Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi E. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
85 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490) Hageja lepinguline esindaja: E. A. Kostja: E. A. (isikukood: XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista E. A.lt (isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks välja põhivõlgnevus 85 eurot.
3.Jätta menetluskulud E. A. kanda.
4.Mõista E. A.lt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena välja 240 eurot.
5.Mõista E. A.lt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 29.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. A.lt (kostja) 105 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.06.2025 kostjale makseettepaneku, mis on 03.06.2025 kätte toimetatud e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. 06.06.2025 esitas kostja nõudele vastuväite. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 28.07.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 28.07.2025 määrusega hagiavalduse käiguta.
3.Hageja esitas enda tõendid ning tasus täiendava riigilõivu 15.08.2025. 01.09.2025 määruses juhtis kohus hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole kohtule esitanud hagiavaldust.
4.Hageja esitas nõuetekohase hagiavalduse 01.09.2025. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 85 eurot.
5.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja parkimistingimusi rikkudes sõiduki numbrimärgiga XXX 24.01.2023 hageja opereeritavale KÜ Retke tee X, Tallinn parkimisalale ning 26.04.2023 hageja opereeritavale Kotka Tervisemaja, Tallinn parkimisalale. Kostja rikkus lepingutingimusi, parkides sõiduki, ilma, et armatuurlaual oleks olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit või oleks alustatud mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale leppetrahvinõude 24.01.2023 summas 30 eurot ja 26.04.2023 summas 55 eurot, paigutades leppetrahvinõuded sõiduki kojamehe vahele (leppetrahvi number 0782 4012 3111 8183 ja 1932 6042 3115 1152). Kostja ei ole leppetrahve tasunud.
6.Kohus võttis hagi 04.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduste kättesaamisest.
2/5
7.Kohus edastas hagiavalduse ja 04.09.2025 määruse kostjale 04.09.2025 avaliku e-toimiku vahendusel ning saatis need lisaks kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile XXX 04.09.2025 ja 09.09.2025. Nimetatud e-posti aadressilt kinnitas kostja 09.09.2025 kohtu saadetud dokumentide kättesaamist. Kostjale on hagiavaldus ja 04.09.2025 määrus seega TsMS § 307 lg 3 kohaselt kätte toimetatud 09.09.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 23.09.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kostja on 09.09.2025 kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist ning kuivõrd kostjal ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt teisi käimasolevaid kohtumenetlusi ning kostja on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressilt ka maksekäsu kiirmenetluses kohtule avaldusi esitanud, mida kohus on aktsepteerinud, ei ole kohtul kahtlust saatja isikus ja kinnituse saatmises. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes ei esine. Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus võimalust, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks.
11.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 24.01.2023 ja 26.04.2023 sõlmitud parkimiskoha üürilepingud (parkimislepingud). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõuete esitamise osas. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuotsusest välja põhjendava osa.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 85 eurot. Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kätte toimetamine
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
14.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).
15.Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud summas 360 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 ja lepingulise esindaja tasust 240 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 120 eurot.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust 3/5
17.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
18.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
19.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta on antud juhul mõistlik ja põhjendatud.
20.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele, s.o hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele, 2 tundi.
21.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1 tund. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses.
23.Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 240 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120 eurot.
24.Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
25.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
27.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4/5
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.