Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kaupo Paal ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Tatjana Rogova hagi Osaühingu BildCom vastu lepingust taganemise tuvastamiseks ja 1350 euro ja viivise saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatjana Rogova kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1657 eurot 70 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Tatjana Rogova, esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja Osaühing BildCom, esindaja advokaat Andrei Matvejev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-3044 osas, milles ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 9. novembri 2021. a otsuse samas tsiviilasjas ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning tegi otsustused menetluskulude kohta.
Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
3.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tatjana Rogova (hageja) esitas Osaühingu BildCom (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et ta on poolte sõlmitud lepingust taganenud ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1350 eurot ja viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled septembris 2019 suulise lepingu, mille alusel kohustus kostja tarnima, panema kokku ja paigaldama hageja maatükile kasvuhoone ning hageja kohustus maksma
2-20-3044 kostjale 1350 eurot. Hageja tasus kostjale ettemaksena 1000 eurot ja pärast kasvuhoone paigaldamist 350 eurot. Kostja rikkus lepingut, kuna paigaldas kasvuhoone puudustega, mille tõttu ei saa seda kasutada. Hageja määras kostjale 16. detsembril 2019 puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud ega lepingu alusel saadud raha tagastanud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel vaatasid pooled lepingu täitmise ajal töö ja selle puudused üle ning kostja kõrvaldas puudused. Hageja võttis töö vastu ning maksis kostjale viimase osa kokkulepitud hinnast. Kostja müüdud ja paigaldatud kasvuhoonel ei ole kostjast tingitud olulisi puudusi, mis oleks andnud hagejale õiguse lepingust taganeda.
3.Viru Maakohus rahuldas 9. novembri 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1350 eurot ja viivise, kuid jättis rahuldamata hageja lepingust taganemise tuvastamise nõude. Maakohus jättis menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulu 690 eurot ja viivise. Maakohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. Maakohtu otsuse kohaselt sõlmisid pooled võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi tarbijatöövõtulepingu, mille esemeks oli tarnida, panna kokku ja paigaldada hageja maatükile kasvuhoone. VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ning VÕS § 116 lg-s 2 sätestatud olulise lepingurikkumise korral on teisel poolel VÕS § 116 lg 1 järgi õigus lepingust taganeda. Pooled ei vaidle selle üle, et juba töö tegemise käigus esitas hageja kostjale pretensioone töö kvaliteedi kohta ja kostja tegeles puuduste kõrvaldamisega. Hageja väitel ei kõrvaldanud kostja kõiki puudusi. Dokumentaalse tõendina käsitatava asjatundja arvamuse kohaselt vaatas ekspert hageja tellimusel puuduste kindlakstegemiseks kasvuhoone 20. novembril 2019 üle ning tuvastas puudused. Hageja taganes lepingust 16. detsembri 2019. a avaldusega. Hageja teatas kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul. Kostja vastas hageja
16.detsembri 2019. a teatele 19. detsembril 2019. Seega sai kostja hageja teate kätte hiljemalt
19.detsembril 2019 ning sellest hakkas kulgema hageja antud 15-kalendripäevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kostja ei ole tõendanud, et ta on asjatundja arvamuses märgitud puudused kõrvaldanud. Asjatundja arvamuse ja tunnistaja A. Dmitruki ütlustega selle kohta, et kasvuhoonet ei ole võimalik otstarbe kohaselt kasutada, on tõendatud, et kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, kuna ei parandanud puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja ei ole väitnud, et hageja kasutab kasvuhoonet sihtotstarbeliselt. Seega taganes hageja septembris 2019 sõlmitud töövõtulepingust kehtivalt ning leping lõppes 4. jaanuaril 2019. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja 1350 euro tagastamise nõue muutus sissenõutavaks alates lepingust taganemisest ehk
4.jaanuarist 2020.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ning jätta hagi uue otsusega tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus valesti tõendeid ja jõudis seetõttu ebaõigetele järeldustele. Maakohus ei ole otsust põhjendanud ega selgitanud pooltele tõendamiskoormust. Arusaamatu on tunnistajana ülekuulatud hageja elukaaslase ütluste eelistamine teiste tunnistajate 2(5)
2-20-3044 ütlustele. Sellest, et see tunnistaja ei näinud, et kostja käis puudusi kõrvaldamas, ei saa järeldada, et kostja puudusi ei kõrvaldanud. Dokumentaalse tõendina käsitletud arvamust ei saa pidada asjatundja arvamuseks, sest selle koostanud isik ei olnud pädev puudusi hindama. Seetõttu ei saa selle arvamuse saamise kulu olla hageja menetluskulu.
5.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus ei pidanud menetlusosalisi nõustama. Maakohus on tunnistajate ütlusi õigesti arvestanud ja hinnanud. Asjatundja arvamuse koostas pädev isik, kellel oli õigus teha kasvuhoone puuduste ekspertiisi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. jaanuari 2023. a otsusega maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi tervikuna rahuldamata ja mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt välja kostja menetluskulu 825 eurot. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes, mitte töövõtulepingu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu, mille alusel pidi kostja tarnima ja kokku panema kasvuhoone. Hageja ütles maakohtu istungil, et ta valis kasvuhoone ise välja. Sama kinnitas ka kostja ringkonnakohtus istungil ja ütles, et hageja tuli tema juurde ning soovis konkreetset tüüpi kasvuhoonet, mille ta soovis osta ja enda kinnisasjale paigaldada. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kahest osast koosneva kasvuhoone maksumus lepingu hinnast oli 1100 eurot ja paigalduse maksumus 180 eurot. Seega sisaldas leping nii müügi- kui ka töövõtulepingu elemente, kuid müügilepingu osakaal poolte võlasuhtes on ülekaalukas. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et müügilepingujärgne maksumus 1100 eurot oli paigalduse 180 euro suurusest maksumusest kordades suurem ning hageja eesmärk oli see, et kostja müüks talle konkreetse kokkupandava kasvuhoone. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Üldreegli kohaselt võib lepingust taganeda siis, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud ehk kui on nurjunud lepingu eesmärgi saavutamine. VÕS § 116 lg 2 p 5 võimaldab erandina lugeda oluliseks lepingurikkumiseks ka seda, kui teine lepingupool ei täida ükskõik millist enda lepingulist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa (VÕS § 116 lg 5 teine lause). Kuna hageja etteheidetud puudused olid seotud kasvuhoone paigaldamisega, mis moodustas ebaolulise osa kostja lepingulistest kohustustest, ei võinud hageja VÕS § 116 lg 5 teise lause alusel müügilepingust taganeda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista kostjalt välja hageja kassatsiooniastme menetluskulu 1050 eurot. Ringkonnakohus tuvastas kostja ütluste alusel valesti lepingu hinna. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu hind oli 1350 eurot, mitte ringkonnakohtu märgitud 1280 eurot. Ringkonnakohus leidis 3(5)
2-20-3044 valesti, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, sest kostja paigaldamisega seotud kohustused ei moodustanud lepingust olulist osa (VÕS § 116 lg 5). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta VÕS § 217 lg 5, § 223 lg-d 1 ja 2, § 225 ja § 226 lg 2. Kostja rikkus lepingut oluliselt, sest vale paigalduse tõttu ei ole kasvuhoonet võimalik kasutada, ning tekitas hagejale sellega kahju.
8.Kostja leidis, et hageja kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada ning palus mõista hagejalt välja kostja kassatsiooniastme menetluskulu 980 eurot.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tegi menetluskulude otsustused. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid septembris 2019 suulise lepingu, mille alusel kostja kohustus müüma, panema kokku ja paigaldama hageja maatükile kasvuhoone. Maakohtu hinnangul sõlmisid pooled VÕS § 635 lg 1 järgi tarbijatöövõtulepingu. Ringkonnakohus leidis aga, et pooled sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lg 1 tähenduses. Kolleegiumi arvates jättis ringkonnakohus tähelepanuta VÕS § 1 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Kuna pooled sõlmisid segalepingu, kohalduvad kasvuhoone müügile müügilepingut (VÕS § 208 jj) ning kokkupanemisele ja paigaldusele töövõtulepingut (VÕS § 635 jj) reguleerivad sätted.
11.Kohtud leidsid, et hageja taganes lepingust 16. detsembri 2019. a avaldusega, millega andis kostjale puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kassatsiooniastmes ei ole pooled kohtute seda järeldust vaidlustanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt 1350 euro tagastamist, kuna kostja paigaldas kasvuhoone puudustega ega ole neid hageja antud tähtajaks kõrvaldanud. Maakohtu hinnangul rikkus kostja lepingut VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi oluliselt, kuna ta ei kõrvaldanud puudusi VÕS § 114 järgi kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei võinud vaatamata sellele, et kostja rikkus lepingut, VÕS § 116 lg 5 teise lause alusel lepingust taganeda, kuna puudused olid seotud kasvuhoone paigaldamisega, mis moodustasid ebaolulise osa kostja lepingulistest kohustustest. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga.
12.Töövõtja loetakse VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116 lg 5 kohaselt võib kahjustatud lepingupool määrata VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Ringkonnakohus lähtus VÕS § 116 lg 5 kohaldamisel ebaõigesti lepingu erinevate osade rahalisest väärtusest. Kuigi ringkonnakohus on märkinud ka seda, et hageja eesmärk oli see, et kostja müüks talle konkreetse kokkupandava kasvuhoone, ei ole hinnatud lepingu muid 4(5)
2-20-3044 eesmärke ja selle saavutamisele suunatud kostja kohustusi, eelkõige kohustust paigaldada kasvuhoone nii, et seda saaks eesmärgipäraselt kasutada. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta ka VÕS § 116 lg-s 3 sätestatu, mille järgi, kui kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Kui lepingust soovitakse lepingurikkumise tõttu taganeda, tuleb arvestada teise poole õigustatud huvi lepingu kehtimise vastu ning võimaldada lepingus kokkulepitud õigusi ja kohustusi ühepoolselt lõpetada üksnes hädavajalikus osas (vt RKTKo 22.12.2009 3-2-1-143-09, p 13). Seega pidanuks ringkonnakohus hindama, kas hagejal oli huvi lepingu osalise täitmise vastu või kas lepingurikkumine oli oluline lepingu kui terviku suhtes. Olukorras, kus paigaldusest tingitud puuduste tõttu ei ole asja võimalik väidetavalt kasutada, võis kahjustatud lepingupool kolleegiumi hinnangul kaotada huvi lepingu täitmise vastu tervikuna.
13.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas kostja kõrvaldas puudused hageja antud tähtaja jooksul. Kui kostja seda ei teinud, tuleb ta lugeda lepingut oluliselt rikkunuks VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes ning hinnata kooskõlas VÕS § 116 lg-s 3 sätestatuga, kas lepingust taganemiseks oli alust (vt otsuse p 12).
14.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse hagi rahuldamata jätmise osas, tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus, rahalise suuruse kindlaksmääramine ja hagejalt väljamõistmine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja nende suuruse kindlaksmääramine ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.