J Ka (K) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks (täiteasi nr xxx)
Menetlusosalised esindajad
ja
aegumisega
nende Avaldaja: J K (isikukood: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere (e-post xxx) Puudutatud isik: I P (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldaja J Ka avaldus.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx nõude täitmise aegumise tõttu.
3.Jätta rahuldamata avaldaja taotlus koguda tõendina asja materjalide juurde täitetoimik.
4.Tühistada 26.08.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr xxx.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
1.Avaldaja esitas 24.08.2021 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr xxx täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Täiteasja nr xxx täitedokumendiks on Harju Maakohtu 02.03.2006 otsus kriminaalasjas nr xxx, mis on esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 28.04.2006. aastal. Täiteasi on Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti menetluses. Ühes avaldusega esitas avaldaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus TMS § 2231 lg 3 alusel peatada täitemenetlus täiteasjas nr xxx kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. Alternatiivselt kui kohus leiab, et terve täiteasja menetlus riivab liiga intensiivselt puudutatud isiku (sissenõudja) I P õigusi, siis peatada täiteasja nr xxx menetlus osaliselt – sissenõude pööramise osas J Kale kuuluvale, täitemenetluses arestitud R OÜ (registrikood xxx) osale.
2.Kohus võttis avalduse 26.08.2021 määrusega menetlusse, edastas puudutatud isikule ning andis tähtaja avaldusele kirjaliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Sama määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxx kuni tsiviilasjas nr 2-21-13236 lõpplahendi jõustumiseni.
3.Vastusena 26.08.2021 kohtunõudele teatas kohtutäitur Katrin Vellet, et täitmisavaldus on kohtutäiturile esitatud 28.04.2006, täitemenetlus on algatatud 02.05.2006. Kohtutäituri andmetel aegumise peatamise aluseid ei esine. Kohtutäituril puudub info asjaolude kohta, mis võivad tingida nõude täitmise aegumise peatumise ja/või katkemise. Samuti puudub kohtutäituril info maksegraafiku sõlmimise kohta.
4.Puudutatud isik esitas 22.09.2021 vastuse avaldusele, milles puudutatud isik teatas, et kui asi lahendatakse üksnes aegumise tähtajale tuginedes, siis tal vastuväiteid pole. Samas on puudutatud isik välja toonud, et J K on oma võlgnevuse ise tahtliku kuriteoga tekitanud. Tegemist on kriminaalasja nr xxx menetluses põhjendatuks tunnistatud kahju hüvitamisega, mille Harju Maakohus 02.03.2006 otsusega J Kalt solidaarselt kaaslasega puudutatud isiku kasuks välja mõistis. Kohtuotsus jõustus 10.03.2006. Puudutatud isik leiab, et täitemenetluse lõpetamine nõude aegumise tõttu riivab tema majanduslikke huve ja mõjub laostavalt tervisele. On tõsine oht, et puudutatud isikule tekitatud kahju jääb hüvitamata ja kuritegu heastamata. Puudutatud isikul ei ole võimalik oma eluga edasi minna, kui ühiskondlik kokkulepe jääb saavutamata, sest hirmutunne, pinge ja stress ei kao kuhugi. Avaldaja üleolev suhtumine oma kohustustesse ja kuriteo tõttu kannatanusse vaid süvendavad kriisi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
6.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
7.Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasja nr xxx täitedokumendiks on Harju Maakohtu 02.03.2006 otsus kriminaalasjas nr xxx. Lähtuvalt kohtutäituri poolt esitatust on avaldus esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 28.04.2006.
8.TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2).
9.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1116-13, p 13 ja Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Täiteasjas nr xxx oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt 10. märtsil 2036, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 1. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates 1. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011 st täiteasjas nr xxx esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 5. aprillist 2021.
10.Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusest lähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 2006. aastal, kohtutäituri poolt esitatud tõendist nähtub, et avaldus oli esitatud 28.04.2006. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 28.04.2006.
11.Avaldaja ega sissenõudja ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid, asjaolusid, mis võinuks kaasa tuua aegumise katkemise või peatumise ei ole kohtule teada. Asjas ei kohaldu TsÜS § 157 lg 11 sätestatud aegumistähtaeg, kuna täitedokumendiks olev kohtuotsus on jõustunud varem kui 01.07.2019 (VÕSRS § 9 lg 5). Vastuseks puudutatud isiku etteheitele, et täitemenetluse lõpetamine nõude aegumise tõttu riivab tema majanduslikke huve ja mõjub laostavalt tervisele, selgitab kohus, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Puudutatud isiku väljatoodu ei võimalda jätta aegumist kohaldamata.
12.Kohus leiab, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 05.04.2021. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas xxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.
13.Avaldaja on 24.08.2021 avalduses esitanud kohtule muu hulgas taotluse, milles palub kohtutäitur Katrin Velletilt välja nõuda täitetoimiku täiteasjas nr xxx. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole avaldajal alles täitedokumenti, sissenõudja täiteavaldust, täitemenetluse lõpetamise avaldust ega kviitungit täituritasu maksmise kohta ning avaldaja soovib täitetoimikuga tõendada avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole täitetoimiku väljanõudmine vajalik. Täitedokument on kohtule kättesaadav kohtute infosüsteemi vahendusel. Sissenõudja täitmisavalduse on kohtule 31.08.2021 edastanud kohtutäitur. Asjaolu, et avaldaja on kohtutäiturile esitanud täitemenetluse lõpetamise avalduse, on tõendatud avaldusele lisatud 13.07.2021 täitemenetluse jätkamise teatega, millest nähtub, et avaldaja on kohtutäiturile esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu TMS § 481 lõike 1 alusel. Seega on asjaolud, mida avaldaja on oma taotluse kohaselt soovinud tõendada
täitetoimikuga, teiste tõenditega juba tõendatud. Seetõttu jätab kohus täitetoimiku tõendina asja juurde kogumata.
14.TsMS § 4771 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 445 lg 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tühistab 26.08.2021 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu TsMS § 445 lg 2 alusel, kuna abinõu ei ole vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks. TMS § 48 lg 1 p 4 esimese lause kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine.
15.Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile.
16.Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus
17.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18.Lahend tehti avaldaja huvides. Kohus ei pea põhjendatuks kulude puudutatud isiku kanda jätmist ainuüksi põhjusel, et ta ei vastanud täitemenetluses avaldusele täitemenetluse lõpetamiseks. Võttes arvesse, et täitemenetluses jäi täitmata kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue, oleks kulude sissenõudja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Nimetatud kaalutlustel jätab kohus menetluskulud osaliste endi kanda.