Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-3044 9. november 2021, Narva
Kohtuasi
T R hagiavaldus BildCom Osaühingu vastu lepinguliste suhete lõpetamiseks ja lepingu alusel saadud rahasumma väljamõistmiseks 1487 eurot Hageja T R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sergei Ivanov (isikukood XXX, e-post [email protected]) Kostja Osaühing BildCom (registrikood 11190831), seaduslik esindaja Mihhail Vinogradov Hagimenetlus (lihtmenetlus) 09.11.2021 kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.T R (hageja) esitas 25.02.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse BildCom Osaühingu (kostja) vastu lepinguliste suhete lõpetamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks.
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Tsiviilasi nr 2-20-3044
aadressile kiri nõudega parandada ekspertarvamuses väljatoodud puudused. 19.12.2019 laekus kostjalt hageja esindaja aadressile vastus, mille kohaselt tunnistas kostja, et ilmastikuolude tõttu rikkus ta tellimuse täitmise tähtaega. Töö eest makstud summa 1350 eurot on tema poolt täies ulatuses kätte saadud. Kostja väitis oma vastuses, et ta kõrvaldas kõik puudused. Kostja vastusest järeldus, et tema ei kavatse lepingut kohaselt täita. Hageja andis kostjale 16.12.2019 kirjaga piisavalt mõistliku aja, et kõrvaldada kõik olemasolevad puudused ja parandada oma defektid kasvuhoone paigaldamisel. Tänaseni ei ole võetud mingeid tegevusi ette lepinguliste kohustuste täielikuks täitmiseks ja kostjalt ei tulnud soovi lepingutingimusele mittevastavused parandada. Hagejal puudub tänase päeva seisuga kasvuhoone kasutamise võimalus. 2019. aasta detsembri lõpus oli tugeva tuulega osa kasvuhoone karbonaadist lahti rebitud, mis raskendas olukorra veelgi ja tegi võimatuks kasvuhoone kasutamise selle otsesel otstarbel. Kasvuhoone ebakompetentse paigaldustegevuse tõttu ei saanud kostja ostu-müügi lepingu tingimusi kohaselt täita ja eset kohaselt üle anda hageja omandisse. Kostja 19.02.2019 kirjast järeldub, et ta ei kavatse tema tehtud puudusi enam kõrvaldada, millega ta sundis hagejat rakendama õiguskaitsemeetmed ja ometi 24.10.2019 kirjaga ostu-müügi lepingust taganema. Enda 16.12.2019 kirjas, juhindudes VÕS § 116 lg 1, teatas hageja kostjale lepingu taganemisest ja nõudis viivitamata tagastada hagejalt saadud summa 1350 eurot selle ülekandmisega hageja pangaarvele. Kostja keeldus raha vabatahtlikult tagasi maksmast. Selle tõttu on hageja sunnitud kohtusse pöörduma käesoleva hagiga. Kuna kostja keeldus oma töö puuduste kõrvaldamise kavatsusest ega tagastanud müügilepingu alusel tasutud maksesummat, on õigustatud ja õiglane nõuda hageja kasuks sisse kohustuse täitmisega viivitamise eest viivis. Hageja on arvestanud viivist 16.12.2019-06.03.2020, kokku summas 24,21 eurot. Oma nõuded põhjendab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 82, 90, 100, 101, 113, 114, 116, 189, 217, 218, 223.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt võetakse aluseks tsiviilasja hinna arvestamisel hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 362 lõigete 1 ja 3 järgi loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, kuid üksnes eeldusel, et hagi on ka hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega loetakse esitatuks üksnes nõuetele vastav hagi, mis on TsMS § 372 järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud. Kohtu menetlusse võetud ja hiljem kostjale kättetoimetatud hagi esitati kohtule 24.03.2020. Hageja nõudeks on tuvastada hageja ja kostja vahel lepinguliste suhete lõpetamise fakti seoses hageja poolt 24.10.2019 lepingust taganemisega; välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju summas 1350 eurot, seadusega kehtestatud viivis alates 16.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse maksena ja vaikimisi viivise tasumisena seadusega ettenähtud viivise näol kuni hageja kasuks põhinõude rahuldamiseni. 4(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS 134 lg 3 järgi kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 133 alusel on hagi hinnaks 1487 eurot (põhinõue 1350 eurot, põhinõudelt hagi esitamise seisuga arvestatud viivis 29,23 eurot ja viivis aasta eest 107,77 eurot).
Hagi vastusest võib järeldada, et kostja hagi ei tunnista, kuid selgesõnaliselt ta seda ei väljendanud. Hagi vastuse kohaselt jäi suulisel kokkuleppel tellijaga kindlaks määramata kasvuhoone paigalduse lõpptähtaeg ja töö plaaniti lõpetada vastavalt ilmaoludele. Tasu paigalduse eest oli kahes osas, 1000 eurot ettemaks ja 350 eurot tööde valmimisel. Tellija viitas puudustele juba kasvuhoone paigalduse ajal. Kokkulepitud paigaldustööde ajal käisid tellija koos paigaldajaga läbi kõik võimalikud puudused, mis olid paigalduse ajal tekkinud. Puudused kõrvaldati ja tellija koos paigaldajaga vaatasid üle tehtud tööd, pärast mida toimus tööde vastuvõtmine ja ka lõppsumma 350 euro üleandmine ja lepingu lõpetamine. 1.Kasvuhoone on paigaldatud sügav immutusega H3 puit prussist karkassile, mille valis isiklikult välja tellija enne kasvuhoone paigaldamist. Sertifikaat prussi immutus kvaliteedile on olemas ja tehase garantii antud immutusele H3 on 10 (kümme) aastat. Pindmine prussi hallitus seostub kõrgendatud niiskusega. 2.Kasvuhoone alusprussid on paigaldatud maa pinnale, nii nagu kokku lepiti. Alus plokid saab paigaldada lisa töödena ja makstakse lisaks. Kasvuhoonete kuuride ja teiste sarnaste ehitiste mittevastavused ja väikesed kõrvalekalded on kooskõlas Eesti Vabariigi ehituskoodeksiga. 3.Kiht plastik omab teatud paindlikust ja kinnitatuna puidus prussile juhib ära külgvee, mis omakorda tõstab prussi eluiga. 4.Kasvuhoone on kokkupandud tehase komplekteeritud osadest ja paigalduse jooksul lisa tarvikute jaoks vajadust polnud. 5.Järelvalve (eksperdi) tehtud märkused on tingitud tugevast tuulest. Antud puudus oli kõrvaldatud peale pöördumist. 6.Kasvuhoone paigaldus tehti vastavalt tehase komplekteeritud vahenditega vastavalt juhendile. Vastavalt sellele kasutatakse pikkasid polte traadi monteerimiseks mida kasutatakse kultuuride sidumiseks.
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Hagi vastusele on lisatud kasvuhoone kokkupanemisjuhend ja ehitaja tunnistus, tase 6. Edasisest arutelust mõlemaid pooli rahuldavast kokkuleppest ja kompromissist hageja keeldus. Omalt poolt pakkus kostja välja kompromissi: kostja loobub nõudest tehtud lisatöödele, milledeks on kasvuhoone harja ja peenarde rajamine kasvuhoone sisse maksumusega 140 eurot, mis moodustab 10% kasvuhoone maksumusest.
Vastusest järeldub, et pärast puuduste kõrvaldamist võeti töö vastu ja maksti lõppsumma 350 eurot. Hageja ei nõustu antud väitega ja väidab, et tema ei võtnud kostja tehtud tööd vastu. See väide on paljasõnaline. Kostja väidab oma vastuses, et kasvuhoone on paigaldatud antiseptikaga immutatud talale. Samas tunnistab ta, et talalt on näha hallitust. Kui kostja väitel on immutamise kohta olemas tehasegarantii, peab kostja kasvuhoone puitvundamendi lahti võtma ja vastavalt tehasegarantiile asendama. Kostja väidab, et vundamendi talad paigaldati maapinnale vastavalt kokkuleppele. See väide on paljasõnaline. Hageja sellega ei nõustu. Järgnevalt viitab kostja (ekslikult märgitud hageja) montaažijuhistele. Hageja nimetas oma hagis üsna üksikasjalikult mittevastavused kasvuhoone paigaldamisel. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja ekspertarvamuse. Kostja viide montaažijuhistele ei ole elujõuline. Kostja väidab, et kasvuhoone on kindlalt paigaldatud ja talunud suuri tuuleiile. Hageja ei nõustu selle väitega, kuna osa kasvuhoone karbonaadikatet oli kitkutud. Oma sõnade tõendamiseks esitas hageja fotod, mis on tehtud 2019. aasta detsembri teises pooles.
Kohus arutas asja 07.07.2021 ja 02.09.2021 kohtuistungitel. Osapooled jäid omapoolsete nõuete, väidete ja vastuväidete juures. 02.09.2021 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle A D ja D K. Kohus määras 02.09.2021 kohtuistungil osapooltele kohtuvaidlustes kirjalike teeside ja oma menetluskulude ning arvamuse teise poole menetluskulude ja võimaliku repliigi esitamiseks tähtajad. Samuti andis kohus teada kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aja. Osapooled esitasid kohtuvaidluse kirjalikud teesid.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 6(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi tuleb seda rahuldada osaliselt. Kohus selgitab, et tulenevalt hagihinnast, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus oma õiglase äranägemise kohaselt hagi lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Pooled ei vaidle vastu, et: - hageja valis kostja pakutud kasvuhoonete variantidest kasvuhoone „Kapelka“ (tl 35-37); - pooled sõlmisid septembris 2019 suulise lepingu, mille esemeks oli kostja poolt kasvuhoone „Kapelka“ tarnimine, kokkupanemine ja paigaldamine hageja krundile aadressil XXX - tellimuse maksumus on 1350 eurot; - hageja tasus kostjale 1350 eurot sularahas kahe osaga 1000 eurot ja 350 eurot; - kostja paigaldas hageja krundile kasvuhoone „Kapelka“; - hageja ei kirjutanud kirjalikule 24.10.2019 ostu-müügilepingule (tl 9) alla; - hageja teavitas kostjat 16.12.2019 kirjaga (tl 13-14) töös olevatest puudustest, andis kostjale 15 kalendripäeva loetletud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja hoiatas kostjat, et kui kostja keeldub parandamast, siis hageja, juhindudes VÕS § 116 lg-st 1, seoses lepingutingimuste olulise rikkumisega, teatab kostjale lepingu ülesütlemisest ja nõuab viivitamatult hagejalt saadud 1350 euro tagastamist; - kostja vastas hageja 16.12.2019 kirjale 19.12.2019. Vaidlustamata asjaolude pinnalt järeldab kohus, et poolte vahel septembris 2019 sõlmitud lepingu puhul on tegemist suulise tarbijatöövõtulepinguga, mille esemeks oli kostja poolt hagejale kasvuhoone „Kapelka“ tarnimine, kokkupanemine ja paigaldamine hageja krundile aadressil XXX. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Töövõtuleping on seega kindla tulemuse saavutamisele suunatud leping ja töövõtulepingu esemeks on seega tulemuse saavutamiseks vajalike tööde tegemine. Poolte vahel 2019. a septembris sõlmitud leping on tarbijatöövõtuleping (majandustegevuses tegutsev töövõtja ja tarbijast tellija ning lepingu esemeks vallasasi).
7(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Kohus leiab, et tegemist ei ole osaliselt müügilepinguga VÕS § 208 lg 2 teisest lausest lähtuvalt, mille kohaselt käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja väitel esinevad kostja tehtud töödel olulised rikkumised, mis ei võimalda kasvuhoone kasutamist sihtotstarbekalt. Samuti tegi kostja töö tähtaja rikkumisega. Hageja taotleb kindlaks määrata poolte vahel lepinguliste suhete lõpetamise fakti seoses hageja poolt 24.10.2019 lepingust taganemisega ja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju 1350 eurot, seadusega kehtestatud viivis alates 16.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse maksena ja vaikimisi viivise tasumisena seadusega ettenähtud viivise näol kuni hageja kasuks põhinõude rahuldamiseni (tl 22). VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 sätestab, millal on tegu olulise lepingurikkumisega. Hageja 16.12.2019 teates viitab poolte vahel 2019. a septembris sõlmitud suulisele lepingule, mille kohaselt pidi kostja tarnima, kokku panema ja paigaldama kasvuhoonet aadressile XXX. Hageja toob 16.12.2019 teates XXX kinnistule kasvuhoone paigaldamisel olevast lepingutingimuste olulisest rikkumisest (tl 13-14) välja, et töövõtja osutas teenust tähtaegu rikkudes. Kasvuhoone paigaldamise ajal andis Tellija (hageja) korduvalt teada Töövõtja (kostja) tehtud töödes esinevate puuduste kohta. Pärast tööde lõpetamist tehti Tellijale ettepaneku allkirjastada ostu-müügi leping, mille kohaselt ei ole Tellijal Töövõtja vastu mingisuguseid pretensioone. Avaldaja on omakorda teatanud veelkord ja osutanud puudustele Töövõtja töös ning keeldus ostu-müügi lepingut allkirjastamast. Seetõttu, et Tellijal pole eriteadmisi, pidi tema pöörduma valminud töö kohta asjatundja arvamuse saamiseks ekspertiisibüroosse, st OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroosse. Ekspert tegi alljärgnevad lepingutingimustele mittevastavused kindlaks:
Tsiviilasi nr 2-20-3044
kasutatav kinnitus on nõrgenenud. Tuleb paigaldada lukud seestpoolt lukku/lukust kinni keeramiseks, reguleerida ukseavades uksed ja lukkude kinnitused.
9(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Hageja vastava litsentsiga spetsialist oleks pidanud kliendi tähelepanu juhtima kahe kasvuhoone vahelisele varikatusega õhuvahele ja selgitama kliendile, et on vaja sulgeda avatud vahemaad, muidu rebib tuul polükarbonaadi maha. Kostja pidi tagaseina lahti võtma, kuna protsess lahti läks ja ei olnud mõtet allutada täiendavale provokatsioonile. Kohus on seisukohal, et hageja esimese nõude rahuldamine, nimelt kindlaks määrata poolte vahel lepinguliste suhete lõpetamise fakt hagejapoolse 24.10.2019 lepingust taganemise tõttu, on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 188 lg 1 alusel taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja 16.12.2019 kirjast ei tulene, et ta taganeb 24.10.2019 lepingust. Pooled ei vaidle vastu, et hageja ei kirjutanud 24.10.2019 ostu-müügi lepingule alla. Mõlemad pooled ei vaidle vastu, et nende vahel oli sõlmitud suuline leping 2019. a septembris. Hageja nõude 1350 eurot tagastamiseks põhjendatuse hindamiseks peab aga kohus tuvastama, kas kostja on 2019. a septembri lepingut oluliselt rikkunud, mis andis hagejale õiguse lepingust taganeda ja kas hageja kehtivalt lepingust taganenud. VÕS § 647 lg 1 näeb ette, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Pooled ei vaidle vastu, et juba töö tegemise käigus esitas hageja pretensioonid kostjale töö kvaliteedi kohta, kostja tegeles puuduste kõrvaldamisega. Hageja väitel jättis kostja puudused täielikult kõrvaldamata. Et tõendada kostja töös esinevaid puudusi, esitas hageja Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ koostatud dokumendi „Konsultatsioon“ nime all (tl 10-12). Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendi kohaselt, mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes, vaatas ekspert Igor Semjonov üle hageja 20.11.2019 tellimusel kasvuhoone, mis on paigaldatud XXX kui tellijale kuuluvale maatükile. Eksperdi ülesandeks oli defektide tuvastamine, nende iseloomu määratlemine. Kontrollimise meetod: visuaalne vaatlus ja funktsionaalsuse testimine. Ekspert tegi kindlaks: esitatud kasvuhoone tüüpi «Kapelka» 3х6+2+3х6 м, tootja XXX, vaatas ekspert üle 24.11.2019. Ülevaatusel tuvastas ekspert, et kasvuhoonel on mitmeid defekte ja puudusi, mida tuleb kõrvaldada. Ekspert on tuvastanud alljärgnevad puudused: 1.Kasvuhoone on kokku monteeritud alusel puittaladest, mis on paigutatud pinnasele käepäraste materjalide kasutusega tugielementidena (tellised, kivid). Kasutatud materjalid ei taga aluse jaoks töökindlat tuge, mis toob kaasa konstruktsiooni vildakuse ja võimaliku elementide vigastuse. Toed tuleb paigutada aluse kõigi nurgapõkkude alla ja sildeavade keskosade alla (vähemalt 12 tk). Toed peavad olema teostatud piisava pindalaga plaatidest, et vältida nende pinnasesse kaevumist (pindalaga vähemalt 40 х 200 х 200 mm, näiteks kõnniteeplaadid). Aluse taladel on antiseptikuga immutamise jälgi, kuid välisilme järgi otsustades on seda ebapiisavalt hallituse moodustumise takistamiseks, mis on kohati juba aset leidnud. Ekspluateerimise kestvusaja pikendamiseks on vajalik talade täiendav antiseptikuga töötlemine. 10(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Pärast kasvuhoone püstitamist ei olnud võimalik kasvuhoonet kasutada sihtotstarbeliselt. Kasvuhoone sisse on võimalik siseneda ainult kiiver peas, on olemas oht, et see kasvuhoone võib kokku kukkuda. Oli juhtuda, et veel üks kasvuhoone osa lendas ära. Mõnikord avab tunnistaja kasvuhoone ukse, et rohi koristada, kuid kombeks see kasvuhoone seisab asjata ja uksed on suletud, kuna kasvuhoonet ei kasutata. Kõiki uksi ei ole võimalik avada nii nagu peaks. Seda kasvuhoonet ei ole võimalik kasutada, kuna karbonaadil olevad kruvid on paigaldatud 70 sentimeetri kaugusel ja üldjuhul tuul sattub kasvuhoone sisse. Kui tunnistaja avaks ukse, siis kogu kasvuhoone lausa lendab ära. Seal paigaldatud poldid asuvad pea tasemel ja nende kasutamine ei ole ohutu. Tunnistaja eitab kostja väidet, et ta koos töömehega olevat tulnud ja öelnud, et kõik on korras (et puudused kõrvaldatud). Tunnistaja D K andis ütlusi (tl 85-87 pöördel) selle kohta, et ta püstitas kasvuhoone aadressil XXX asuvale krundile nr XXX. Ta ei olnud kostja töötaja, töötas iseseisvalt, talle tehti lihtsalt ettepanek osutada abi. Kostja esindaja on tunnistaja poole pöördunud palvega aidata kasvuhoone paigaldada. Isikul, kes teostas antud tööd enne tunnistajat, oli midagi viga, küll aga osa kasvuhoonest sai paigaldatud, väljas oli külm, tuuline ilm ja oli oht, et ilmaolude tõttu võiks kasvuhoone ära laguneda. Kui tunnistaja tuli objektile, seal oli siis osaliselt kasvuhoone püstitatud. Natuke oli püsti vundament ja karkass. Tunnistaja oli tööd jätkamas. Tunnistaja tegi tööd umbes 1-2 nädalat. Kasvuhoone karbonaadi vahel olevad augud 2-3 cm, augud kasvuhoone külgedes, need ei ole tunnistaja töö, ta ei teinud selliseid vigu. Tunnistaja ei ole kasvuhoone paigaldamise spetsialist. Tunnistaja on metallitöötleja ja keevitaja. Tunnistaja on näinud kasvuhoone paigaldamise juhendi teisel isikul. Nimelt kasvuhoone "Kapelka" kokkupanemisel tunnistajal kogemusi ei olnud, küll aga sai ta kogemuse samasuguseid kasvuhooneid püstitades. Osaliselt oli kasvuhoone juba püsti, aga tegelikult kõikide kasvuhoonete paigaldamisel on sama tehnoloogia, esinevad vaid väiksed muudatused. Tunnistajal jäi meelde, et ühel poolel on tõesti olemas defekt ja seal paigaldati karbonaadist osa, aga tunnistaja ei mäleta, mis põhjusel, võib-olla ta tegi midagi ebakorrektselt. Kui karbonaadist või kruvidest ei jätkunud, siis tunnistajale toodi täiendavalt sisse, kuna ei olnud võimalik hoiustada tervet karbonaati krundi peal. Kostja esindaja väga tihti käis ja vaatas, tegi märkusi. Näiteks selgitas, kuskohas on vajalik midagi korrigeerida, kui tunnistaja oma silmaga seda ei näinud. Kortsud karbonaadis on suvalistes kohtades võimalikud, küll aga tunnistaja ei saa öelda, et ära väändunud osad olid suured kusagil. On näha, et kasvuhoone püsib juba ammu. Küsimus on selles, millal tuli ekspert üle vaatama. Kui kasvuhoone on avatud, siis tuul sattub kasvuhoone sisse ja tuul paneb liikuma. Kui on tugevat tuult, siis aja möödudes on võimalik, et tekkivad kihtplastiku augud ja tulevad väänamised ette. Ehitusmaterjal, mis toodi objektile, oli uus. Ehitusel jälgiti, kas kõigepealt sai pruss ja muud peamised konstruktsioonid püstitatud. Kui hakati püstitama kasvuhoonet, siis vundamenti kohta täiendavaid küsimusi tellijal ei olnud. Tunnistaja mäletamist mööda olid tellijal täiendavad soovid peenarde ja tuulekoja kohta. Tellija mingeid ähvardusi ega muid arusaamatusi ei esinenud. Tellijal olid märkused karbonaadi paigaldamise ja ukselinkide kohta. Kui tellija esitas tunnistajale pretensiooni, ta parandas neid küll. Kirjutatud oli paber, milles on olnud puudused, mis ei meeldinud tellijale. 12(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Kasvuhoone ehituse suhtes olevatest mingisugustest arusaamatustest tunnistaja kindlalt ei mäleta. Osa tehtud töödest võttis tellija vastu ja selle alusel sai tunnistaja raha kostja esindaja käest. Kui tunnistaja sai oma raha kätte, siis enam ei läinud sinna tagasi. Raha tasumisega said tööd lõppenud. Pretensioone ei olnud. Tunnistaja arvamusel oli võimalik kasvuhoonet kasutama hakata, kuna kasvuhoone oli kõikidest pooltest kinnitatud, ekspluatatsiooni jaoks oli ta juba paigaldatud. Aga inimesed on erinevad. VÕS § 636 lg 1 järgi kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. Kohus leiab tunnistaja D. K ütlustega selle kohta, et raha (350 euro) tasumisega said tööd lõppenud, pretensioone ei esinenud ja tunnistaja enam objektil ei käinud, samuti esitatud 24.10.2019 ostu-müügilepinguga, vaatamata sellele, et hageja sellele alla ei kirjutanud, saab lugeda töö vastuvõetuks hiljemalt 24.10.2019. VÕS § 636 lg-st 5 tuleneb, et kui pooled ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul töövõtulepingu eseme üleandmise aega kindlaks määranud, peab töövõtja eseme üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest. Pooled ei nimetanud suulise lepingu sõlmimise täpset kalendripäeva 2019. a septembris. Seega leiab kohus võimalikuks lugeda, et kostja andis hagejale kasvuhoone üle VÕS § 636 lg-s 5 ettenähtud tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tasu viimane osa summas 350 eurot tasus hageja kostjale ära. Kostja väite, et kõiki hageja, s.h Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendis osundatud puudusi, on kostja parandanud, jäid paljasõnaliseks. Hageja ei tunnista, et ta oleks kinnitanud kostjale, et kõik puudused on parandatud. Kõnealust asjaolu ei kinnitanud ka tunnistaja A. D, kes on andnud ütlusi, et tema ja hageja teatasid töö käigus korduvalt kostjale puudustest, kostja püüdis neid parandada, kuid see ei õnnestunud ja hageja ei saa kasvuhoonet kasutada sihtotstarbekalt. Tunnistaja D. K avaldas vaid oma subjektiivse seisukoha, et kõik puudused olid kõrvaldatud ja kasvuhoonet saaks kasutama hakata. Tunnistaja A. D andis ütlusi, et pärast ekspertiisi tegemist tunnistaja ei näinud, et keegi kostja nimel käiks puudusi kõrvaldamas. Ka tunnistaja D. K ütluste kohaselt kui tunnistaja on saanud oma raha kätte, siis enam ei läinud sinna tagasi. Raha tasumisega said tööd lõppenud. Vastavalt VÕS § 644 lg 1 teisele lausele peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Tunnistaja A. D ütluste kohaselt said nad koos hagejaga Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendi 2019. a novembri alguses ja juba 16.12.2019 teatas hageja puudustest kostjale. Seega teatas hageja kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ehk VÕS § 644 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul. 13(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Kostja vastas hageja 16.12.2019 teatele 19.12.2019 (tl 15). Seega leiab kohus, et hiljemalt 19.12.2019 sai kostja hageja 16.12.2019 teade kätte ning alates 20.12.2019 hakkas kulgema teatises märgitud 15 kalendripäevane tähtaeg töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks, mis lõppes 03.01.2020. Tunnistaja A. D ütlustest nähtub, et enam ei käinud mitte keegi töös ilmnenud puudusi kõrvaldamas. Kostja esindaja väited, et pärast eksperdi arvamuse (Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ) saamist käis ta dokumendis loetletud puudusi ise kõrvaldamas ja kõik puudused said kõrvaldatud, jäid tõendamata. Kohus on korduvalt selgitanud kostjale tema kohustust tõendada omapoolseid väiteid ja vastuväiteid, nt hagi menetlusse võtmise määruses (tl 26 pöördel), 07.07.2021 kohtuistungil (tl 59, 60), kuid kostja väited siiski tõendamata jäid. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et kui kostja kasutas töö tegemisel selleks mittepädeva isikut, vastutab isiku töö tulemuste eest kostja. TsÜS § 132 lg 2 järgi vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Tunnistaja D. K ütluste kohaselt ta ei ole kasvuhoone paigaldamise spetsialist. Tunnistaja on metallitöötleja ja keevitaja. Tunnistaja on näinud kasvuhoone paigaldamise juhendi teisel isikul. Nimelt kasvuhoone "Kapelka" kokkupanemisel tunnistajal kogemusi ei olnud, küll aga sai ta kogemuse samasuguseid kasvuhooneid püstitades. Tegelikult kõikide kasvuhoonete paigaldamisel on sama tehnoloogia, esinevad vaid väiksed muudatused. Kohus loeb Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ dokumendiga ja tunnistaja A. D ütlustega selle kohta, et kasvuhoonet ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, tõendatuks, et kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, kuna kostja ei parandanud puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ka kostja ei väitnud, et hageja kasutab kasvuhoonet sihtotstarbeliselt. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja kehtivalt taganes poolte vahelisest 2019. a septembri töövõtulepingust. Seega poolte vaheline 2019. a septembri töövõtuleping lõppes 04.01.2019. a. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 esimesele lausele võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Riigikohus 08.11.2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-104-11, p-s 25 leidis, et lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 järgi tagasitäitmise võlasuhteks. Kohus käsitleb hageja nõuet kostjalt 1350 euro väljamõistmiseks töövõtulepingu alusel kostjale üleantu väärtuse (tasutud summa) hüvitamise nõudeks VÕS § 189 lg 1 esimese lause mõttes. 14(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Alates lepingust taganemisest ehk alates 04.01.2020 muutus hageja 1350 euro tagastamise nõue sissenõutavaks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 1350 eurot. Viivis Hageja palub kostjalt välja mõista seadusega kehtestatud viivis alates 16.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse maksena ja edasi seadusega kehtestatud viivis kuni hagejale kohustuse täitmiseni. Kostja täitnud oma tasu maksmise kohustust ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 04.01.2020 muutus hageja nõue sissenõutavaks ning sellest ajast tekkinud kostjal kohustus tagastada hagejale 1350 eurot. Kohtu seisukohalt saab hageja sisse nõuda viivist alates 04.01.2020. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 04.01.2020 kohtuotsuse tegemise päeva (09.11.2021) seisuga moodustab viivis summalt 1350 eurot 199,73 eurot (1350 eurot x 0,08 (viivis 8% aastas) / 365 päeva x viivitatud päevi 676). Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivist 199,76 eurot ning alates 10.11.2021 viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodust nähtuvalt on hageja viivisenõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 15(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Tsiviilasi nr 2-20-3044
TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt dokumentaalse tõendi saamise kulud on asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus jättis 50% hageja menetluskuludest kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud menetluses menetluskulusid kogusummas 2440 eurot. Sellest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja oli 25.02.2020 tasunud riigilõivu 200 eurot (tl 8), mis vastab riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ning RLS lisa 1 sätestatud määrale. Riigilõiv on põhjendatud hageja menetluskulu TsMS § 138 lg 2 alusel. Hageja kinnitas, et tasus dokumentaalse tõendi saamisega seonduvad kulud summas 180 eurot. Kohtule esitati Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ koostatud dokumendi „Konsultatsioon“ nime all (tl 10-12), mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes. Dokumentaalse tõendi saamise kulu on põhjendatud hageja menetluskulu TsMS § 143 p 2 alusel. Hagejat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot (käibemaksu ei lisandu). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18), 190 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on mõistliku suurusega. Kohus kontrollib hageja kohtuvälised kulud üle, milleks on lepingulise esindaja kulud. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. 17(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Kohus on seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses seondub osutatud õigusabi menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule hagiavalduse (4 lehekülge), pärast hagiavalduse käiguta jätmist esitas hageja esindaja hagiavalduse uue teksti (6 lehekülge), hageja seisukoha kostja vastuse osas (1,5 lehekülge), tunnistajate ülekuulamise 12.07.2021 taotluse (2 lehekülge) ja 13.07.2021 taotluse (2 lehekülge), hageja lõpliku seisukoha (5 lehekülge) ning menetluskulude nimekirja (2 lehekülge). Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepinguline esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele 5 tundi, hagi käiguta jätmise kohtumäärusega tutvumisele 1 tund ja uue hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Kohus leiab, et puudustega koostatud hagiavalduse ning hagi käiguta jätmise kohtumäärusega tutvumise eest kulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Arvestades uue hagiavalduse mahtu, sisu, esialgsele hagiavaldusele lisatud tõendeid, mis käsitleti uues hagiavalduses, on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi. Hagi vastusega tutvumisele ja selle kohta seisukoha esitamisele kulutanud hageja lepinguline esindaja mõlemal juhul 2 tundi. Hagi vastus on 2 leheküljeline. Seisukoht hagi vastuse kohta on 1,5 leheküljeline, millest poolel esimesel leheküljel on kohtu nimi, tsiviilasja number, asja arutava kohtuniku nimi ning menetlusosalised ja esindajad, mis tehakse varem esitatud menetlusdokumentidest kopeerimisega ja uue menetlusdokumendi lisamisega. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu hagi vastusega tutvumisele ja selle kohta seisukoha esitamisele kokku 2 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt esitas hageja esindaja tunnistajate ülekuulamise taotlused 12.07.2021 ja 13.07.2021 ning kulutas kummagi taotluse esitamiseks 1 tund. Asja materjalide kohaselt (tl 63, 67) on need taotlused identsed, mistõttu leiab kohus, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund. Kostja 16.09.2021 arvamusega tutvumisele kulutas hageja esindaja 30 minutit, mis on kohtu arvates põhjendatud ajakulu. 17.09.2021 lõpliku seisukoha esitamisele kulutas hageja esindaja 4 tundi. Seisukoht on 5 leheküljeline, millest esimesed 2,5 lehekülge moodustab eelmistest menetlusdokumentidest kopeeritud ja seisukohale lisatud andmed, asjaolud, viimasel leheküljel on seadusesätete viited, millele on hageja viidanud ka hagiavalduse uuemas variandis. Seega on sisuliselt põhjendatud ajakulu vaid 2 lehekülge koostamise eest, kus loetleti asjaolud, mis ei anna kasvuhoone kasutamist sihipäraselt. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja nimetab kuludeks 07.07.2021 istungil osalemine 1,5 tundi ning 02.09.2021 kohtuistungil osalemine 2 tundi ning nendeks ettevalmistamiseks vastavalt 2 tundi ja 1 tund. 18(19)
Tsiviilasi nr 2-20-3044
Hageja esindaja osales 07.07.2021 kohtuistungil, mille kestus on protokolli järgi 1 tund 35 minutit. Samuti osales ta 02.09.2021 kohtuistungil, mille kestus oli 2 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja kohtuistungitel osalemise ajakulu 3,5 tundi. Hageja esindaja nimetab kuludeks ka 07.07.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi ja 02.09.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund. Kohus on seisukohal, et osaliselt põhjendatuks tuleb lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel 3 tunni ulatuses. Hageja ei esitanud kohtuistungitel kirjalikke dokumente ning asja sisu ja keerukust arvestades võib kohtu arvates põhjendatuks ajakuluks lugeda 2 tundi. Kohus leiab, et ei pea hüvitama hageja menetluskulu seoses 11.12.2019 kliendikonsultatsiooniga 1 tund, pretensiooni ja lepingu ülesütlemise 16.12.2019 avaldusega 1,5 tundi ja vastuse tutvumisega 30 minutit. Tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 138 tähenduses. Seega jääb hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskuluks maakohtu menetluses 1000 eurot (12,5 tundi x 80 eurot). Koos tasutud riigilõivuga ja dokumentaalse tõendi saamise kuluga on hageja põhjendatud menetluskulud maakohtu menetluses summas 1380 eurot. Sellest vastavalt kindlaks määratud jaotusele peab kostja hagejale hüvitama 50% ehk 690 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 690 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja menetluskulude katteks 690 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2024 kohtuotsusega.
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.