lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-12332/20

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-12332/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1362
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
STUWE Service OÜ12580043(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08.novembril 2021 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Kohtuasi

P Si hagi STUWE Service OÜ vastu 2700 euro töötasu väljamõistmiseks 2700 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

2-20-12332

Hageja: P S (isikukood xxx; elukoht xxx) lepinguline esindaja O V Kostja: STUWE Service OÜ (registrikood 12580043, Salve tn 3a, 11612 Tallinn) lepinguline esindaja T R

Kohtuistungi aeg

27.september 2021

Resolutsioon

P Si hagi STUWE Service OÜ vastu 2700 euro töötasu väljamõistmiseks rahuldada ja välja mõista STUWE Service OÜ-lt netosummana 2700 (kaks tuhat seitsesada) eurot P Si kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta STUWE Service OÜ kanda. Jätta P Si menetluskulu suurus kindlaks määramata ja STUWE Service OÜ-lt välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Menetlus töövaidluskomisjonis

1.P S (edaspidi ka hageja või töötaja) palus 14.05.2020 ja 19.05.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK) STUWE Service OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu esitatud avalduses välja mõista töötasu ja viivis, kokku 2767,57 eurot. TVK rahuldas 24.07.2020 otsusega avalduse osaliselt mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 2700,00 eurot, ülejäänud nõuded jäeti rahuldamata. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 25.08.2020 kohtule hagiavalduse vaidluse uueks läbivaatamiseks. Hageja ei vaidlustanud TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul 61,23 euro töötasu ja viivise välja mõistmata jätmist, mistõttu kohus keeldus 14.10.2020 kohtumäärusega hageja 2020.a märtsikuu saamata töötasu 61,23 euro ja viivise väljamõistmise nõude menetlusse võtmisest. Hageja nõue

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hageja palus kohtule kostja vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks lõpparvest kinni peetud töötasu netosummas 2700 eurot. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
3.Hageja asus Service OÜ-s töökohustuste täitmisele 01.12.2017 kraanajuhina xxx, täistööajaga ja töötasu kokkuleppega 163.50 SEK tunnis. Tööandja läks pankrotti ja omanikud asutasid uue ettevõtte Stuwe Service OÜ sama juhtkonnaga. Töötajatele hakati maksma töötasu uue ettevõtte arvelt, kuigi kõik töötajad olid endiselt xxx OÜ-s arvel. Kostja makstud töötasu näidati avansina kuni hageja oli vormistatud xxx OÜ-s. Hiljem vormistati hageja üleminek uude ettevõttesse. 20.04.2020 teavitas kostja hagejat TLS § 37 lg 5 alusel alates 01.05.2020 koondamisest ette 1,5 nädalat, koondamishüvitise sai ta pangakontole 08.05.2020, seega 4 päeva hiljem. Hageja pidas lõpparvest kinni 2700 eurot ilma töötaja nõusolekuta põhjendades, et see oli avanss. Alates 03.11.2017 kuni 05.01.2018 on tööandja töötaja pangakontole üle kandnud avanssi kokku 3200 eurot. Avansi tagastamise nõudega on kostja viivitanud rohkem kui 12 kuud. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4.Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Hageja töötas kostja juures tornkraanajuhina alates 01.12.2017 kuni 01.05.2020. Tööleping lõppes TLS § 37 lg 5 alusel mittenõustumise tõttu tööandjapoolse töötasu vähendamisega. Kostja palus jätta tähelepanuta hageja varasema töökäigu, kuna uus tööandja ei ole varasema õigusjärglane ning toimunud ei ole töölepingute üleminekut TLS § 112 alusel. Hagejale maksti lõpparvena 08.05.2020 välja osa märtsikuu töötasu, aprillikuu töötasu, puhkusehüvitis, 1 kuu keskmine töötasu, kokku netos 5766,33 eurot, millest arvestati TLS § 78 lg 3 alusel maha tagastamata avanss 2700 eurot ja kokku kanti tema pangakontole mitme osamaksega 3066,33 eurot. Töösuhte alguses 2017-2018.a maksti töötajale tema soovil avalduste alusel töötasu avansse kokku netosummas 4700 eurot. Saadud avanssidest tasaarveldati kokku 2000 eurot - 2017.a. detsembri töötasust 1000 eurot ja 2018 jaanuari töötasust 1000 eurot. Kostja ei nõustu, et tasaarvestamiseks olnuks vaja töötajale esitada tasaarvestusavaldus ning, et nõue on aegunud, kuna TLS § 78 lg 3 ei eelda tööandja nõude esitamist avansi tagastamiseks, sest tööandjal on selle sätte alusel õigus saadud ja tagastamisele kuuluvad summad tasaarvestada ilma töötajale TLS § 39 sätestatud nõuet esitamata, nö seadusest tulenevalt. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas 01.12.2017 sõlmitud töölepingu nr SW_054 alusel kostja juures xxx alates 01.12.2017 kuni 01.05.2020 täistööajaga ja töötasu kokkuleppega 163.50 SEK tunnis, et tööleping lõppes TLS § 37 lg 5 alusel alates 01.05.2020, et hagejale maksti lõpparvena 08.05.2020 välja osa märtsikuu töötasu, aprillikuu töötasu, puhkusehüvitis, 1 kuu keskmine töötasu, kokku netos 5766,33 eurot, millest arvestati TLS § 78 lg 3 alusel maha tagastamata avanss 2700 eurot ja kokku kanti tema pangakontole mitme osamaksega 3066,33 eurot.
6.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli seadusest tulenev alus töötaja lõpparvest kinni pidada avanssi ning kas tööandja nõue on aegunud.
7.TLS §-de 1 lg 1, 5 lg 1 p 5, 28 lg 2 p 2 tulenevalt peab töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis ning tööandja peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu.
8.TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Vastavalt TLS § 78 lg 1 võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et tööandja võib lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
9.Hageja kostjale esitatud avaldustega on tõendatud, et töötaja on tööandjale esitanud avaldused - 03.11.2017 tööle asumiseks tööandja juures alates 01.12.2017 ja laenu saamiseks 2200 eurot, paludes laenu hiljemalt kolme kuu jooksul alates raha saamisest tasaarvestada tema väljateenitud töötasuga; 23.02.2018 summas 1000 eurot märkega, et välja makstud 500 eurot 02.03.2018; 25.01.2018 summas 1000 eurot märkega - nõus, jaanuari palgast välja maksta avanss 28.01.2018. Esitatud tõenditest nähtub, et töötajale on tehtud pangakontole ülekandeid märkega avanss: 03.11.2017 summas 1200.00 eurot, 05.12.2017 summas 1000 eurot, 28.12.2017 summas 500 eurot, 05.01.2018 summas 500 eurot, 29.01.2018 summas 1000 eurot ja 02.03.2018 summas 500 eurot. Seega on tõendatud, et töötaja esitas avaldused avansi välja maksmiseks ja tööandja maksis avansi välja novembrist 2017 kuni veebruarini 2018. Swedbanki konto väljavõttega on tõendatud, et saadud avanssidest tasaarveldas tööandja kokku 2000 eurot - 2017.a. detsembri töötasust 1000 eurot ja 2018 jaanuari töötasust 1000 eurot. Töötajaga lõppesid töösuhted 01.05.2020 ning lõpparve arvestusega on tõendatud, et tööandja arvestas töötaja lõpparvest maha netosummas 2700 eurot.
10.TLS § 39 sätestab, et tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. TLS § 39 puhul on tegemist töölepinguseaduse erisättega TsÜS §-s 146 ette nähtud kolmeaastasele tehingust tulenevale üldisele aegumistähtajale. Esitatud tõenditega on tõendatud, et tööandja tasaarvestas töötajale makstud avansid rohkem kui 12 kuud pärast maksete tegemist. Seega võib töötaja pärast nõude aegumist keelduda summa tagastamisest TsÜS § 142 lg 1 alusel. Kuna töötaja on keeldunud avansi tagastamisest TVK-le avalduse ja kohtule hagi esitamisega, siis kohaldab kohus tööandja avansi tagastamise nõudele aegumist. Kostja vastuväide, et avanss kuulub tagastamisele ja tasaarvestamisele seadusest tulenevalt ilma kirjalikku nõusolekut ja tööandja nõuet esitamata, mistõttu TLS § 39 sätestatud tähtaeg ei kohaldu, ei ole asjakohane. Tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes eeldab vastastikuste nõuete olemasolu, kuid tööandja nõude aegumise korral puudub tal töötaja vastu tasaarvestatav nõue. Seejuures ei eelda nõuete tasaarvestamine kohtusse pöördumist, sest tasaarvestus toimub VÕS § 198 järgi avalduse tegemisega teisele poolele.
11.Kohustuse rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista tema lõpparvest kinni peetud töötasu netosummas 2700 eurot.

12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks varasema pankrotistunud tööandja õigusjärglane või, et oleks toimunud töölepingute üleminek TLS § 112 alusel. Seega on hageja tuginemine antud asjaoludele paljasõnaline ega oma asja lahendamisel tähendust. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta hagimenetluse kulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja, siis tuleb hageja menetluskulu suurus jätta kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja