Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXX) Puudutatud isik (vastustaja): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik (sissenõudja): Bondora AS (registrikood 11483929)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i määruskaebus läbi vaatamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise, laenumaksete sissenõudmise lõpetamise, sissenõutud raha tagastamise, X-i nimele Bondora AS-s avatud laenukonto ebaseaduslikuks tunnistamise ja likvideerimise ning Bondora AS-i seda kinnitavate dokumentide edastamise kohustamise nõuetes ja saata asi nende nõuete osas tagasi samale maakohtule nende menetlusse võtmise otsustamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohtu 07.07.2025 määrus jätta muutmata.
Jätta menetluskulud X-i kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-25-6256 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 23.04.2025 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) 14.04.2025 otsusele täiteasjas nr 022/2021/7059, milles palus, et kohus lõpetaks temalt laenumaksete sissenõudmise, et sissenõutud summad tasutaks avaldajale tagasi, et avaldaja nimele Bondora AS-s (sissenõudja) avatud konto tunnistataks ebaseaduslikuks ja suletaks ning et Bondora AS saadaks avaldajale selle kohta dokumendi.
2.Kaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja kohtutäituri selgitusega, et kui võlgniku hinnangul oli sissenõudja nõue põhjendamatu, tulnuks võlgnikul esitada makseettepanekule vastuväide. Esimese teona tegi kaebaja telefonikõne politseisse ja teatas sellest, mis oli toimunud. Kaebaja vastas Bondarast saadetud esimesele e-kirjale, et ta ei ole neilt kunagi laenu taotlenud. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kaebaja nõudele vastuväite. Kohtutäituri selgituse kohta, et kui võlgnik leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2021/7059 on tema suhtes lubamatu (võlgnevus puudub), on võlgnikul õigus TMS § 221 alusel esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, osas märkis avaldaja, et sellisest võimalusest kuulis ta elus esmakordselt kaebuse läbivaatusel. Väitest, et võlgniku esitatud kaebusest ei nähtu üheselt, mille alusel võlgnik leiab, et töövõimetoetuse arestimine ei ole põhjendatud, mistõttu ei saa kohtutäitur töövõimetoetuse arestimise osas täpsemat seisukohta võtta ja otsusest tervikuna, jääb kaebajale mulje, et Politsei- ja Piirivalveameti varavastaste süütegude menetlusgrupi uurija pole oma tööd teinud ja juhtumi asjaolusid kindlaks teinud. Politsei on oma töö teinud ja ära tõestanud, kuidas Bondora laen ja laenukonto on tekitatud. Uurija on tuvastanud, et tegemist on juhtumiga, kus on pandud toime õigusrikkumine, on sooritatud varavastane kuritegu. Kaebaja nimel pettuse teel tehtud laenukonto, laenuraha võtmine, selle ülekandmine kaebaja pangakontole ja siis sealt teise panka kaebajale tundmatule isikule edasisaatmine oli ettekavatsetud, planeeritud kuritegu, kus on kuritahtlikult kasutatud kaebaja isikuandmeid. Avaldaja ei ole andnud Bondora AS-le nõusolekut laenukonto loomiseks ega allkirjastanud ühtegi nende lepingut. Bondora AS pole ilmutanud vähimatki huvi juba olemasolevate laenude suhtes. Vastutustundliku laenamise põhimõttest lähtuvalt ei oleks Bondora AS tohtinud laenu anda. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik (kohtutäitur) palus jätta avaldaja kaebuse kohtutäituri 14.04.2025 otsuse peale täiteasjades 022/2021/7059 rahuldamata. Kaebus põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kohtutäitur jäi oma 14.04.2025 otsuses märgitud seisukohtade juurde. Kohtutäitur oli seisukohal, et 23.04.2025 kaebuses esitatu näol on tegemist materiaalõiguslike väidetega, mida ei ole võimalik lahendada kohtutäituri otsuse vaidlustamise kaudu. Kaebaja eesmärgiks on saavutada see, et kaebaja ei pea täitedokumendist tulenevat nõuet täitma. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel, korraldamisel, kuid see ei puuduta täitedokumendist tuleneva nõude täitmise küsimust. Seega on praegusel juhul kohaseks
2-25-6256 õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mitte aga kohtutäituri otsuse vaidlustamine.
4.Puudutatud isik (sissenõudja) kaebusele ei vastanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 07.07.2025 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 14.04.2025 otsusele täiteasjas nr 022/2021/7059 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, kuid nende puudumisel kindlaks määramata.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TMS § 7 lg-le 1, §-le 8, § 23 lg-le 1, §-le 48, § 218 lg-le 1, TsMS § 475 lg 1 p-le 15, § 477 lg-tele 1 ja 2.
7.Kohus selgitas, et kontrollib vaid kohtutäituri 14.04.2025 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest ning et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
8.Avaldaja on palunud, et kohus peatab, lõpetab temalt laenumaksete sissenõudmise, et sissenõutud rahad makstakse talle tagasi ning, et avaldaja nimel olev laenukonto Bondoras tunnistatakse ebaseaduslikuks ja likvideeritakse.
9.Kohtule esitatud asjaolude kohaselt esitas sissenõudja kohtutäiturile TMS § 2 lg 1 p 1 järgse täitedokumendina Pärnu Maakohtu 20.10.2021 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21129944. Kohtutäituril oli täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument (kohtutäituri 30.06.2025 menetlusdokumendi lisad). Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (TMS § 23 lg 1). Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda (RKTKm, 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 10). Kaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et täitmisavaldus ei oleks vastanud seaduse nõuetele ega vaidlustanud täitedokumendi olemasolu või selle kehtivust.
10.Kohtutäituril puudus ka alus täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse lõpetamise alused on nimetatud TMS §-s 48, millest käesoleval juhul võib asjakohaseks pidada TMS § 48 lg 1 p 7: täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et täitemenetluse alustamise tingimused on täidetud, mis välistab täitemenetluse lõpetamise nimetatud alusel. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et täitedokumendiks olevat kohtumäärust oleks muudetud, see oleks tühistatud või määratud sundtäitmise lõpetamine.
11.Kohus märkis, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (RKTKm, 16.01.2008, 3-21-132- 07, p 11; RKTKm, 16.11.2016, 3-2-1-110-16, p 16). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäituril võimalik täitemenetluse raames hinnata täitmisele esitatud nõude põhjendatust.
2-25-6256
12.Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et kui võlgnik leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2021/7059 on tema suhtes lubamatu, on võlgnikul õigus TMS § 221 alusel esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKm, 02.06.2008, 3-2-142-08). TMS § 221 lgi 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
13.Avaldaja hinnangul ei ole töövõimetoetuse arestimine põhjendatud olukorras, kus tema nimele on pettuse teel tehtud laenukonto.
14.TMS § 8 lg 1 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et täitemenetluse alustamise tingimused on täidetud ning arvestades, et täiteasjast 022/2021/7059 tulenev nõue on tasumata ja sissenõudja ei ole andnud nõusolekut täitetoimingute edasilükkamiseks, on võlgniku arvelduskonto arestimine lubatav. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid arestimise määra vms osas.
15.Kohus oli seisukohal, et kaebus kohtutäituri 14.04.2025 otsusele täiteasjas 022/2021/7059 tuleb jätta rahuldamata.
16.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 alusel kaebuse esitaja kanda, kuivõrd lahend tehti tema kahjuks. Menetluskulud jättis kohus kindlaksmääramata, kuna kohtule teadaolevalt kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
17.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub, et kohus lõpetaks avaldajalt laenumaksete sissenõudmise ja et sissenõutud raha avaldajale tagastatakse, avaldaja nimel olev laenukonto Bondora AS-s tunnistatakse ebaseaduslikuks ja likvideeritakse ning et Bondora AS saadaks avaldajale dokumendi, et ta on seda teinud.
18.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tugineb kohtutäituri tegevus Pärnu Maakohtu kohtumäärusele 21-129944/7, milles käsitletakse avaldajat laenufirma Bondora AS võlglasena. Tegelikkuses avaldaja ei võlgne sellele laenufirmale mitte ühtegi senti. Bondora AS käsitleb avaldajat oma võlglasena. Avaldaja ei ole Bondora AS-i võlgnik ega ole ka kunagi olnud, sest pole neilt kunagi laenu küsinud ega taotlenud. Tegemist on laenuga, mis oli tekitatud pettuse teel ja avaldaja tahte vastaselt nagu ka Bondora AS-s avaldaja nimele tehtud laenukonto ei ole kooskõlas avaldaja tahtega. Avaldaja on kõne all oleva Bondora AS laenu vaidlustanud esimesest hetkest, kui sai teada selle olemasolust ning tegi ka telefonikõne politseisse ja teatas sellest, mis oli toimunud. Bondara AS-st saadetud esimesele meilile vastas avaldaja, et pole neilt kunagi laenu taotlenud ja nad on algusest peale seda teadnud.
19.Antud juhtumi suhtes on algatatud kriminaalmenetlus 30.12.2021. KarS § 213 tunnustel kriminaalasi nr. XXXXXXXXXXX ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi uurija on juhtumi asjaolusid ka kindlaks teinud. Kriminaalpolitsei uurija on menetluse käigus teinud kindlaks, et raha saadeti edasi avaldaja pangakontolt C kontole. Sealt edasi Venemaal asuvasse krüptovaluutat vahendavasse ettevõttesse, omanikke pole võimalik kindlaks teha. Tehti kindlaks, et C oli samuti pettuse ohver, tema mingit petuskeemi läbi ei viinud ja sellele
2-25-6256 kaasa ei aidanud. Uurija sõnade kohaselt asuvad suure tõenäosusega kurjategijad Venemaal, kust sisulisi andmeid pole võimalik saada ja Venemaa põhiseadus ei luba Venemaa kodanikke teistele riikidele välja anda. Aktiivne menetlus on lõpetatud. Bondora AS-l pole õiguslikku alust avaldajalt mingeid rahasummasid sisse nõuda.
20.Maksekäsuosakonnast saadetud meili leidis avaldaja oma postkasti hiljem ning palus dokumendid saata meilile, kuna need ei avanenud. Avaldaja täitis dokumendi ära ja saatis tagasi. Võimalusest esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuulis avaldaja esmakordselt 03.04.2025 kohtutäituri büroos kaebuse läbivaatusel. Avaldaja soovib esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Menetlusosaliste seisukohad
21.Puudutatud isik (kohtutäitur) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kui võlgnik soovib taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, tuleb TMS § 221 alusel esitada hagi maakohtule.
22.Puudutatud isik (sissenõudja) palus jätta kaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
25.Määruskaebusest sisust nähtuvalt kordab avaldaja suures ulatuses samu väiteid, mis on esitatud varasemas maakohtu menetluses ning tugineb selle lisana asjas juba esitatud tõenditele. Avaldaja on endiselt seisukohal, et sissenõudjal pole temalt õigus mingisuguseid rahasummasid nõuda, sest avaldaja ei ole temalt laenu taotlenud ega saanud ning laenu on tema nimele võetud pettuse teel. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist materiaalõigusliku vaidlusega, mida ei saa kehtiva õiguse kohaselt lahendada kaebusega kohtutäituri tegevusele nagu maakohus õigesti leidis.
25.1.Kolleegium selgitab, et kuigi täitemenetluse seadustik (TMS) § 217 lg 1 võimaldab esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse või otsuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, on selle kaebuse eesmärgiks vaidlustada kohtutäituri otsuseid või tegevusi täitemenetluse korraldamisel. Samas on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKo, 2-19-6362, 17.03.2021, p 11.2).
2-25-6256
25.2.Kolleegium saab kaebuse ja määruskaebuse sisust aru nõnda, et avaldaja põhiliseks eesmärgiks on see, et täitemenetluses esitatud täitedokumenti enam ei täidetaks. Eeltoodut arvestades on maakohtu järeldused, et avaldaja väiteid arvestades on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning kaebus tuleb jätta rahuldamata, õige. Selles osas nõustub kolleegium kõigi maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
25.3.Nagu maakohus õigesti esile tõi, reguleerib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Nimetatud hagi võib TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada täitemenetluse lõpuni.
25.4.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus võlgniku hinnangul on täitemenetlus mingil põhjusel lubamatu, saab ta TMS § 221 alusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (RKTKo, 18.12.2019, 2-17-14925, p 14). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks (RKTKo, 17.03.2021, 2-19-6362, p 17.1.). Kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui kohtulahendi alusel toimuv sundtäitmine, sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine, oleks vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKm, 04.05.2021, 2-19-13236, p 11.1 ja RKTKm, 15.11.2023, 2-22-9401, p 15.1.).
26.Määruskaebuse nõuetest nähtuvalt taotleb avaldaja kohtul lõpetada laenumaksete sissenõudmine, tagastada sissenõutud raha, tunnistada avaldaja nimele avatud laenukonto Bondora AS-s ebaseaduslikuks ja likvideerida ning kohustada Bondora AS-i edastama dokumendid, mis seda kinnitavad.
26.1.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus nende taotlustega seoses 01.08.2025 käiguta jätmise määruses avaldajale taotluste perspektiivitust, kuna need viitavad hagiavalduse esitamise soovile sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja raha tagastamiseks ning määras avaldajale tähtaja kaebuse täpsustamiseks (dtl 127-128). Määruskaebuse täpsustatud versioonis on avaldaja jäänud eelnimetatud taotluste juurde, andes ühtlasi teada ka sellest, et soovib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (dtl 139). Maakohus on 01.09.2025 kohtunõudes palunud täpsustada, kas avaldaja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude eraldamist uue asjana või soovib, et kohus käsitleks seda määruskaebuse osana (dtl 181). Avaldaja 08.09.2025 teate kohaselt soovib ta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi käsitlemist määruskaebuse osana (dtl 185). Ringkonnakohtule on avaldaja vastusena menetluskulude nimekirja esitamiseks määratud tähtajale teada andnud, et talle jääb määruskaebuse edastamine ringkonnakohtule arusaamatuks, kuna talle oli antud soovitus esitada antud asjas hagi sissenõudja vastu, mida ei ole määruskaebuse raames võimalik lahendada (dtl 235).
26.2.Kolleegiumi hinnangul on asjas tekkinud lubamatu menetluslik segadus. Maakohus on 01.09.2025 kohtunõudega avaldajat eksitanud, kuna õiguslikult ei ole võimalik käsitleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja eelnimetatud avaldaja taotlusi käesolevas asjas vaidlustatud maakohtu määrusele esitatud määruskaebuse osana. Siinses asjas lahendab kohus kaebust kohtutäituri tegevusele. Maakohus on määruskaebuse selles osas valesti menetlusse võtnud. Kolleegium jätab määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel sundtäitmise lubamatuks
2-25-6256 tunnistamise nõudes ja eelnimetatud taotluste osas läbi vaatamata ning saadab asja nende nõuetega seonduvalt tagasi maakohtule nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks hagimenetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
27.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt puuduvad puudutatud isikutel määruskaebemenetluses menetluskulud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
28.TMS §-st 218 lg-st 3, TsMS § 664 lg-st 2 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.