lause, st kulu mõistetakse välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TMS § 481 lg 1 p 3 mõttest tuleneb, et sissenõudja ei pea vastuväidet kohtutäiturile põhjendama. Nii ei eelda vastuse esitamine õigusteadmisi, vaid ta peab väljendama oma seisukoha. Lisaks nähtub vaidlustatud määruse jõustunud osast, et sissenõudja vastuväide aegumisele polnud põhjendatud. Neil kaalutlustel pole kaebuse kolmanda väitega hõlmatud kulu vajalik ja põhjendatud ega kuulu hüvitamisele.
12.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetlusosalised ei ole ka esitanud taotlusi, et kaebemenetluse kulud tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel märgib ringkonnakohus resolutsioonis, et kaebemenetluse kulusid ei hüvitata.
4 (5)
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.