Eesti Andmesidevõrgu AS kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19. augusti 2024. a ettekirjutuse nr 22-1/21-01285-038 ja 29. oktoobri 2024. a vaideotsuse nr 2-5/24/0069/49 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Andmesidevõrgu AS, esindaja v.adv Keijo Lindeberg Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja Melissa Liivak
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Andmesidevõrgu AS määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Eesti Andmesidevõrgu AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-3227 resolutsiooni punkt 1 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tegi 19.08.2024 ettekirjutuse nr 22-1/21-01285-038, millega kohustas Eesti Andmesidevõrgu AS-i (ASV) järgnevaks: 1)
vastates tarbija kirjalikele ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pöördumistele / kaebustele 15 päeva jooksul arvates nende saamisest;
–
vastates klienditelefonile nr (+372) 622 5237 tehtud kõnedele selle töösoleku ajal tööpäevadel kell 11:00–14:00;
3-24-3227 2)
3)
lõpetada alates 30.11.2021 kehtivate Internet Koju üldtingimuste järgmiste punktide kasutamine välja toodud ulatuses: –
5.1.3.Kui ASV otsustab, et Kinnisasja juurde Lepingu ese rajatakse...;
–
6.1.2.... hiljemalt 3 aasta jooksul Üldtingimuste kolmanda redaktsiooni kehtima hakkamisest arvates;
–
6.1.3.Kui Lepingu eseme tähtaegne valmimine viibib, on Liitujal õigus 30 päeva jooksul Üldtingimuste p-s 6.1.2 või p-s 6.1.4 sätestatud kuupäevast arvetes Leping üles öelda;
–
6.1.4.Kui Liituja pole Üldtingimuste p-s 6.1.3 sätestatud tähtaja jooksul Lepingut üles öelnud, loetakse Lepingu eseme Kinnisasjale rajamise tähtaeg pikenenuks 2 aasta võrra. Lepingu eseme Kinnisasjale rajamise tähtaeg võib pikeneda ka korduvalt;
lõpetada Internet Koju eritingimuste E2107-1.1 järgmiste punktide kasutamine välja toodud ulatuses: –
3.10.... hiljemalt 3 aasta jooksul ASV ja Liituja vahel Lepingu sõlmimise kuupäevast arvates;
–
3.11.Kui Lepingu eseme tähtaegne valmimine viibib, on Liitujal õigus 60 päeva jooksul Eritingimuste p-s 3.10 või 3.12 sätestatud kuupäevast arvetes Leping üles öelda;
–
3.12.Kui Liituja pole Eritingimuste p-s 3.11 sätestatud tähtaja jooksul Lepingut üles öelnud, loetakse Lepingu eseme Kinnisasjale rajamise tähtaeg pikenenuks 3 aasta võrra. Lepingu eseme Kinnisasjale rajamise tähtaeg võib pikeneda ka korduvalt.
Tüüptingimusi (Internet Koju üld- ja eritingimused) puudutavas osas on ettekirjutus täitmiseks kohustuslik koheselt, st alates ettekirjutuse kättetoimetamisest tuleb lõpetada eelnevalt viidatud ulatuses tüüptingimuste kasutamine tarbijalepingutes; tüüptingimuste sisu tuleb ettekirjutusega pandud kohustusega kooskõlla viia hiljemalt 01.12.2024. Asjakohane klienditeenindus tuleb tagada hiljemalt 01.10.2024. Ettekirjutus sisaldas lisaks hoiatust, et kui ASV jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, rakendab TTJA adressaadi suhtes sunniraha kuni 9600 eurot. Ettekirjutuse põhjendustest nähtuvalt on ASV alates 2018. a lõpust sõlminud Lõuna-Eestis tuhandete tarbijatega projekti Internet Koju raames liitumislepinguid, mille esemeks oli ASV poolt kinnisasjale valguskaabli paigaldamine, millega maapiirkondade tarbijad saavad endale kiire internetiühenduse (2020. a alguses avaldatud info kohaselt oli liitujaid ca 6000). Lepingu sõlmimisel tasusid tarbijad liitumistasu 150 eurot ja menetlustasu 3 eurot. Alates 2019. a-st on TTJA saanud tarbijatelt hulgaliselt kaebusi, mille kohaselt ei vasta ASV nende pöördumistele / kaebustele seoses liitumislepinguga ning ASV ei täida lepingut ega tagasta liitumistasu. TTJA on juhtinud korduvalt ASV tähelepanu kohustusele tagada asjakohane klienditeenindus ning probleemsetele lepingutingimustele. ASV klienditeenindus ei vasta tarbijakaitseseaduse §-de 24 ja 25 nõuetele, sest tarbijate kirjalikele pöördumistele ei ole vastatud seaduses sätestatud 15-päevase tähtaja jooksul ega tagatud ei ole klienditelefonil tehtud kõnedele valdavat vastamist. ASV tempo valguskaabli paigaldamisel on olnud väga aeglane (5 aastaga on täidetud vaid väike osa sõlmitud tuhandetest lepingutest) ning senise tempo jätkumisel ei pruugi paljud 2(10)
3-24-3227 projektiga Internet Koju liitunud internetiühendust saada ka 10 aastaga. Internet Koju üldtingimused ja eritingimused E2107-1.1 on olemuslikult tüüptingimused (võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1), mille kontrollimisel TTJA lähtub Riigikohtu 24.11.2015 otsuses nr 3-2-1135-15 (p 9) toodud põhimõtetest. TTJA hinnangul on ASV kehtestatud tüüptingimused, mis ei määratle selgelt lepingu täitmist (üldtingimuste p 5.1.3) ja selle tähtaega, võimaldades ka lepingut lõputult pikendada (üldtingimuste p-d 6.1.2. ja 6.1.4, eritingimuste p-d 3.10 ja 3.12.), tarbijatele arusaamatud ja üllatuslikud. Lähtuvalt nende asukohast, sisust, väljendusviisist ja esituslaadist ei võinud tarbijad selliste tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või neid tingimusi olulise pingutuseta mõista. Seejuures olid tingimused määratletud mitmes suuremahulises tüüptingimuste dokumendis. Kui liitumislepingus võtab ASV endale kohustuse valguskaabli ühendus välja ehitada, siis üldtingimuste p 5.1.3 annab ASV-le õiguse otsustada lepingu eseme rajamise üle. Põhilepingus ehk tarbijaga sõlmitud liitumislepingus peaks olema määratlenud ka sedavõrd oluline tingimus nagu lepingu tähtaeg. Selle sätestamine tüüptingimustes koos võimalusega tähtaega lõputult pikendada on käsitatav üllatustingimusena ning seda ei saa pidada lepingu osaks. ASV kehtestatud erinevad tüüptingimuste redaktsioonid ei pruugi olla saanud lepingu osaks ka VÕS § 37 lg 1 järgi, sest muudatustest ei ole tarbijaid arusaadavalt ja läbipaistvalt teavitatud. TTJA hinnangul vastavad ASV tüüptingimused, mis sätestavad liitumislepingu täitmise, selle tähtaja ja pikendamise võimalused, oma sisult VÕS § 42 lg-s 3 sätestatule, mistõttu on tarbijalepingute puhul tegemist ebamõistlikult kahjustavate ja seega tühiste tingimusega. ASV üldtingimuste p 5.1.3 vastab VÕS § 42 lg 3 p-dele 2 ja19 ning üldtingimuste p-d 6.1.2–6.1.4 vastavad VÕS § 42 lg 3 p-dele 2, 14, 19 ja 37. ASV eritingimused vastavad oma sisult samuti VÕS § 42 lg-s 3 sätestatule. ASV veebilehe kohaselt kehtivad eritingimused kõigile alates 29.11.2019 lepingu sõlminud liitujatele ning üld- ja eritingimuste vastuolu korral kohaldatakse eritingimustes sätestatut. Ka eritingimustes on ASV lepingu tähtaeg ebatäpselt määratletud ning ebamõistlikult pikk. Tarbijatele ei ole üheselt selge, milliseks kuupäevaks lepingu ese rajatakse, sest tähtaega võib ilma põhjuseta lõputult pikendada. Eritingimuste p 3.12 vastab VÕS § 42 lg 3 p-des 2, 14, 19 ja 37 sätestatud tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse tunnustele. Sisuliselt on tarbijalt võetud ka võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid, sest lepingu täpne tähtaeg on määratlemata ja ASV-l on lõputu õigus seda ühepoolselt pikendada ja täitmisega viivitada, ilma et ta kohustuks (vahe)tähtaja saabumisest tarbijat eraldi teavitama ja andma võimalust tarbijale selles osas oma tahteavalduse esitamiseks. ASV kasutatavad tüüptingimused on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad mh VÕS § 42 lg 1 tähenduses. Kuna ASV ja tarbija vahel sõlmitud liitumisleping on töövõtuleping, siis piiravad üldtingimuste p 6.1.3 ja eritingimuste p 3.11 tarbijale seadusest (VÕS § 655 lg 1) tulenevat õigust leping igal ajal üles öelda. Üldtingimuste p-dega 5.1.3, 6.1.2 ja 6.1.4 on tarbija kahjuks rikutud ka lepingupoolte vahelist õiguste ja kohustuste tasakaalu (VÕS § 42 lg 1 ls 1), kuna tarbijad täitsid liitumistasu maksmisega lepingu koheselt, kuid ASV on jätnud endale ühepoolse otsustusõiguse nii kohustuse täitmise kui ka selle tähtaja osas. ASV kasutatavad tüüptingimused muudavad lisaks küsitavaks lepingu eesmärgi saavutamise (VÕS § 42 lg 1 ls 2). Asjaolu, et TTJA ei ole ASV-le samas küsimuses varaemalt ettekirjutust teinud, ei välista selle tegemist, kui kasutatakse õigusega vastuolus olevaid tingimusi. Usalduse kaitsele ega võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa nõuda haldusorgani varasema ebaõige halduspraktika jätkamist.
2.TTJA jättis 29.10.2024 vaideotsusega nr 2-5/24/0069/49 rahuldamata ASV 18.09.2024 vaide TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.
3(10)
3-24-3227
3.Eesti Andmesidevõrgu AS esitas Tallinna Halduskohtule 27.11.2024 kaebuse TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse nr 22-1/21-01285-038 ja 29.10.2024 vaideotsuse nr 2-5/24/0069/49 tühistamiseks. Klienditeenindusega seotud etteheited on põhjendamatud, sest klienditelefon toimib (klientidele helistatakse tagasi). Isegi kui klienditeenindus ei ole tagatud, puudub sellel igasugune seos kaebaja kasutatud tingimuste seaduslikkuse ja kehtivusega. Kaebaja suhtles tüüptingimuste osas vastustajaga 2019. a-l ning need olid TTJA-le sobivad ja menetlus lõpetati, mistõttu on ettekirjutus vastuolus hea halduse tavaga. Tüüptingimuste sisu ei ole muutunud. Vastustajal puudub arusaam andmesidevõrkude rajamisest. Tegelikkuses jõuab valguskaabel kliendini liitumisest alates 3–4 aastaga, sest läbida tuleb ajamahukad etapid: võrguplaneering, hangete läbiviimine, projekteerimine, kooskõlastused, ehitus, maakasutuse seadustamised, sideoperaatorite ühenduste loomine võrgusõlme, sideoperaatorite seadmete paigaldus võrgusõlme, ühenduste testimine ja kontrollimised. Seda on arvestatud ka andmesidevõrkude rajamiseks toetuste kehtestamisel. Võrguplaneeringuga alustatakse alles pärast toetusmeetme kinnitamist. Ehitustööde ajakulu mõjutavad mh kliima (ca pool aastast on maapind külmunud), projekteerijate pikad järjekorrad, ametite kooskõlastused ja nõuded jms. Kokkuvõttes ei ole ASV tingimused ebamõistlikud, vaid need arvestavad reaalse ajakuluga. TTJA ei ole millegagi põhjendanud, miks on kaebaja lepingute tähtajad ebamõistlikud. Samuti ei ole esitatud andmeid või arvutusi, et selliste tegevuste elluviimine oleks võimalik lühema aja jooksul. Liitumislepingud ei ole töövõtulepingud VÕS § 635 lg 1 tähenduses, sest töövõtu puhul tuleb tellijal tasuda töövõtjale ehituse maksumus, samas kui kaebajale maksab klient kõigest 3–10% ehituse maksumusest (liitumistasu/tagatis) ning ülejäänud ehitust peab ASV ise finantseerima. Ühtlasi jääb sidevõrk pärast rajamist enamasti ASV omandisse ja kliendid omandavad üksnes nende kinnistule rajatud võrgu osa. Töövõtulepingu sisuks ei ole töövõtja poolt iseendale ja suuresti omavahenditest sidevõrgu rajamine. Ettekirjutuses toodud tingimustel on võimalik andmesidevõrke rajada üksnes eeldusel, et liitumisel tasutakse 153 euro asemel ca 3500 eurot. Sellise hinna kehtestamine ei oleks tarbijate huvides ja paljud neist jääksid projektist välja. Ka kaebaja veebilehel on selgitatud, et valguskaabliühenduse rajamine on pikaajaline protsess ning liitumislepingu sõlmimisel tuleb sellega arvestada. Kui TTJA jaoks oli probleemiks klientide teavitamata jätmine, tulnuks ettekirjutusega kaebajat kohustada kliente tähtaegadest teavitama. Tüüptingimuste muutmisel TTJA nõutud viisil muutuksid need arusaamatuteks ja keeleliselt ebaloogilisteks. ASV ei ole rikkunud ühegi kliendiga sõlmitud lepingut ega üldtingimustes sätestatud tingimusi ning on aktsepteerinud klientide soove lõpetada leping kokkuleppel, kui klient on juba liitunud mõne kolmanda isiku sidevõrguga. Seda põhjusel, et ASV saab oma tulu sideoperaatoritelt, kes kasutavad ASV juurdepääsuvõrku ja pakuvad teenust ASV võrguga liitunud klientidele, ning kui klient juba kasutab kolmanda isiku juurdepääsuvõrku, ei hakkaks ta tõenäoliselt täiendavalt kasutama ASV võrku. ASV tegeleb pärast sidevõrgu valmimist selle hooldamisega ilma täiendava tasuta. ASV on tegevuse planeerimisel lähtunud üldtingimuste kehtivusest ja sõlminud 2025. a-ks ehituslepinguid ca 1,8 miljoni euro mahus. Ehituslepingute täitmine ehitajate poolt on seotud üldtingimustes määratud tähtaegadega ja nende tähtaegade muutmine seaks ohtu ehituslepingute täitmise. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse täitmine kuni haldusasja menetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitseta oleks kaebuse eesmärgi saavutamine võimatu. Kaebuse eesmärk ei ole tagada võimalust muuta üldtingimusi tagasi pärast kaebuse rahuldamist, vaid jätkata katkematult seniste tingimuste kasutamist. Üldtingimuste muutmine kohtumenetluse ajal ja selle hilisem tagasi muutmine ei oleks ka klientide huvides, sest tooks neile kaasa ebaselguse ja kahju. Lepingupooltele ei oleks arusaadav, millised tingimused on kehtivad ning millised on poolte õigused ja kohustused. Selline teadmatus muudab võimatuks mh ehitustööde planeerimise. Ka senised ja tulevased võlausaldajad ei rahasta ASV tegevusi 4(10)
3-24-3227 olukorras, kus pole võimalik arvestada, kui palju on ASV-l võrguga liitujaid. Välistada ei saa, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel peatab ASV oma senise arendustegevuse, mis oleks vastuolus avaliku huvi ja kolmandate isikute huviga. Avalikuks huviks on Lõuna-Eesti elanikele kiire internetiühenduse võimaldamine.
4.TTJA palus 02.12.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Asjakohase klienditeeninduse tagamine ei ole kaebaja jaoks ebamõistlikult koormav ning ei raskenda kohtuotsuse hilisemat täitmist. Kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja tagasi muuta ka tüüptingimused, kuid seni on oluline, et tingimused ei kahjustaks tarbijate huve. Olukorras, kus kaebaja saab lepingu täitmise tähtaega lõputult pikendada, ei ole tarbijatel kindlust lepingu täitmise tähtaja osas. Tüüptingimuste muutmine viisil, et nendest nähtuks arusaadavalt lepingu täitmise tähtaeg, suurendaks õigusselgust, mitte ei vähendaks seda. Kaebaja ei ole põhjendanud tarbijatele tekkivat pöördumatut kahju ega selgitanud põhjuslikku seost ettekirjutuse täitmisega. Ettekirjutuse täitmiseks tuleb kaebajal anda hinnang oma reaalsele võimekusele valguskaabli paigaldamisel ja sätestada lepingutes selleks reaalsed tähtajad. Sellisel juhul saavad tähtajaga mitte rahul olevad tarbijad selguse ja raha tagasi. Tarbijatele kehtestatud tingimused peavad olema õiguspärased, sõltumata sellest, kuidas kaebaja enda tegevust rahastab ja planeerib. Kehtivate tüüptingimuste õigusvastasuse osas jääb TTJA ettekirjutuses toodud seisukohtadele. Kaebaja väited edaspidise rahastamise võimalikkuse ja tegevuse peatamise osas on oletuslikud ja tõendamata. TTJA on olnud paindlik ja vastutulelik, arvestades kaebaja rahastamise mudelit ning valguskaabliga liitumise odavust tarbijate jaoks. Valguskaabli saamise vajadus ei kaalu aga üles ettevõtja õigusvastast tegevust. Tarbijate huviks on teada, millal leping täidetakse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks kogu vaidluse ette ära lahendamist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2024 määrusega ASV esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning võttis tema kaebuse menetlusse. ASV on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige sellega, et vastasel juhul muutuks võimatuks kaebuse eesmärgi saavutamine ehk seniste tüüptingimuste kasutamise jätkamine. Esialgse õiguskaitse vajadust ei ole usutavalt põhjendatud. Haldusakti täitmise peatamiseks ei anna alust mitte iga haldusaktiga kaasnev negatiivne mõju äriühingu majandustegevusele. Kaebaja ei saa esialgse õiguskaitse vajadust põhjendada kolmandate isikute või avaliku huvi kaitsega (s.o tarbijate huviga saada endale kiire internetiühendus). Kaebaja õigustega seotud väited, mis puudutavad tema tegevuse edaspidise rahastamise võimalikkust ja selgust, on oletuslikud ja tõendamata. Kaebaja ei väida, et tal tekiksid majanduslikud raskused võimaliku sunniraha tasumisest, vaid viitab üksnes andmesidevõrgu arendamise rahastamise raskustele ebaselgete tüüptingimuste kasutamisel. Samuti ei ole kaebaja toonud välja konkreetseid majanduslikke näitajaid või muid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel äriühingu majandustegevuse jätkusuutlikkuses. Ettevõtja peab tegutsema kooskõlas seadusega, sõltumata pakutava teenuse rahastamise mudelist. Võimalikku sunniraha rakendamist on kaebajal võimalik vaidlustada eraldiseisvalt. Ühtlasi saab kaebaja hiljem nõuda vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole selgitanud, miks muudaks tüüptingimuste muutmine uute klientide leidmise keeruliseks. Olukorras, kus kaebaja kliendid on TTJA kinnitusel avaldanud pahameelt vaidlusaluste tüüptingimustega seonduvalt, ei ole usutav, et kõnealuste tingimuste muutmine mõjutaks kaebaja klientide arvu negatiivselt. Seega ei takista esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste hilisemat kaitset. Kuigi olemasolevate tüüptingimuste muutmine ja tarbijate teavitamine muudatustest võib tuua kaasa teatavad kulud (sh ajakulu), ei ole usutav, et tegemist oleks pöördumatu tagajärjega. 5(10)
3-24-3227 Lepingutingimuste muutmine tekitab küll administratiivset ebamugavust, kuid kliendilepingu muutmist lepingu kehtivuse ajal ei saa pidada tavapäratuks. Kaebaja on kinnitanud, et ta täidab ettekirjutust tagada asjakohane klienditeenindus. ASV võimalikud raskused kliendilepingute ja kliendisuhete haldamisel ei kaalu üles avalikku huvi tagada kaebaja klientide õiguste kaitse kohtumenetluse ajal. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega luua olukorda, mis oleks kaebaja kliente kahjustav. Kohus ei võta veel seisukohta, kas vaidlustatud ettekirjutuses tehtud etteheited on põhjendatud, kuid samas ei ole ettekirjutus ka ilmselgelt põhjendamatu. Kohtul tuleb seega möönda, et kaebaja senine tegevus võib tarbijate õigusi kahjustada ning tarbijate huvi kaalub üles kaebaja majandusliku huvi seniste tüüptingimuste kehtima jäämise vastu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Eesti Andmesidevõrgu AS palub 18.12.2024 määruskaebuses (täiendatud 10.01.2025) tühistada halduskohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb varasemalt esitatu juurde. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vaidluse olemust arvestades vältimatu, sest vastasel korral muutub kogu vaidlus sisutühjaks. Kui ASV peab kohtuvaidluse ajaks osaliselt üldtingimuste täitmise lõpetama ning üldtingimusi osaliselt ka muutma, siis ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Lepingutingimused (sh üldtingimused) on kogu ASV äritegevuse planeerimise ja hinnapoliitika aluseks. Seejuures ei ole TTJA ka selgitanud, missugused tüüptingimused oleksid tema hinnangul aktsepteeritavad. Samas ei piisaks üksnes TTJA poolt tarbijaid kahjustavaks hinnatud punktide kustutamisest, sest sel juhul tekiks veelgi ebaselgem olukord. Kui ASV kehtestaks omal äranägemisel uued tüüptingimused, siis puuduks garantii, et need TTJA-le sobivad ning see võiks tekitada üha uusi vaidlusi. ASV on valmis pidama vastustajaga läbirääkimisi tüüptingimuste osas kompromissi saavutamiseks, kuid seni tuleks õigusselguse huvides lubada jätkata olemasolevate tingimuste kasutamist. Tüüptingimuste mitmekordne muutmine oleks ASV-le kahjulik, sest iga muutmise korral tekiks tarbijatel võimalus leping üles öelda (vt üldtingimuste p 10.4). See looks olukorra, kus ASV kaotab kliente, kellega ta muidu saanuks arvestada nii valguskaabliühenduse rajamisel kui ka toetuste taotlemisel. Üldtingimuste korduv muutmine ei oleks ka tarbijate huvides, kuna tooks neile kaasa ebaselguse ja pöördumatu kahju. ASV tingimused ei ole ebamõistlikud, vaid lähtuvad reaalsest ajakulust. ASV tegevusvaldkonna ehitus- ja planeerimistegevuse spetsiifikat arvestades ei ole võimalik kasutada teistsuguse sõnastusega üldtingimusi (st puudub võimalus fikseerida konkreetne tähtaeg, mis ajaks on kõikide klientide jaoks liitumine valmis ehitatud). Ettekirjutuses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset sätet, millega ASV kehtivad üldtingimused on vastuolus. TTJA on kaebaja üldtingimused 2019. a-l kooskõlastanud. Klientidega sõlmitud lepingud ei ole töövõtulepingud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa selle, et kõigi ASV planeeritud tegevuste realiseerimine muutub küsitavaks, sest pole teada, kui paljud tarbijad on võrgu valmimise ajaks jätkuvalt alles (kas nad vajavad valguskaabliühendust või mitte). Tegevuste peatamine tekitaks ASV-le suure majandusliku kahju, sest peatada tuleks ka projektid, kus ehitus peaks lähiajal algama ja mille ettevalmistamiseks on ASV teinud suuri investeeringuid (nt projekt Tõrvas). Kõigi või suure osa arendustegevuste peatamine oleks ilmselgelt vastuolus avalike huvidega, sest mõjutab tarbijaid negatiivselt. ASV on paljude Lõuna-Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks ainus võimalus saada endale mõistliku tasu eest kiire internet. Tegemist on äärmiselt olulise teenusega, millele alternatiiv puudub. ASV möönab, et algselt plaaniti ehitustegevused lõpetada kiiremini, kuid kaebajast sõltumatutel asjaoludel (nt Ukraina sõda) on ehitusperiood pikenenud ja seda on ASV veebilehel selgitatud. ASV kogub kokku konkreetse arenduspiirkonna liitujad ja kui konkreetses arenduspiirkonnas on vajalik 6(10)
3-24-3227 (majanduslikult mõistlik) liitumistihedus koos, siis alustatakse seal ka ehituse ettevalmistamist (projekteerimine, kooskõlastamine jne) ning seejärel ehitust. Samamoodi toimivad kõik suuremad sideettevõtjad. Enamus ASV klientidest on üldtingimuste muutmist aktsepteerinud ning ei ole soovinud sõlmitud lepingut lõpetada. TTJA poole pöördunud rahulolematud kliendid moodustavad väga väikese osa liitujatest (ca 1%). Juba 2025. a-l peaks algama ehitustegevus kokku ca 1,8 miljoni euro mahus (lepingud on sõlmitud ca 1,2 miljoni euro ulatuses). Kui puuduvad liitujad, siis ei oleks võimalik projekte rahastada ja ASV kaotaks tulu. Kui liitumistingimused lähevad tarbijate jaoks halvemateks (sh hinnatõusu tõttu), tekiks kaebajal mainekahju ja kahjustatud saaks ka avalik huvi, sest kliendid jääksid valguskaabli ühendusest ilma, kuivõrd ASV on paljudes piirkondades ainus arendaja. Võrgu väljaehitamine eeldab igas piirkonnas kollektiivset liitumist teatud tasemel, et võrgu rajamine oleks majanduslikult jätkusuutlik. Põhjendatuks ei saa pidada liitumislepingu ennetähtaegset lõpetamist juhtudel, kus ASV on teinud lepingu täitmiseks arvestataval määral kulutusi. Mitmetes töös olevates projektides (Kurepalu, Kastre, Elva – kogumaht 125 tarbijat, 377 400 eurot) on minimaalne vajalik liitumistihedus täidetud väga napilt, ja senise kogemuse pinnalt (nt eeldades, et vähemalt 2/3 liitujatest jätkaks) on selge, et vähemalt viidatud projektide puhul tekib kaebajale tõendatav kahju (sh saamata jäänud tulu 12 000 eurot ja toetus 308 823 eurot; ehituslepingute rikkumisega seotud trahvid ja hüvitised). Tüüptingimuste muutmisega ei kaasneks ainuüksi väike administratiivne kulu, vaid kuna TTJA nõuab tähtaegade märkimist liitumislepingutesse, siis eeldaks see IT-lahendust kõigi olemasolevate lepingute muutmiseks. Kaebaja IT-partneri esmasel hinnangul tähendaks see 15 000–20 000 euro suurust arenduskulu.
7.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet palub 15.01.2024 vastuses jätta ASV määruskaebus rahuldamata. Järelevalvemenetlus kaebaja suhtes algas juba 2021. a-l ning sellest ajast on kaebajale olnud TTJA etteheited teada. Seetõttu on kaebajal olnud piisavalt aega oma tegevust korrigeerida. Õige ei ole väide, et kaebaja tegevusvaldkonnas on võimalik kasutada vaid sellises sõnastuses üldtingimusi, nagu ASV on faktiliselt kasutanud. TTJA-le ei ole teada, et teised turuosalised kasutaksid analoogseid tüüptingimusi. ASV ei ole tõendanud vastupidist. Sisuliselt püüab ASV esialgse õiguskaitse abil (ajutiselt) seadustada oma õigusvastast tegevust. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib oluline avalik huvi ja kaebus on perspektiivitu. TTJA saab nõuda üksnes tarbijat kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist, mitte aga ettevõtjale ette kirjutada, millised tingimused tuleb kehtestada, ega ka tingimusi kooskõlastada. Ettekirjutuse täitmiseks peab ASV ise hindama, millise aja jooksul on reaalselt võimalik lepingutega võetud kohustusi täita, ning kujundama uued tingimused, mis vastavad ka seaduses sätestatud nõuetele. Kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ei ole kaebaja huvi üles näidanud, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks põhjendatud üksnes läbirääkimiste pidamiseks. Kaebaja ei ole usutavalt põhistanud väidet, et ettekirjutuse täitmise korral (st tagades tarbijatele piisava klienditeeninduse ja viies lepingud kooskõlla tarbijaõigustega) ASV kaotaks kliente. Selguse kohalduvate tingimuste (sh tähtaegade) osas saab kaebaja ise tagada uute tingimuste kehtestamisel. Kaebaja väited tegevuse peatamise ja majandusliku kahju tekkimise kohta on oletuslikud ja tõendamata. Tõele ei vasta, et TTJA poole on pöördunud ainult mõned ASV rahulolematud kliendid, sest juba järelevalveaktist nr 22-1/21-01285-032 nähtuvad 55 tarbija pöördumised ja see ei peegelda veel pöördumiste koguarvu. Viide Ukraina sõja mõjudele on asjakohatu, kuna tarbijate kaebusi ja pöördumisi on laekunud juba 2019. a-st. Alusetu on ka väide, et kasutatud üldtingimused on TTJA-ga kooskõlastatud. TTJA ei kooskõlasta ettevõtjate tingimusi ning ka ASV tingimused ei ole TTJA-ga kooskõlastatud. Varasem haldusmenetlus ei välista tulevikus ettekirjutuse koostamist. Liitumislepingute puhul on tegemist töövõtulepingutega ning lepingu olemust ei mõjuta see, kui suure osa töö tegelikust maksumusest katab tellija ja 7(10)
3-24-3227 kellele kuulub lõpuks rajatav võrk (vrd Riigikohtu 01.02.2011 otsus nr 3-2-1-125-10, p 34). ASV ei ole lisaks selgitanud, millist liiki lepinguga on siis tema hinnangul tegemist. Isegi kui tegemist ei oleks töövõtulepinguga, kohalduksid tüüptingimustele ikkagi VÕS §-d 37 ja 42.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-31-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne kaebuse sisulist läbivaatamist. Sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks aga esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
10.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi kaebuses on palutud esialgse õiguskaitse korras peatada TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse nr 22-1/21-01285-038 täitmine tervikuna, seonduvad määruskaebuses esitatud vastuväited halduskohtu 03.12.2024 määrusele eeskätt ettekirjutuses toodud tüüptingimuste praegu kehtival kujul kasutamise lõpetamise (muutmise) nõuetega (s.o ettekirjutuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3). TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 1 kohustati kaebajat tagama tarbijatele asjakohane klienditeenindus. Pidades silmas, et kaebaja hinnangul on vastustaja selles osas asunud ettekirjutusega lahendama probleemi, mida üldse ei eksisteeri, ning klientide teenindamine on nõuetekohaselt tagatud, siis ei saa kaebajal esineda selles osas ka esialgse õiguskaitse vajadust. Muu hulgas ei ole kaebaja väitnud, et tal ei oleks võimalik korraldada oma tegevust selliselt, et tarbijate kirjalikele pöördumistele või kaebustele vastatakse 15 päeva jooksul nende saamisest arvates ja tööpäeviti vahemikus kell 11.00–14.00 vastatakse kaebaja klienditelefonile tehtud kõnedele. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise iseseisev eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (kehtiva ettekirjutuse nõuete täitmata jätmine) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmine ei ole temale ebamõistlikult koormav.
11.TTJA 19.08.2024 ettekirjutuse p-dega 2 ja 3 seonduvalt ei saa ASV esialgse õiguskaitse vajadust välistada, kuid seda ei ole seni esitatu põhjal alust pidada ka ülekaalukaks. Seejuures ei saa kaebaja õiguskaitsevajadust põhjendada argumendiga, et üldtingimuste p-de 5.1.3, 6.1.2, 6.1.3 ja 6.1.4 ning eritingimuste p-de 3.10, 3.11 ja 3.12 ettekirjutuses õigusvastaseks peetud ulatuses kasutamise lõpetamine tingiks ebaselge olukorra, sest kaebajal on endal võimalik see ebaselgus kõrvaldada, kehtestades vaidlusalused tüüptingimused uues 8(10)
3-24-3227 sõnastuses, mis arvestab TTJA etteheidetega. TTJA on õigesti märkinud, et vastustaja ei saa ega pea kirjutama kaebajale ette tüüptingimuste täpset sõnastust. Vastustajal ei ole pandud ka kohustust tingimusi eelnevalt kooskõlastada, kuigi tuleb möönda, et sedalaadi juhtudel oleks igati mõistlik ja eesmärgipärane, kui ettekirjutuse täitmine toimuks järelevalveorgani ja adressaadi koostöös, et vältida vajadust koostada hiljem uus ettekirjutus, kui muudetud tüüptingimused ei ole haldusorganile jätkuvalt vastuvõetavad (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1245). See ei tähenda, et TTJA peaks hakkama kaebajale kõige soodsamat õiguspärast lahendust välja mõtlema, kuid ta peaks kaebaja pöördumise korral andma n-ö eelhinnangu, kas kaebaja pakutud uue sõnastuse kehtestamise korral saab lugeda ettekirjutuse nõuetekohaselt täidetuks või mitte. Siinsel juhul on oluline täiendavalt silmas pidada, et klientide huvides ei saaks olla tüüptingimuste korduv muutmine lühikese aja jooksul.
12.Kaebaja on seostanud esialgse õiguskaitse vajadus mh asjaoluga, et üldtingimuste p 10.4 kohaselt tekib muudatustega mittenõustujatel õigus liitumisleping üles öelda. Sisuliselt soovib kaebaja ära hoida olukorda, et üldtingimuste muutmise korral kasutaks kriitiline hulk kliente võimalust leping üles öelda ning sellega kaasneb kaebajale nii majanduslik kui ka mainekahju. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see põhjendus veenev olukorras, kus kaebaja on ise väitnud, et ca 99% tema klientidest on sõlmitud liitumislepingu tingimustega rahul ja lepingu täitmise tähtaja osas mõistvad ning samas puudub kaebaja pakutavale teenusele paljudes piirkondades reaalne alternatiiv. Arvestades lisaks, et tüüptingimused muutuksid klientide jaoks soodsamaks, ei näi usutav, et kaebaja kaotaks ettekirjutuse täitmiseks üld- ja eritingimuste muutmise korral kliente sellisel määral, mis muudaks tema senise tegevusega jätkamise võimatuks või oluliselt raskemaks. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeldada, et kliendid, kes on avaldanud soovi saada valguskaabliühendus ja kes ei ole seda seni saanud ning kellel puudub ühenduse saamiseks muu tõsiseltvõetav alternatiiv, on endiselt huvitatud kaebajaga sõlmitud lepingu jätkumisest. Täiesti ebausutavaks tuleb pidada selliste klientide liitumislepingutest n-ö lahkumist, kellel on lootust saada endale lubatud valguskaabli ühendus juba lähitulevikus (st kes elavad kaebaja viidatud mitmetes piirkondades, kus projektid on kas juba realiseerimisel või antakse töösse lähiajal). Kaebaja on lisaks märkinud, et TTJA ettekirjutuse täitmiseks ehk tuhandete liitumislepingute muutmiseks tuleks tal välja töötada infotehnoloogiline lahendus, mis läheks maksma 15 000–20 000 eurot. See väide on paljasõnaline ja tõendamata. Sõlmitud kliendilepingute muutmise vajadust ei saa pidada majandustegevuses tavapäratuks ning vastava võimekuse olemasolu saab eeldada. Seetõttu ei õigustaks ka väidetava IT-lahenduse puudumine vaidlustatud ettekirjutuse täitmata jätmist ega muudaks seda kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks. Kaebaja ei ole ka väitnud, et vajaliku lahenduse tellimine käiks talle majanduslikult üle jõu. Olukorras, kus puudub mõistlik põhjus arvata, et tüüptingimuste TTJA nõutud viisil muutmine tooks kaebajale kaasa rasked majanduslikud tagajärjed, tuleb kaalukamaks pidada huvi ettekirjutuse viivituseta täitmiseks, mis tagab kaebaja klientide (tarbijate) õiguste parema kaitse.
13.Kuivõrd praegusel juhul saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega vähemasti ajutiselt oma kaebuse eesmärgi (jätkata seniste tüüptingimuste kasutamist), peaksid kaebusel olema ka arvestatavad eduväljavaated. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebus perspektiivitu, kuid kaebuse eduväljavaated ei ole ka ülekaalukalt suured. TTJA on ettekirjutuses põhjalikult selgitanud, miks on vaidlusalused tüüptingimused tema hinnangul kaebaja kliente kui tarbijaid VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p-de 2, 14, 19 ja 37 tähenduses ebamõistlikult kahjustavad. Kaebaja on oma vastuväited ettekirjutusele rajanud eeskätt tema tegevusvaldkonna väidetavale eripärale ja tavapraktikale või ka lähtunud tema enda majandustegevuse korraldamise viisist (sh võrgu arendamise rahastamise allikad jm). Samuti on kaebaja esitanud vastuväited liitumislepingu määratlemisele töövõtulepinguna (VÕS § 635 9(10)
3-24-3227 lg 1), kuid ei ole avaldanud, mis liiki lepinguga on sellisel juhul tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamist muuta õiguspäraseks see, et kaebaja hinnangul on see tema ärimudeli toimimiseks hädavajalik. Kuna lepingu esemeks on kliendi kinnistule tasu eest valguskaabli ühenduse rajamine, viitab see selgelt töövõtule, olenemata sellest, et klientidelt nõutav tasu ei kata kaugeltki ühenduse väljaehitamise kulusid. Isegi kui kaebaja sõlmitud liitumislepingud vastaksid kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, tuleks VÕS § 1 lg 2 järgi üheaegselt kohaldada kõigi nende lepinguliikide kohta sätestatut, kui see on võimalik ja ei ole vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga (nt Riigikohtu 07.06.2023 otsus nr 2-20-3044, p 10).
14.Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võtma arvesse mh avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3). See ei tähenda siiski, et kaebaja saaks enda õiguskaitsevajadust põhjendada vajadusega kaitsta avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi. Asjaolu, et maapiirkondades kiire internetiühenduse saamise võimaluste loomine on iseenesest avalikes huvides ja ka kõnealustes piirkondades elavate inimeste huvides, ei saa õigustada selle käigus tarbijate õiguste kahjustamist. Kuna kaebajal puudub tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebuse eduväljavaated ei ole suured, siis on avalik huvi lõpetada tarbijaid ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamine kaalukam kaebaja huvist jätkata kohtumenetluse vältel oma tegevust senistel tingimustel. Kui kohtumenetluse käigus peaksid ilmnema uued olulised asjaolud, siis on kaebajal võimalik taotleda esialgset õiguskaitset uuesti ning halduskohus saab HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt vajaduse korral kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid ka omal algatusel.
15.Eelneva põhjal jääb Eesti Andmesidevõru AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.