lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-5773/8

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-5773/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1080
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2021, Rakvere

Tsiviilasja number

2-21-5773

Tsiviilasi

M. T.i hagi AS Postimees Grupp vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M. T., ik xxxx, elukoht avalduses: xxxx, elukoht registris: xxxx

menetlusse

võtmisest

keeldumine,

kirjalik

Kostja: AS Postimees Grupp

RESOLUTSIOON

1.Jätta M. T.i hagi AS Postimees Grupp vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata ja tagastada hagejale.
2.Menetluskulud jäävad M. T.i kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
3.Edastada määrus Põlva vallale (vallavalitsuse kaudu), kellel tuleb kontrollida M. T.i eestkostevajadust ning vastavate asjaolude ilmnemisel korraldada eestkoste seadmiseks avalduse esitamine Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

HAGI ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M. T. esitas 13.04.2021 Tartu Maakohtule hagi AS Postimees Grupp vastu kahju hüvitamiseks. Tartu Maakohus edastas asja alluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Ringkonnakohtute esimeeste 7. juuli 2021 käskkirja nr 11-1/21/30 alusel jagati asi menetlemiseks Viru Maakohtu kohtunikule, kes lahendab asja Harju Maakohtu nimel. Hagiavaldus on jagatud erinevateks alajaotusteks: nõue, alus, tõestamine. Alajaotuse „Hagi nõue“ kohaselt „2019 märtsis trükkis kostja ära teate-artikli seoses säästva energiapäeva ürituste seeria uuringuga, et vastutav organiseerija Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) justkui hoiatab 2019 märts-oktoober toimunud uuringu eest. Kostja teatis põhjustab kogu aeg kahju, samas esitatakse ebatäpset ja eksitavat informatsiooni seoses ettevõtmisega ning seetõttu soovitakse kahju hüvitamist“.

2-21-14154 Alajaotus „Hagi alus“ hageja märgib, et „1) M. T. tegutses xxxx riigiteenistujana, Xxxx infrastruktuuri ja raudteeametis ja Maanteeametis ning mitme ettevõtmise asutajana. PM: M. T. tegutseb Xxxx geoloogina; 2) teates esitatavat uuringut teostab Eestis asuv eraisik, kes kasutab Xxxx asuvat ettevõtet uuringu tutvustamiseks ja turustamiseks. PM: uuringut teostab geoloogina Xxxx tegutsev...; 3) RKK-t informeeriti ettevõtmisest ja uuringust ning informeerimine toimus ka uuringu esimeses faasis kogu aeg. PM: RKK ei tea uuringu põhjust; 4) kostja ei maini oma teates, et uuring toimub seoses säästva energia päevaga. See kahjustab säästva energia päeva organiseerijat ning hageja kohustusi tema ees.“ Lisaks on selles alajaotuses esitatud pikk ja seosetu arutelu tõeministeeriumi, süütute ohvrite, terrorismi, protektsionismi, venelasega välismaal võitlemise jms teemal. Hagiavalduse viimases osas „Tõestamine“ on märgitud, et „kostja teates jääb arusaamatuks, miks hoiatatakse ning miks uuring on ohuks ja miks kostja sekkub uuringusse. Seetõttu kahjustab kostja teatis ettevõtmist, organiseerijat ja uuringu tutvustajat. Samas kostja teatis tekitab finantskahju ning eksitav informatsioon segab kogu tegevust nii Eestis kui ka teises riigis.“

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud M. T.i hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest see on menetlust takistavate puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise ja seniks hagi käiguta jätmise teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. M. T.i hagiavalduses puudub nõue. Kohus tsiviilasja pealkirjastades üksnes oletab, et hagi on esitatud kostjalt kahju nõudmiseks. Hagiavaldusest ei selgu, kes nõuab, millist kahju ja mille eest.
4.Maakohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (TsMS § 371 lg 1 p 9). M. T.i hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg-tes 1 – 3 hagiavaldusele kehtestatud nõuetele: hagiavalduses ei ole hageja selget nõuet. Hagi aluseks olevad asjaolud on ebamäärased ega võimalda hinnata, kas hagejal üldse saab olla kostja vastu mingit nõuet. Hageja viitab Postimehes avaldatud artiklile, selgitamata, mis on tema kui füüsilise isiku seos hagi tekstis kirjeldatud väidetava uuringu tegija-organiseerija-tutvustajaga. Puudub hagihind ning hagihinda ei ole võimalik tuletada ka ebaselgetest asjaoludest (TsMS § 363 lg 1 p 5).
5.Kohus leiab samuti, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi aluseks toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Samuti ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Sellisele juhul võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta hagi menetlusse võtmata. Hagiavaldusest ei nähtu hagejale kahju tekkimine. Kõik hageja põhjendused ja nn faktiväited on umbisikulised- keegi teeb uuringud, keegi organiseerib seda, keegi turustab, kuskil on hageja ettevõtlus jne. Hagis esitatud asjaoludest ei selgu, kuidas kirjeldatud asjaoludel sai üldse kellelegi tekkida kahju, sh hagejale, mille hüvitamise eest peaks vastutama kostja. Samuti ei ole selge, kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga.
6.Kõige eeltoodu alusel kohus jätab menetlusse võtmata M. T.i hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks.

2 (3)

2-21-14154 TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt juhul, kui kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavalduses ei ole näidatud tsiviilasja hinda ning hagilt ei ole tasutud ka riigilõivu. TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Tasumata riigilõiv on kõrvaldatav puudus, aga kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, sõltumata riigilõivu tasumisest, ning hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse, siis kohus peab õigeks hagi menetlusse võtmisest keelduda ilma hagejalt eelnevalt riigilõivu nõudmata.

7.Hageja arutluskäigud hagiavalduses lubavad järeldada, et hageja näol võib olla tegemist piiratud teovõimega isikuga. Seda kinnitavad ka kohtute infosüsteemist M. T.i kohta nähtuvad andmed (mh tema sundravile saatmine kriminaalasja 1-21-3625 raames). TsMS § 202 lg 2 kohaselt ei ole piiratud teovõimega isikul tsiviilkohtumenetlusteovõimet, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Kohus ei pea selles asjas põhjendatuks ega M. T.i huvides vajalikuks määrata hagejale esindajat riigi õigusabi korras ega algatada eestkoste seadmise menetlust kohtu omal algatusel. Kohtu hinnangul ei ole hagiavaldus seotud M. T.i reaalsete õiguste ja huvidega, mis võiksid hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral saada kahjustatud. Kohus teeb M. T.i elukohajärgsele Põlva vallale (vallavalitsuse kaudu) ettekirjutuse kontrollida M. T.i faktilist olukorda ja eestkostevajadust ning vastavate asjaolude ilmnemisel esitada kohtule avaldus M. T.i üle eestkoste seadmiseks. Eestkoste seadmise avaldus esitatakse M. T.i elukohajärgsele kohtule.
8.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetluskulude jaotuse. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Seega hageja kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja