Tesman Ehitus OÜ, aktsiaselts Tesman ja Aktsiaselts Level hagi Saaremaa valla vastu töövõtulepingust tuleneva võla ja viiviste nõudes 29 134 eurot
Tsiviilasja hind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja I Tesman Ehitus OÜ (registrikood 14187812) Hageja II aktsiaselts Tesman (registrikood 10275264) Hageja III Aktsiaselts Level (registrikood 10216072) Hagejate I, II ja III lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kärt Saar ja Alar Urm Kostja Saaremaa vald Saaremaa vallavalitsuse kaudu (registrikood 77000306), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen 17.09.2021, kirjalik menetlus
3.Määrata kindlaks Saaremaa valla menetluskulude rahaline suurus ja mõista Tesman Ehitus OÜ-lt, aktsiaseltsilt Tesman ja Aktsiaseltsilt Level solidaarselt Saaremaa valla kasuks välja menetluskulud summas 8662,50 eurot.
4.Kohustada Tesman Ehitus OÜ-t, aktsiaseltsi Tesman ja Aktsiaseltsi Level tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (8662,50 eurot) viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-21-3914
Asjaolud
1.Tesman Ehitus OÜ, aktsiaselts Tesman ja Aktsiaselts Level esitasid 12.03.2021 maakohtule hagi Saaremaa valla vastu töövõtulepingust tuleneva võla ja viiviste nõudes. Hagejad paluvad mõista kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja: 1) võlgnevus 24 000 eurot, 2) hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 754 eurot, 3) lepingujärgne viivis põhivõlalt 24 000 eurolt määras 0,05 % päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja (tellija) ehituse töövõtulepingu nr 14-19, millega kostja tellis hagejatelt Kuressaare Tuulte Roosi lasteaia rekonstrueerimistööd (edaspidi leping, lisa 1). Lisana 1A on esitatud lepingu juurde käivad tüüptingimused, millele käesolevas viidatakse. Lisana 1B on esitatud lepingu lisa 3, mis muudab tellija esindajat lepingus. Vastavalt lepingule on tellijal kohustus hagejatele ehitustöö eest tasu maksta. Tasumisega viivitamise korral tuleb vastavalt lepingu punktile 36, mis viitab tüüptingimusele 12.2.1, maksta viivist 0,05% tasumata summast päevas. Lepingu punkti 33 kohaselt on maksetähtpäev arve saamisest 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. Lepingu punkti 36 kohaselt viivisemäär päevas (kalendripäev) on p 12.2.1 0,05 (null koma null viis) protsenti tasumata summalt päevas. Lepingu punkti 12.2.1 kohaselt kui pool rikub lepingust tulenevat maksekohustust, on teisel poolel õigus nõuda viivist alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegeliku tasumise päevani lepingus sätestatud viivisemäära ulatuses. Kui lepingus ei ole viivisemäära sätestatud, on poolel õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Poolel on õigus viivis tasaarvestada teisele poolele tasumisele kuuluvate summadega õigusaktides ettenähtud korras. Vastavalt lepingu punktile 33, mis viitab tüüptingimusele 11.2.3, peab tellija tasuma töövõtja arve 30 päeva jooksul alates arve saamisest. Vastavalt lepingule pidi põhiline kasutusvalmidus olema saavutatud 25.8.2020 ja lasteaed avatigi uuesti 8. septembril 2020, kui hoonele anti kasutusluba. Lepingu täitmise ajal tellis kostja muudatustöid. 25.8.2020 olid kõik lepingus kokkulepitud tööd tehtud. Pärast seda tähtaega teostasid hagejad vaid tellija poolt täiendavalt tellitud töid ja vaegtöid. Lasteaed oli valmis, tellija kasutas seda ja lasteaed sai kasutusloa 8.9.2020. Tellija viivitas ka tööde vastuvõtu vormistamisega ja maksete tasumisega ning esitas väite, et tööde vastuvõtmise on võimalik alles siis, kui viimane vaegtöö on tehtud. Tellija ei teatanud kavatsusest kohaldada leppetrahvi kuni 6.11.2020. Tellija ei ole teinud hagejale nõuetekohast tasaarvestuse avaldust. Hagejad esitasid tellijale 12.11.2020 arve nr 1114 (lisa 2) 73 581,88 euro tasumiseks. Tellija tasus selle arve osaliselt, jättes maksmata 24 000 eurot, ehkki arve aluseks olevad tööd on tehtud ja tellija poolt allkirjastatud akti alusel (lisa 3B) vastu võetud. Kostja viivitas alusetult kõigi tööde vastuvõtmisega ja võttis töö vastu alles veebruaris 2021 (täitmisakt lisa 3A). Lisa 3B esitatud täitmisakti 3 esimeses punktis tunnistab kostja 09.09.2020, et „- Tööd on valmis vastuvõtmiseks ja kasutusloa taotlemiseks“. Nii see oli, kasutusluba oli antud eelmisel päeval. Seega oli töö valmis ja kostja pidanuks töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Hagejad esitasid kostjale arve 20221 (lisa 4) nõudest tööde üleandmise aktidega nr 18 ja 19 üleantud tööde eest tasumisega viivitamise eest viivist summas 754 eurot. Kostja jättis arve tasumata ja vaidleb viivisenõudele vastu. Tellija keeldus tööde üleandmise akti number 19 allkirjastamast. Tellija 10.2.2021 e-kirjas (lisa 3A) tunnistab tellija, et loeb aktis nr 19 loetletud tööd vastuvõetuks akti nr 4 allkirjastamisega, mille tekst on lisatud samas tellija esitatud e-kirjas. Lisaga 3A esitatud täitmisaktis nr 4 p 12 tunnistab kostja, et tööd on valmis kuid seab lõpparve kättesaamise eelduseks selle, et hagejad tunnistaks leppetrahvi. Pooltel oli ja on leppetrahvi osas vaidlus, hagejatel puudub kohustus maksta leppetrahvi.
2-21-3914
Lisas 3A esitatud e-kirjas väidab kostja, et „Kuna töövõtja ei ole täitmisakti siiani koostanud, siis koostas selle Tellija ise.“. See ei ole tõsi. Hageja koostas täitmisakti 3 ja esitas selle kostjale 01.09.2020 ja hageja keeldus tööd vastu võtmast esitades sellele üldsõnalisi vastuväiteid. Sellel ajal oli töö valmis niisugusena, millisena sellele väljastati 8.9.2020 kasutusluba. Seega oleks kostja pidanud töö üle vaatama ja hiljemalt 8.9.2020 vastu võtma. Kostja e-kiri, millele on lisatud 1.9.2020 hageja poolt koostatud täitmisakt nr 3 (Lisa 3B). Kostja on täitmisakti allakirjutanud, kuid keeldus lepingu alusel tehtud tööd vastu võtmast ja tasu maksmast. Kostja väide, et hageja ei ole täitmisakti koostanud ja esitanud, on vale. Hagejad koostasid ja esitasid kostjale 1.9.20 täitmisakti (lisa 5). Kostja e-kirjast (lisa 5A) selguvad umbmäärased vastuväited töö vastuvõtmisele, ühtegi olulist puudust ei ole esitatud. Tulenevalt lisas 3B esitatud täitmisaktist nr 3 oli seisuga 9.9.20 töö vastuvõtmiseks valmis, kuid kostja keeldus lõppakti allkirjastamast ja tasu maksmast. Tellija teatas leppetrahvi nõudmise kavatsusest hagejate esindajale alles 6.11.2020 (lisa 6A ja 6B ). Selles kirjas teatas kostja, et kavatseb nõuda leppetrahvi ja teeb tasaarvelduse. Kuni 6.11.2020 ei esitanud kostja lepingus kokkulepitud aadressil leppetrahvi teadet. Kostja poolt väidetavalt varem saadetud teadet hagejad kätte ei saanud. Samuti on väidetvad varem esitatud teated saadetud erineval aadressil, kui poolte vahel lepingus kokku lepitud. Enne 6.11.2020 leppetrahvi teadet on valla esindaja 3.9.2020 ehitus-projekteerimiskoosolekul kinnitanud, et vald leppetrahvi ei nõua, sest oli COVID ja lasteaia sai 9.9.2020 kasutusele võtta. Lepingu punktis 2 on poolte kokkulepe, et hagejaid esindab lepingulistes küsimustes E S ja tema e-posti aadress on xxxxxxxx. Samas on kokkulepe, et tehnilistes küsimustes suhtlemiseks kasutatakse aadressi yyyyyyy. Kostja on tunnistanud, et kuni 6.11.2020 ei ole lepingukohaseid teateid välja saadetud teisele meiliaadressile, kui lepingus kokkulepitud xxxxxxxx. Kostja õigustas seda esitades 12.11.2020 kirjas (lisa 8A ja 8B) haldusmenetluse seadusele tuginevaid väiteid. Pooltel on lepingusuhe ja teadete kättetoimetamine töövõtulepingu suhtes kohaldub vastavalt lepingus kokkulepitule. Kui lepingu p 2 on kokku lepitud, mis aadressile tuleb lepingupooltel õiguslikku tähendust omavaid teateid teha, siis kehtib see kokkulepe nagu muu lepingus kokku lepitu. Teostatud tööde lõpuakt on esitatud 1.9.2020 a. Tellija ei ole 5 tööpäeva jooksul esitanud põhjendusi vastavalt lepingu p 10.1.5 allkirjastamisest keeldumise kohta. Sisuliselt analoogse täitmisaktiga nr 3 on kostja tunnistanud, et seisuga 9.9.20 on töö vastuvõtmiseks valmis. 12.11.2020 arve 1114 tasumise tähtaeg (30 päeva) 14.12.2020. Lisatud on viiviste arve akt 18 tasumata osale ja tasumata akt 19 eest summale 754, mille kostja on samuti maksmata jätnud. Hagejad tuginevad VÕS §-dele 635, 637 lg 3 ja VÕS § 159 lg-le 2 ning leiavad, et tellijal ei olnud sisulist alust leppetrahvi nõudmiseks, kuid tellija minetas leppetrahvi nõude ka selle tõttu, et ei teatanud soovist leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul. Tellija on väitnud, et hageja lepingurikkumine, mis on leppetrahvinõude aluseks, toimus augustis 2020. Tellija teatas leppetrahvi nõudmise kavatsusest hageja esindajale alles 6.11.2020. Tellija väitel teatas ta leppetrahvinõudest ka varem ja esitas teated e-posti aadressile yyyyyyy. Vastavalt lepingu p 2 on hageja e-posti aadress, millele tuleb pöörduda lepingu täitmise küsimustes, xxxxxxxx. Pooltevahelises suhtes peeti oluliseks, et lepingu täitmise küsimustes suheldakse pädeva isikuga. Nii koostati lepingu muutatus, kui tellija soovis vahetada enda esindajat lepingu täitmise küsimustes – hagi lisa 1B. Pärast tellija esindaja vahetumist teatas tellija, et eelmisel esindajal ei ole enam esindusõigust ja tema poolt tehtu on tühine. Seega peeti pooltevahelises lepingu täitmises oluliseks, et õiguslikku tähtsust omav suhtlus toimub poolte esindajate vahel. Kuni 6.11.2020 ei teatanud kostja hagejate esindajale E S leppetrahvi nõudmise kavatsusest. Leppetrahvi nõudmise teade on õiguslikus mõttes tahteavaldus ja see muutub kehtivaks alates selle kättetoimetamisest (TsÜS § 69 lg 1). Kostja minetas leppetrahvi nõude, sest ei teatanud kavatsusest rakendada leppetrahvi augustikuust kuni novembrini. Hagejatel oli hea usu põhimõttest lähtudes õigustatud ootus, et leppetrahvi enam ei nõuta.
2-21-3914
Lisaks eelnevale on leppetrahvi nõue ka sisuliselt alusetu. Tööde viibimine oli põhjustatud tellijast tingitud asjaoludest. Tellija tegi muudatusi, mis põhjustas töö valmimise edasilükkumise. Poolte eesmärk oli, et lasteaia saab septembrikuus avada. Lasteaed avati 8.9.2020 ja sellega seoses leppetrahvi nõue summas 24 000 eurot on ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus leiab, et leppetrahvinõue on mingis osas põhjendatud, taotleb hageja VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamist.
25.augustil 2020 oli põhiline kasutusvalmidus olemas. See tähendab, et teha oli jäänud objekti koristamine, kasutusluba saada, vaegtööd lõpetada. Tellija sisustas põhilist kasutusvalmidust täieliku töö lõpetamisena ja keeldus tööd vastu võtmast. Kui hoone on valmis ehitatud, seal toimub koristamine ja pisiparandused ning lõpetatakse dokumentide vormistamist, saab olukorda pidada „põhilise kasutusvalmiduse“ saavutamiseks lepingu mõttes. Sisuliselt nädal pärast seda oli töö õiguslikus mõttes täiesti valmis, kasutusluba saadi 8.9.2020 ja lasteaed alustas tööga. Tellija keeldus töö vastuvõtuakte alla kirjutamast ja töö eest tasumisest kuni aasta 2021 alguseni. Kostja oleks teoreetiliselt saanud leppetrahvi nõuda siis, kui kostja oleks leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Mõistlikuks ajaks saaks lugeda 30 päeva, selle aja jooksul leppetrahvi nõudmise kavast ei teatatud. Pooled pidasid rea töökohtumisi ja mitte ühelgi nendest ei olnud leppetrahvi nõudmisest mingit juttu, samuti ei esitatud kirjalikku teadet. Isegi, kui kostja oleks leppetrahvi nõudest teatanud, saaks kostja arve leppetrahvi ulatuses tasumata jätta ainult juhul, kui kostja oleks teinud tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse avaldus on isiku tahteavaldus, mis ei või olla tingimuslik ja mis peab olema teisele poolele kätte toimetatud. Tasaarvestuse avaldusest peab selguma, mis nõue ja mis kohustus omavahel tasaarvestatakse. VÕS § 198 vastavat tasaarvestuse avaldust kostja teinud ei ole. Kostja abivallavanem J L on 6.11.2020 kirjas teatanud, et nõuab leppetrahvi ja kiri lõpeb lausega „Tellija tasaarveldab leppetrahvi summa järgmise arvega“. Nimetatud lause on teade tasaarvestuse rakendamise kavatsusest – kui arve tuleb, tehakse tasaarvestus. Seda ei saa pidada tasaarvestuse avalduseks, sest järgmist arvet, millest jutt on, ei ole veel esitatud, seega ei saa sellega midagi ka tasaarvestada. VÕS § 197 lg 1 kohaselt saab tasaarvestada vaid kahte sissenõutavaks muutunud nõuet. Seega puudus antud hetkel võimalus teha tasaarvestust, sest ei olnud esitatud arvet, millega tasaarvestus tehti. Vastavalt VÕS § 198 teisele lausele on tingimuslik tasaarvestus tühine. Lisana 6 esitatud leppetrahvi teate viimane lause on: “Tellija tasaarveldab leppetrahvi summa järgmise arvega“. See on tingimuslik avaldus, kuna see eeldab, et tasaarveldus ehk tasaarvestus toimub siis, kui esitatakse järgmine arve. Eeltoodu tõttu oli kostja poolt 24 000 euro tasumata jätmine alusetu ka põhjusel, et tasaarvestuse avaldust ei olnud esitatud. Seega on kostja rikkunud töövõtulepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS § 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1 nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist. Võlgnik rikub raha maksmise kohustust, hageja nõuab selle kohustuse täitmist lepingus sätestatud viivist Kostja on alusetult vähendanud hagejale lepingu alusel maksmisele kuuluvat summat 24 000 euro võrra. Kostjal on vastavalt lepingule kohustus tehtud töö eest tasuda ja kostjal puudub hageja vastu leppetrahvi nõue. Pooltevaheline leping näeb ette ka võimaluse tasumisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on esitanud hagi esitamise eelse viivise nõude summas 754 eurot ja viivisenõude alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni määras 0,05 % päevas põhivõlalt. Kostja seisukoht
3.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.1.Kostja leiab, et hagejatel puudub tänasel päeval töövõtulepingust tulenev tasunõue tellija vastu, kuna tellija rakendas hagejate suhtes samast töövõtulepingust tulenevat leppetrahvi nõudeõigust ehitustööde üleandmisega hilinemise tõttu. Tellija tasaarvestas leppetrahvinõude
2-21-3914
töövõtja tasunõudega, mis oli töövõtjale veel maksmata. Tasaarvestuse tulemusena on tellija kohustused töövõtja ees lõppenud VÕS § 186 p 2 kohaselt. Kostja väitel jätavad hagejad hagiavalduses esile toomata, et põhiline kasutusvalmidus ei olnud 25.08.2020 saavutatud. Kasutusluba pidi olema väljastatud 01.09.2020, kuid väljastati alles 08.09.2020. Seejuures on oluline, et tegemist oli lasteaiaga, mis pidi alustama tööd hiljemalt 25.08.2020. Erinevad välisterritooriumil teostatavad tööd ei olnud ka veel novembris lõpetatud ja viimased tööd anti töövõtja poolt üle alles detsembris 2020. See tõi kaasa leppetrahvinõude ja selle hilisema tasaarvestuse töövõtja tasunõudega. Seejuures ei ole kostja arvestanud leppetrahvi kogu viivitatud perioodi eest, kuigi tal selline õigus töövõtulepingu järgi oleks olnud. Konkreetsemalt oli ehitustööde töövõtuleping nr 14-19 sõlmitud riigihanke tulemusena. Töövõtuleping koosnes üld- ja eritingimustest, kusjuures üldtingimustena olid käsitletavad „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013)“, mida kohaldatakse lepingule ka juhul, kui pooled ei ole üldtingimusi eraldi dokumendina allkirjastanud. Eritingimused sisaldavad endas üldtingimuste täpsustusi, täiendusi ja muudatusi (vt hagiavalduse Lisa 1 ja 1A). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled olid töövõtulepingus kokku leppinud erinevates töö etappides ning leppinud kokku ka iga valmidusastme tingimused. Põhiline kasutusvalmidus pidi olema saavutatud juba 29.06.2020 ning lõplik kasutusvalmidus 31.07.2020. Kokkuleppeliselt pooled pikendasid lasteaia põhilise kasutusvalmiduse tähtaega kuni 25.08.2020 ning lõplikku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 01.09.2020. Tegelikkuses hagejad ei saavutanud nii põhilist valmidusastet kokkulepitud tähtajaks 25.08.2020 ega ka lõplikku valmidust kokkulepitud tähtajaks 01.09.2020. Hagejate hagis esitatud väited, et 25.08.2020 olid kõik kokkulepitud tööd tehtud, on valed.
3.2.Põhiline kasutusvalmidus vs tegelik olukord 25.08.2020 seisuga oli: Töövõtulepingu eritingimuste Lisas 3 on pooled kokku leppinud lepingu täitmise vahetähtaegades ja põhilise valmidusastme tingimustes. Valmidusastme lühikirjelduse kohaselt on need tingimused järgmised: Tööd on valmis vastuvõtmiseks ja kasutusloa taotlemiseks; Objekt on koristatud; Mõõdistused ja häälestused tehtud; Kasutusloa väljastamiseks vajalik dokumentatsioon on koostatud ja esitatud Tellijale; Vastavad ametkonnad on tööd üle vaadanud, heaks kiitnud ja allkirjastanud „Valminud ehitise ülevaatuse akti“; Tellijale on esitatud taotlus kasutusloa saamiseks; Täitedokumentatsioon, sh hooldusjuhendid, kasutusjuhendid tööjoonised, mõõdistused jm dokumendid on valmis ning esitatud Tellijale ülevaatamiseks; Tellijal on võimalik alustada tööde vastuvõtmist. Sama Lisa 3 kohaselt on valmidust fikseerivaks dokumendiks vaheetapi valmimise akt. Töövõtjal oli vaja saavutada põhiline kasutusvalmidus 25.08.2020. Tellija fikseeris 25.08.2020 tegeliku seisu samal päeval koostatud täitmisaktis nr 1 ja tuvastas järgmised puudused: tööd ei ole valmis vastuvõtmiseks ja kasutusloa taotlemiseks; objekt ei ole koristatud; mõõdistused ja häälestused ei ole tehtud; kasutusloa väljastamiseks vajalik dokumentatsioon ei ole koostatud ja esitatud tellijale; vastavad ametkonnad ei ole töid ülevaadanud, heaks kiitnud ega allkirjastanud Valminud ehitise ülevaatuse akti; tellijale lubati, et esitatakse taotlus kasutusloa saamiseks täna 25.08.2020, aga käesoleva akti allkirjastamise hetkeks (kell 15.15) seda tehtud ei ole; täitedokumentatsioon, sh hooldusjuhendid, kasutusjuhendid, tööjoonised, mõõdistused jm dokumendid ei ole lõplikult valmis ning on esitatud tellijale ülevaatamiseks osaliselt; tellijal ei ole võimalik alustada tööde vastuvõtmist. Täitmisakt nr 2 edastati hagejatele 25.08.2020 kirjaga nr 5-4/4537-1, milles kostja ühtlasi informeeris hagejaid leppetrahvi nõudmise soovist (vastuse Lisa 22).
2-21-3914
Asjaolu, et töövõtja ei olnud saavutanud põhilist kasutusvalmidust 25.08.2020 seisuga (mil tegelikult oli kavandatud juba lasteaia töö ja laste vastuvõtmine täis mahus), tõendavad kõige veenvamalt 25.08.2020 tellija poolt ehitusobjektil tehtud fotod (Lisa 20) järgmiselt: 1) Foto lasteaia sööklast – fotolt nähtub, et sööklaruumi tööd on pooleli, paigaldamata on isegi aknad, täielikult puudub köögitehnika ja selle paigaldamiseks vajalikud eeltööd on teostamata (elektritööd, vee äravoolutrapid jms). On eluliselt mõeldamatu, et alates 25.08.2020 oleks sellises ehitise valmidusastmes olnud võimalik pakkuda lastehoiuteenust, kui puudus isegi elementaarne laste toitlustamise võimalus; 2) Foto lasteaia ujulast – fotolt nähtub, et ujulana kavandatud ruumis on tööd suures osas pooleli, ehitustellingud kasutuses, ruumis on hulgaliselt ehitusmaterjale ja see on täielikult koristamata. Ujulana ei ole kõnealune ruum fotolt isegi äratuntav; 3) Fotod erinevatest lasteaia siseruumidest (3 tk) – fotodelt nähtub, et lagedest ripnevad elektrijuhtmed, paigaldamata on valgustid, ripplaed, vajalik statsionaarne mööbel, ruumid on täielikult koristamata ja nendesse on kuhjatud erinevaid ehitusmaterjale; 4) Fotod lasteaia välisterritooriumist (3 tk) – fotodelt nähtub, et välisterritooriumil kavandatud tööd on täielikult pooleli, paigaldamata kivisillutis, välispiirded, teostamata haljastus jne. Sellises seisundis ehitusobjekt on lastele sõna otseses mõttes eluohtlik. Eelnevast järeldub, et töövõtja (hagejad) ei olnud saavutanud lepinguga kokku lepitud põhilist kasutusvalmidust kokkulepitud tähtajaks 25.08.2020. Sellega rikkusid hagejad pooltevahelist töövõtulepingut (eelkõige tähtaega puudutavas osas). Põhilisele valmidusastmele pidi järgmise vaheetapina järgnema tööde lõplik ülevaatus, puuduste fikseerimine ja puuduste kõrvaldamine. Valmidusastme lühikirjelduse kohaselt tuli selles etapis tellijal ja töövõtjal teostada ühine ülevaatus, fikseerida puudused, tellija vaatab üle täitedokumentatsiooni ja fikseerib puudused, töövõtja kõrvaldab puudused, tellija kontrollib ja sulgeb vajalikud puudused. Kuivõrd aga 25.08.2020 seisuga ei olnud veel saavutatud eelmist vaheetappi, s.t põhilist kasutusvalmidust, siis viibisid ka järgnevad vaheetapid. Küll olid 25.08.2020 täitmisaktis nr 1 fikseeritud olulisemad kasutusvalmidust välistavad puudused.
3.3.Lõplik kasutusvalmidus vs tegelik olukord 01.09.2020 seisuga oli: Töövõtulepingu eritingimuste Lisas 3 (p 4) olid pooled kokku leppinud ka lõpliku kasutusvalmiduse tingimustes, mis valmidusastme lühikirjelduse kohaselt on järgmised: Kõik lepingujärgsed kohustused on täidetud, puudused kõrvaldatud ja suletud, tööd on lõplikult valmis; Kõik ehitusdokumendid ja täitedokumentatsioon on Tellijale üleantud, puudused kõrvaldatud, Tellija poolt üle vaadatud ning vastu võetud; Kasutusluba on väljastatud; Lõplik koristus on tehtud; Kasutaja koolitused on tehtud; Töövõtja on esitanud Tellijale garantiiaegse tagatise; Algab garantiiperiood. Sama Lisa 3 kohaselt on valmidust fikseerivaks dokumendiks allkirjastatud täitmisakt. Töövõtjal oli vaja saavutada lõplik kasutusvalmidus 01.09.2020. Tegelikkuses hagejad ei saavutanud lõplikku kasutusvalmidust kokkulepitud tähtajaks 01.09.2020. Seda ainuüksi põhjusel, et ta ei jõudnud tähtaegselt valmis põhilist valmidusastet eeldanud töid 25.08.2020. Tellija fikseeris 01.09.2020 seisu täitmisaktis nr 2 ja tuvastas järgmised puudused: kõik lepingujärgsed kohustused ei ole täidetud, puudused ei ole kõrvaldatud ja suletud, tööd ei ole lõplikult valmis; kõik ehitusdokumendid ja täitedokumentatsioon ei ole tellijale üleantud, puudused ei ole kõrvaldatud, tellija poolt üle vaadatud ning vastuvõetud – ei ole esitatud elektriosa mõõdistusakti, tuleohutuse järelevalve raportis esitatud puudused on likvideerimata s.t ehitis ei vasta tuleohutusnõuetele, välisosa geodeetiline mõõdistus on esitamata jm; kasutusluba ei ole väljastatud, sest nõutavad dokumendid on esitamata; lõplik koristus ei ole tehtud; kasutaja koolitused on tehtud osaliselt; töövõtja ei ole esitanud tellijale garantiiaegset tagatist; garantiiperiood ei saa alata enne
2-21-3914
lepinguliste tööde üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamist lepingu osapoolte poolt. Täitmisakt nr 2 edastati hagejale 03.09.2020 kirjaga nr 5-4/4772-1, milles kostja ühtlasi informeeris hagejaid leppetrahvi nõudmise soovist (vastuse Lisa 25). Seega järeldub eelnevast, et töövõtja (hagejad) ei olnud saavutanud lepinguga kokku lepitud lõplikku kasutusvalmidust kokku lepitud tähtajaks 01.09.2020. Sellega rikkusid hagejad pooltevahelist töövõtulepingut (sh tähtaega puudutavas osas).
3.4.Ehitise kasutusloa väljastamisest 08.09.2020: Nagu eelnevalt viidatud, siis üheks lõpliku kasutusvalmiduse tingimuseks oli asjaolu, et ehitisele on väljastatud ehitise kasutusluba hiljemalt 01.09.2020. Nõutavate dokumentide puudumise tõttu ei olnud kasutusloa väljastamine selleks tähtajaks võimalik. Ehitise kasutusluba omab praktikas olulist tähtsust eeskätt seetõttu, et selle andmise käigus kontrollitakse ehitise ohutust ja vastavast õigusaktides ehitistele sätestatavatele nõuetele. Ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg 1 kohaselt kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusloa andmiseks pädev asutus on kohaliku omavalitsuse üksus (EhS § 51 lg 1). EhS § 52 lg 1 tuleneb nõue, et kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse. EhS § 54 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba ehitisele juhul, kui ehitis õigusaktides sätestatud nõuetele vastab. Kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded on kehtestatud Majandus- ja taristu- ministri 19.06.2015 määrusega nr
67.Antud juhul esitati nõuetele vastav kasutusloa taotlus hagejate poolt alles 08.09.2020. Arvestades, et lasteaed pidi selleks ajaks olema juba ammu tööd alustanud, väljastas pädev asutus kasutusloa 08.09.2020, tehes seda seejuures märkustega, kuna kõiki töid ei olnud selleks momendiks jätkuvalt lõpetatud. Kõige üldisemad nõuded, sh tuleohutusele olid täidetud ja puudusid otsesed EhS §-s 55 sätestatud keeldumise alused kasutusloa väljastamiseks. Kasutusluba on nr 2012371 / 15609 on lisatud käesolevale vastusele Lisana 21). Seejuures nähtub kasutusloast, et ülivaldavas osas esitati vajalik ehitusdokumentatsioon alles samal kuupäeval, ehk siis 08.09.2020 (vt kasutusloa lk 7- 77). Seega ei saa olla vaidlust faktis, et 01.09.2020 asemel väljastati kasutusluba nädal aega hiljem 08.09.2020.
3.5.Lõplik kasutusvalmidus vs tegelik olukord 08.09.2020 seisuga oli: Pärast kasutusloa väljastamist 08.09.2020 fikseeris tellija uuesti 08.09.2020 tegeliku seisu täitmisaktis nr 3, mille tulemus oli alljärgnev: Kasutusloa väljastamiseks vajalik dokumentatsioon on koostatud ja esitatud Tellijale kuid mitte täielikus mahus; Vastavad ametkonnad on tööd üle vaadanud, heaks kiitnud ja allkirjastanud „Valminud ehitise ülevaatuse akti“ . Märkustena on üleval veel teemasid, mis vajavad lahendamist; Tellijale on esitatud taotlus kasutusloa saamiseks Täitedokumentatsioon, sh hooldusjuhendid, kasutusjuhendid tööjoonised, mõõdistused jm dokumendid on valmis ning esitatud tellijale ülevaatamiseks osaliselt; Töövõtja ei ole kõrvaldanud puuduseid; Kõik lepingujärgsed kohustused ei ole täidetud, puudused kõrvaldatud ja suletud, tööd ei ole lõplikult valmis; kõik ehitusdokumendid ja täitedokumentatsioon ei ole tellijale üleantud, puudused kõrvaldatud, tellija poolt üle vaadatud ning vastu võetud; kasutusluba on väljastatud märkustega; kasutaja koolitused tehtud, kuid vormistamata lõplik koolitusakt; töövõtja ei ole esitanud tellijale garantiiaegset tagatist; garantiiperiood ei saa alata enne kui töövõtja on esitanud tellijale garantiiaegse tagatise. Seega nähtub eelnevast, et 08.09.2020 seisuga ei olnud kõiki töid veel lõpetatud. Täitmisakt nr 3 edastati kostjalt hagejale 09.09.2020 e-kirjaga, selle kättesaamist hagejad eitanud ei ole ja nad tagastasid selle omapoolse allkirjaga alles 18.01.2021 (vastuse Lisa 9).
2-21-3914
3.6.Täitmisakt nr 4 detsembris 2020: Erinevate töödega lõpetamine viibis ja erinevaid vaegtöid ja mõõdistusi teostati terve 2020 oktoober- detsember. Töövõtja edastas alles 22.12.2020 omapoolse täitmisakti nr 4, kus olid fikseeritud lepingu täitmise valmidusastmete lühikirjeldused seisuga 22.12.2020, kus töövõtja ise kinnitab dokumentatsiooni valmimist 21.12.2020 (hagi Lisa 3A, vastuse Lisa 11):
1.Lepingu täitmise valmidusastmete lühikirjeldused seisuga 22.12.2020: 1) Kasutusloa väljastamiseks vajalik dokumentatsioon on esitatud ja kasutusluba väljastatud (kasutusluba väljastatud märkusega: täiendav teostusdokumentatsioon lisatakse 10 päeva jooksul haldusakti väljastamisest alates). Valmidust fikseeriv dokument puudub; kuupäev 08.09.2020; 2) Täitedokumentatsioon on esitatud Tellijale mälupulgal täismahus. Valmidust fikseeriv dokument puudub; kuupäev 21.12.2020; 3) Tööprojekt on valmis ning esitatud Tellijale mälupulgal täismahus. Valmidust fikseeriv dokument tööprojekti ekspertiisi järelkontrolli kokkuvõte 14.12.2020 (lisa 1); kuupäev 21.12.2020; 4) Tellija on koos töövõtjaga objekti ülevaatuse teostanud, puudused on kõrvaldatud (v.a. sesoonsed vaegtööd –lisatud allpool). Ülevaatused toimusid mitu korda ja puuduste likvideerimine on kajastatud erinevates ehituse ülevaatuse tabelites. 6.10.2020 tellija poolt koostatud ja tellija esindaja M Ke poolt allkirjastatud Tuulte Roosi Lasteaia ehitustööde ülevaatuse tabel (lisa 4) koondab ehitustööde puudused koos märkustega. Valmidust fikseeriv dokument – s.h tuleohutus järelevalve raport 04.11.2020 (lisa 2); Ranna 10 hooviala kaabelduse teostusmõõdistus 10.12.2020 (lisa 3). Vaegtööd teostatud 21.12.2020; kuupäev 10.12.2020; 5) Töövõtja on esitanud tellijale põhitööde garantiiaja tagatise. Garantiikiri tagab ka vaegtööd. Valmidust fikseeriv dokument – garantiikiri nr G-37502; kuupäev 22.12.2020.
2.Kevadesse jäävad vaegtööd, millest eest on Tellija juba tasunud või tasub ettemaksena aktiga nr 19 (lisa 5): 1) Maja ees kiviparketi korda seadmine – teostamise lõpptähtaeg 31.05.2021; 2) Hoone otstes olevate treppide esiservade värvimine – teostamise lõpptähtaeg 31.05.2021; 3) Haljastustaimede istutus: harilik sarapuu 6tk, kämmalvaher 2tk- teostamise lõpptähtaeg 31.05.2021.
3.Köögi tehnoloogiline kanalisatsioonitrass jääb kõrgendatud jälgimise alla, kuna trass ei vasta põhiprojektile ja süsteemi mittetoimimise korral on Töövõtja kohustatud ehitama nõuetele vastava ja toimiva lahenduse nagu on kirjeldatud ekspertiisi järelkontrolli kokkuvõttes, mille on allkirjastanud OÜ Keskkonnaprojekt volitatud ehitusinsener U L (allkirjastatud 14.12.2020) ja OÜ Keskkonnaprojekt ehitusinsener T K (allkirjastatud 15.12.20202).
3.7.Kõigest eelnevast järeldub, et: 1) hagejad ei saavutanud ehitise põhilist kasutusvalmidust kokkulepitud tähtajaks 25.08.2020; 2) hagejad ei saavutanud ehitise lõplikku kasutusvalmidust kokkulepitud tähtajaks 01.09.2020; 3) erinevaid vaeg- ja mõõdistustöid teostati veel ka detsembris 2021 ning osad vaegtööd teostatakse alles mais 2021. Seega on hagejad oluliselt viivitanud omapoolsete kohustuste täitmisega. Rikkumistest ja viivitustest tulenevalt on kostjal leppetrahvinõue hagejate vastu nii lepinguliste kohustuste rikkumise kui tööde lõpptähtaja järgimata jätmise tõttu. Kostja esitab konkreetsed viited üldtingimuste sätetele ja trahvi arvutuskäigu allpool.
3.8.Kostja hinnangul on kõik leppetrahvi nõude eeldused praeguses asjas täidetud: hagejate ja kostja vahel oli kehtiv leping ja kehtiv leppetrahvikokkulepe, võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud, võlgnik vastutab rikkumise eest ja võlausaldaja on leppetrahvi nõudmise soovist teatanud.
3.9.Poolte vahel oli kehtiv leppetrahvi kokkulepe.
2-21-3914
Vaidlus puudub faktis, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping Kuressaare Tuulte Roosi lasteaia rekonstrueerimiseks. Töövõtuleping sisaldab üldtingimusi ja eritingimusi. Hagejate poolt esitatud töövõtulepingust ja selle lisadest nähtub, et eritingimused sisaldavad üldtingimuste täpsustusi, täiendusi ja muudatusi. Üldtingimustena on käsitatavad „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013)”, mida kohaldatakse lepingule ka juhul, kui pooled ei ole üldtingimusi eraldi dokumendina allkirjastanud. Seega tuleb töövõtja kohustuste ulatuse kindlakstegemiseks aluseks võtta pooltevaheline leping (üld- ja eritingimused, sh Ehituse töövõtulepingu üldtingimused ETÜ 2013). Kuna hagejad on need tõendid kohtule esitanud, siis kostja neid omalt poolt täiendavalt ei esita, kuid soovib neile kindlasti menetluses tugineda. ETÜ 12.2.2. kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi rikkumiste eest poolte poolt lepingus kokku lepitud ulatuses. Seejuures on pooled eritingimustes ära muutnud ETÜ algses versioonis fikseeritud 5 tööpäevase leppetrahvinõudest teavitamise tähtaja, asendades selle eritingimuste p 14 kokkuleppega, et Tellija on kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama mõistliku aja jooksul. Sama regulatsioon on ka VÕS § 159 lg 2. ETÜ 2013 sisaldab ka endas leppetrahvi mõistet. Leppetrahv – lepingust tulenev kõrvalkohustus, kui selle rakendamises ja selle määras on lepingus kokku lepitud. Leppetrahvi rakendamise eesmärk on eelkõige sundida töövõtjat täitma lepinguga võetud kohustusi ning leppetrahv ei asenda kohustuse täitmist ega piira kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. VÕS § 158 lg 1 sätestatu kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja osundab, et lepingus sisalduv kokkulepe ja kohustus tasuda täitmisega viivitamise korral leppetrahvi oli kehtiv ja täitmiseks kohustuslik nii nagu iga teinegi lepinguline kohustus. Fakt on see, et hagejad hilinesid lepingu täitmisega, mille tagajärjena pidid hagejad aru saama, et tellijal tekib õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Seda tellija antud juhul tegigi. Töövõtulepingu eritingimuste lisa nr 4 kohaselt olid pooled kokku leppinud konkreetsed leppetrahvid tähtaegade ületamise korral (vt eritingimuste punkt 3 tabel). Hagejad märgivad hagiavalduses kostja arvates faktiliselt õigesti, et hageja I esitas 12.11.2020 arve nr 1114 (hagi Lisa 2) summas 73 581,88 eurot ning et tellija tasus arve osaliselt, jättes maksmata 24 000 eurot. Selle põhjuseks oligi tellija leppetrahvinõue, mille osas teostati tasaarvestus. See, et hagejate arvates ei ole tasaarvestust toimunud, ei muuda tegelikku olukorda. Lisaks on hagejate käsitlus leppetrahvi nõudeõiguse puudumisest ka põhimõtteliselt väär. Samuti on väär hagejate arvamus, et talle ei ole esitatud tasaarvestusavaldust. Kostja esitab vastavad selgitused koos viidetega tõenditele ja asjakohasele kohtupraktikale selles osas allpool.
3.10.Leppetrahvi arvestuskäik Arvestades kokkulepitud leppetrahvimäärasid ja kokkulepitud tähtaegade ületamist, on kostja poolne leppetrahvi arvutuskäik järgmine: 1) Lepingu kohaselt pidi põhiline kasutusvalmidus olema saavutatud 25.08.2020 (algselt oli kokkulepitud tähtajaks 31.07.2020), selleks ajaks põhilist kasutusvalmidust saavutatud ei olnud. Kasutusvalmidus oli tegelikult saavutatud 08.09.2020, rikkumises oldud päevi arvestati 7 päeva (25.08.2020 kuni 01.09.2020), ehk pooles ulatuses sellest, mida kostja oleks võinud tegelikult arvestada. Leppetrahv päevas 350 EUR, leppetrahvi summa 2 450 EUR (7 x 350 = 2450). 2) Lepingu järgi pidi kasutusluba olema väljastatud olema 01.09.2020, kasutusluba saadi 08.09.2020. Lepingujärgne leppetrahv on 0,05% igas kalendripäevas Lepingu hinnast. Rikkumises oldud päevi arvestati 7 päeva (01.09.2020- 09.09.2020), leppetrahvi summa selle arvutuse kohaselt kokku 8900 EUR.
2-21-3914
3) Lõplik kasutusvalmidus pidi Lepingu järgi olema saavutatud 01.09.2020. Tellija arvutas leppetrahvi 09.09.2020 kuni 05.11.2020 (kuigi lõplik kasutusvalmidus pole saavutatud siiani), rikkumises oldud päevi 5 arvestati. Leppetrahv Lepingu järgi 350 EUR päevas, leppetrahvi summa 20 300 EUR. Täitmisaktist nr 3 on näha, et osaliselt on hiljem tööd teostatud ning tellija vähendas vastu tulles töövõtjale leppetrahvi summat 7650 EURi võrra. Seega arvestas tellija leppetrahvi selles osas 12 650 EURi. 4) Seega on leppetrahvi arvestatud kõikide rikkumiste eest kokku 24 000 EUR. Tellija pole vastuvõtmisest keeldunud, tellija on töö vastu võtnud ja fikseerinud selle, et töö on vastu võetud hilinemisega, mis tõi endaga kaasa leppetrahvinõude ja tasaarvestuse töövõtjale seni välja maksmata summadega. Muus osas on töövõtjale tasu teostatud töö eest välja makstud. Seega praegune vaidlus saaks keskenduda vaid sellele, kas tellijal oli töövõtja vastu leppetrahvinõue (24 000) ja kas selle nõude maksmapanek on toimunud õiguspäraselt.
3.11.Kohustuse rikkumine ja võlgniku vastutus kohustuse rikkumise eest. Töövõtulepingu sõlmimisel lepivad pooled eelkõige kokku tehtavas töös ja saadavas tasus. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (RK 20.12.2017 lahend nr 2-16-5962, p 14). Praegusel juhul olid pooled kokku leppinud ehitustööde teostamises kindlateks tähtaegadeks. Tegemist oli lasteaiaga, mis pidi tööd alustama hiljemalt 25.08.2020.Kui töövõtja ei anna asja üle tellijale, on ta töövõtulepingut rikkunud (vt Riigikohtu 25.11.2015 lahend nr 3-2-1-130-15, p 10). VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale esitanud (18.04.2018, 2-1461484, p 16). Kostja selgitas eelnevalt, et töövõtja ei andnud kokkulepitud tähtaegadeks töid üle ning ei saanudki seda teha, sest tööd ei olnud kokkulepitud tähtaegadel lihtsalt valmis. Seega on hagejad täitnud kohustust mittekohaselt, s.t nad viivitasid kohustuse täitmisega. Kehtivas võlaõigusseaduses on omaksvõetud range vastutuse ehk nn garandivastutuse põhimõte, mille kohaselt vastutab võlgnik VÕS § 103 lg 1 järgi alati oma kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu. Praegu sellist olukorda ei esine, s.t võlgnik on vastutav oma kohustuse rikkumise eest. Pooled kokku leppinud tööde põhilise ja lõpliku valmidusastme tingimused ja sellest tulenevalt ka leppetrahvi nõudes tööde vahetähtaja ja lõpptähtaja järgimata jätmise tõttu. Muu hulgas olid pooled kokku leppinud leppetrahvis ka juhuks, kui kasutusluba tähtaegselt ei väljastata, mida ei toimunud mh põhjusel, et tööd olid objektil lõpetamata ja puudus vajalik dokumentatsioon. Leppetrahvi nõudmise tingimused on täidetud, nõue tekkinud ja selle saab ka maksma panna.
3.12.Kostja leiab, et ta on teavitanud hagejat leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Hagejate argument seoses leppetrahvinõudega on see, et nad said leppetrahvinõudest esimest korda teada kostja 06.11.2020 kirjast. Sellest järeldavad hagejad, et kostja ei ole neid leppetrahvi nõudmise soovist mõistliku aja jooksul teavitanud, mistõttu on ta minetanud leppetrahvi nõudeõiguse. Kostja selle käsitlusega ei nõustu. Esiteks teavitas kostja hagejaid töödega hilinemisest ja sellega seoses leppetrahvi nõudmise soovist esimest korda juba 25.08.2020, seejärel teistkordselt 03.09.2020 ning alles siis kolmandat korda 06.11.2020. Teiseks, isegi kui lugeda esmakordseks teavituseks 06.11.2020 (kuigi see nii ei ole), siis mahuks vähem kui kahekuuline periood teavitamise aja kontekstis mõistliku aja sisse. Hagejate käsitlus varasematest teavitustest mitteteadasaamisest baseerub eeldusel, et kuni 06.11.2020 ei esitanud kostja teadet leppetrahvi nõudmise soovi kohta e- posti aadressile xxxxxxxx. Iseenesest on õige fakt, et kaht esimest teavitust ei saadetud aadressile xxxxxxxx. Kostja saatis kaks esimest teavitust e- posti aadressile yyyyyyy. Hageja väitel tuli lepinguga seotud teated saata e-posti aadressile xxxxxxxx ning e-posti aadressile yyyyyyy saadetud kirju ei ole hageja väidetavalt kätte saanud.
2-21-3914
Kostja hinnangul on see käsitlus põhjendamatu esiteks seetõttu, et pooled ise suhtlesid lepingu täitmise käigus pidevalt just e- posti aadressi yyyyyyy kaudu ning ükski muu sellele aadressile saadetud kostja kiri ei ole sealt lepingu täitmise ajal kaduma läinud. Samuti suhtles hageja ise nii lepingulistes kui tehnilistes küsimustes kostjaga pidevalt meiliaadressilt yyyyyyy. Teiseks on tegemist hageja poolt nii äriregistris, majandustegevuse registris kui tema enda veebilehel avaldatud ametliku kontaktaadressiga. Kolmandaks, kui tegemist on mittetoimiva e-posti aadressiga, siis tõusetub küsimus, miks hageja seda oma ühe põhilise kontaktaadressina üldse lepingus fikseerida lasi. Hageja argumendid on seega täielikult otsitud, lisaks vastuolulised. Kostja esitab selles osas hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid koos konkreetsete selgitustega, mille pinnalt saab lõppkokkuvõttes järeldada, et hagejad said kätte ka esimesed kaks teavitust 25.08 ja 03.09. 3.13 Teavitamine on igal juhul aset leidnud mõistliku aja jooksul (alla kahe kuu). Eeltoodule vaatamata leiab kostja, et isegi kui lähtuda mõistliku aja hindamisel kuupäevast 06.11.2020, siis mahub antud periood konkreetse kaasuse kontekstis kindlasti mõistliku aja sisse. Hagejate vastupidine käsitlus on alusetu ja põhjendamatu. Kostja seisukoht tugineb riigikohtu uuemale praktikale. Antud juhul pidi põhiline kasutusvalmidus olema saavutatud 25.08.2020, kasutusluba olema väljastatud 01.09.2020 ja lõplik kasutusvalmidus saavutatud samuti 01.09.2020, kuid kasutusluba väljastati alles 08.09.2020. Lõplik kasutusvalmidus lepingu kontekstis ei olnud veel saavutatud ja nagu kostja eelnevalt selgitas, siis teostati töid veel ka detsembris 2020. Kuid isegi juhul, kui võtta aluseks kasutusloa väljastamise kuupäev 08.09.2020 ja hagejate oma kinnitus nõudest teadasaamise kohta 06.11.2020, siis on ajaliselt tegemist vähem kui kahe kuulise perioodiga, mis lepingu jätkumist ja tööde pidevat teostamist arvestades mahub igal juhul mõistliku aja kriteeriumi raamesse VÕS § 159 lg 2 mõttes. Praegusel juhul pidid hagejad juba lepingut sõlmides olema vältimatult teadlikud, et kohustuse täitmisega viivitamise korral rakendub lepinguline leppetrahv ilma, et kostja pidanuks seda igakordselt meelde tuletama.
3.14.Pooltevaheline praktika lepingu täitmise ajal. VÕS § 23 lg 1 sätestab, et Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Sarnane säte on ka VÕS § 25 lg 1, mille kohaselt Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Praktika muutub pooltele siduvaks, mh on siduvaks praktikaks ka konkreetsete poolte vahel välja kujunenud käitumisreeglid. Hageja väitel tuli lepingulistes küsimustes suhelda e-posti aadressil xxxxxxxx ja tehnilistes küsimustes e-posti aadressil yyyyyyy. Hageja väitel ei ole ta kätte saanud aadressile yyyyyyy 25.08.2020 ja 23.09.2020 saadetud leppetrahvinõuded ja üleüldse tulnuks need saata aadressile xxxxxxxx. Need hagejate argumendid on asjakohatud ja otseses vastuolus poolte endi käitumisega lepingu kehtivuse ajal. Hagejad ise ei teinud selles osas mingit sisulist vahet ja nad kasutasid vahetus suhtluses nii lepingulistes kui tehnilistes küsimustes vaid üht e-posti aadressi - yyyyyyy. Seejuures on hagejad enda kinnitusel kätte saanud aadressile yyyyyyy 06.11.2020 saadetud leppetrahvinõude. E-posti aadress yyyyyyy on nii Tesman Ehitus OÜ kui ka Tesman AS ametlik kontaktaadress äriregistrist, majandustegevuse registris kui kodulehel. Seega on hagejate vastuväide selgelt otsitud, see ei vasta lepingupoolte vahel väljakujunenud pikaajalisele praktikale ja ei välista mingil juhul leppetrahvi nõudeõiguse realiseerimist. Kostja esitab oma eeltoodud väidete kinnituseks järgmised tõendid ning selgitab iga tõendi tähendust konkreetsemalt:
2-21-3914
1) 05.06.2020 e-kiri koos lisadega (Tesman Ehitus OÜ pöördumine Saaremaa vallale) – e- kiri tõendab, et Tesman Ehitus OÜ on kasutanud olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks (ettemaksu saamise soov koroonakriisi tõttu) e-posti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 1); 2) 30.06.2020 e-kiri koos lisaga (Tesman Ehitus OÜ täitmistagatise garantiikiri) - e- kiri tõendab, et Tesman Ehitus OÜ on kasutanud olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks eposti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 2); 3) 07.07.2020 e- kiri koos lisaga (Tesman Ehitus OÜ muudatustöö kooskõlastamiseks) - e- kiri tõendab, et Tesman Ehitus OÜ on kasutanud olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks eposti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 3); 4) 07.07.2020 e-kiri (Tesman AS kooskõlastus erimööbli joonised) - e- kiri tõendab, et Tesman Ehitus OÜ on kasutanud olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks e-posti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 4); 5) 01.09.2020 – 02.09.2020 e-kirjavahetus (Tesman Ehitus OÜ ja Saaremaa valla kirjad tööde üleandmise-vastuvõtmise ja akti tagasilükkamise kohta) - e- kirjavahetus tõendab, et Tesman Ehitus OÜ on kasutanud olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks e-posti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 5); 6) 01.09.2020 – 03.09.2020 e-kirjavahetus (Tesman Ehitus OÜ ja Saaremaa valla kirjad akt nr 17 kooskõlastamise kohta) - e- kirjavahetus tõendab, et Tesman Ehitus OÜ on kasutanud olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks vähemalt kahel korral e-posti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 6); 7) 03.09.2020 e-kiri ((Tesman Ehitus OÜ Tuulte Roos akt 17 allkirjastamiseks)- e- kiri tõendab, et Tesman Ehitus OÜ on kasutanud olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks e-posti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 7); 8) 09.09.2020 automaatteade e-kirja eduka edastamise kohta – e- kiri tõendab, et aadressile yyyyyyy saadetud kiri on saajani jõudnud (Lisa 8); 9) 18.01.2021 e-kiri koos täitmisaktiga nr 3 (Tesman Ehitus OÜ edastab 18.01.2021 oma allkirjaga 09.09.2020 täitmisakti nr 3, mis saadeti allkirjastamiseks 09.09.2020) – ekirjavahetus tõendab, et Saaremaa vald on edastanud allkirjastamiseks täitmisakti nr 3 aadressile yyyyyyy ja see on Tesman Ehitus OÜ poolt tagastatud samuti aadressilt yyyyyyy. See omakorda tõendab esiteks seda, et tegemist on igati toimiva aadressiga (sh septembris 2020) ja teiseks seda, et hagejad kasutasid olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks e-posti aadressi yyyyyyy (Lisa 9) 10) 05.02.2021 e-kiri koos lisadega (Tesman Ehitus OÜ teavitus Saaremaa vallale) - e- kiri tõendab, et Tesman Ehitus OÜ on kasutanud olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks eposti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 10); 11) 10.02.2021 e-kiri koos täitmisaktiga nr 4 (Saaremaa valla kiri Tesman Ehitus OÜ-le) – ekiri tõendab, et pooled kasutasid olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks e-posti aadressi yyyyyyy, mitte xxxxxxxx (Lisa 11); 12) 11.02.2021 e-kiri koos tagastatava täitmisaktiga nr 4 ja aktiga nr 19 (Tesman Ehitus OÜ kiri Saaremaa vallale, sh 11.02.2021 kiri leppetrahvinõude mitteaktsepteerimise kohta) – e- kiri koostoimes eelmise e-kirjaga (Lisa 11) tõendab seda, et Tesman Ehitus OÜ kasutatav aadress yyyyyyy on toimiv e-posti aadress ja seda kasutati hagejate poolt olulise lepingulise informatsiooni edastamiseks (Lisa 12); Seejuures tõendab täitmisakt nr 4 täiendavalt asjaolu, et osad tööd valmisid alles 21.12.2020.
2-21-3914
13) 15.02.2021 e-kiri koos parandatud täitmisaktiga nr 4 (Saaremaa valla kiri Tesman Ehitus OÜ-le). E- kiri tõendab, et pooled kasutasid omavahelises suhtluses lepingulistes küsimustes eposti aadressi yyyyyyy (Lisa 13); Ühtlasi tõendab täiendatud akt nr 4 täiendavalt asjaolu, et osad tööd valmisid alles 21.12.2020 ning vähemalt ühel juhul ei olnud vaegtöö põhjustatud millestki muust kui hageja enda tegevusest (hageja unustas õigeaegselt tellida valgustid); 14) 17.02.2021 e-kiri (Tesman Ehitus OÜ Saaremaa vallale täitmisakti nr 4 tagastamise kohta) E- kiri tõendab, et Tesman Ehitus OÜ kasutas omavahelises suhtluses vallaga lepingulistes küsimustes toimivat e-posti aadressi yyyyyyy (Lisa 14); 15) Äriregistri väljatrükk (Tesman Ehitus OÜ kontaktandmed) – tõend kinnitab, et Tesman Ehitus OÜ on ise äriregistris registreerinud toimiva e-posti aadressi yyyyyyy (Lisa 15) 16) Äriregistri väljatrükk (Tesman AS kontakandmed) - tõend kinnitab, et Tesman AS on ise äriregistris registreerinud toimiva e-posti aadressi yyyyyyy (Lisa 16) 17) Majandustegevuse registri väljatrükk (Tesman Ehitus OÜ kontaktandmed) - Tesman Ehitus OÜ on ka majandustegevuse registris registreerinud toimiva e-posti aadressi yyyyyyy (Lisa 17) 18) Majandustegevuse registri väljatrükk (Tesman AS kontaktandmed) – Tesman AS on ka majandustegevuse registris registreerinud toimiva e-posti aadressi yyyyyyy (Lisa 18) 19) Väljatrükk Tesman Ehitus OÜ kodulehelt - tõend kinnitab, et Tesman Ehitus OÜ on ka oma kodulehel avaldanud toimiva kontaktaadressi yyyyyyy (Lisa 19). Seega kokkuvõtlikult ilmneb arvukatest tõenditest, et pooled pole lepingu kehtivuse ajal ise pidanud e-posti aadressi xxxxxxxx asjakohaseks ning pidev ning alaline suhtlus on käinud just e-posti aadressi yyyyyyy kaudu. Vastupidist peab tõendama hageja. Sellest tulenevalt ei vabane hageja mingil juhul ka leppetrahvinõudest põhjusel, et seda ei ole talle varasemalt saadetud eposti aadressile xxxxxxxx.
3.15.Leppetrahvi nõuded 25.08.2020 ja 03.09.2020. Kuigi kostja eelnevalt selgitas, et mõistliku aja teavituse kriteerium on täidetud ka siis, kui lugeda esmaseks teavitamise ajaks 06.11.2020, on kostja siiski teavitanud oma nõude esitamise soovist kahel korral varasemalt, 25.08.2020 ja 03.09.2020. Kuna põhiline kasutusvalmidus ei olnud 25.08.2020 saavutatud, edastas Saaremaa vald koheselt samal päeval 25.08.2020 teate Tesman Ehitus OÜ-le leppetrahvi nõudmise kohta (Lisa 22). Kiri saadeti aadressile yyyyyyy Saaremaa valla dokumendihaldussüsteemi DELTA kaudu. Saatmist kinnitab väljavõte dokumendihaldussüsteemist (Lisa 23) ja väljavõte Saaremaa valla dokumendiregistrist (Lisa 24). Kuna lõplik kasutusvalmidus ei olnud saavutatud ja kasutusluba ei olnud väljastatud 01.09.2020, edastas Saaremaa vald koheselt samal päeval teate Tesman Ehitus OÜ-le teate leppetrahvi nõudmise soovi kohta Lisa 25). Nimetatud kiri saadeti aadressile yyyyyyy Saaremaa valla dokumendihaldussüsteemi DELTA kaudu. Saatmist kinnitab väljavõte dokumendihaldussüsteemist (Lisa 26) ja väljavõte valla dokumendiregistrist (Lisa 27). Kolmas teavitus saadeti kostja poolt hagejatele analoogselt eelmiste teadetega 06.11.2020 samale aadressile yyyyyyy kaudu sarnaselt dokumendihaldussüsteem Delta kaudu (Lisa 28, lisatud ka 06.11.2020 kiri). Selle nõudekirja kättesaamist hageja ka oma vastuskirjas kinnitab (nähtub samast Lisast 26). Seejuures on tähelepanuväärne, et hageja kinnitab kirja kättesaamist samalt aadressilt yyyyyyy, mis väidetavalt ei toimi. Seejuures on Tesman Ehitus OÜ ajalooliselt pidevalt suhelnud sama aadressi kaudu mida tõendab väljavõte Saaremaa valla ametlikust dokumendiregistrist (Lisa 29). Varasemalt ei ole väidetavalt mittetoimiv e-posti aadress probleemiks olnud ja info on isikuni jõudnud. Kostja hinnangul ei ole kõige eelneva valguses eluliselt usutav, et 25.08.2020 ja 03.09.2020 e-kirja teel saadetud leppetrahvinõuded ei ole temani jõudnud (eriti olukorras, kus kogu muu suhtlus lepingu täitmise kestel on toimunud
2-21-3914
täpselt sama aadressi yyyyyyy kaudu. Kui hagejad kontrollivad oma peamiseks suhtluskanaliks olevat e-posti aadressi ebaregulaarselt või valikuliselt, siis on see hagejate enda riisiko. Eelnevat kinnitab ka Riigikohtu praktika e-posti teel tahteavalduste edastamisega seotud vaidlustes. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on sellega mõistlik võimalus tutvuda. Riigikohus on TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel varem selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12; 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-129-15, p 18). Sama on Riigikohus selgitanud ka uuemas praktikas (vt 29.11.2017 lahend nr 2-16-8010 p 13, 18.04.2018 lahend nr 3-20-2305, p 14). Seega E-kirja kättesaamise riski majandus-kutsetegevuses kannab saaja, mitte saatja.
3.16.Hea usu põhimõtte võimalik rikkumine hagejate poolt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kuigi kostjal ei ole mingit alust kahelda, et tegelikult on hagejad kätte saanud nii 25.08 kui 03.09.2020 teated leppetrahvi nõudmise sooviga, siis oleks hagejate poolt hea usu põhimõttega otseses vastuolus see, kui hagejad suhtlevad kogu lepingu kehtivuse aja aktiivselt ühelt e-posti aadressilt yyyyyyy, presenteerides seda ühtlasi kõikjal oma ametliku e-posti aadressina, ning seejärel leppetrahvinõude kontekstis asub väitma, et tegemist on vale või siis mittetoimiva kontaktaadressiga. Tegemist on ilmselge õiguste kuritarvitamisega ja hagejad ei saa sellele argumendile tugineda.
3.17.Hagejate vastuväide oli ka see, et neile ei olevat esitatud tasaarveestusavaldust. Samas ei eita nad kostja 09.11.2020 kirja saamist, kus tegelikult tasaarvestusavaldus siiski sisaldub. Isegi kui asuda seisukohale, et tasaarvestusavaldust ei ole tehtud, on seda võimalik teha ka kohtumenetluse ajal ilma, et selleks oleks vajalik esitada vastuhagi. Leppetrahvinõue ei sõltu mh sellest, kas see on hageja väidetava tasunõudega tasaarvestatud või mitte. ETÜ 12.2.4. sätestas, et Tellijal on õigus leppetrahv tasaarvestada tellija poolt töövõtjale tasumisele kuuluvate summadega õigusaktides ettenähtud korras. Kostja viitab VÕS § 186 ple 2, VÕS § 197 lg-le 1, 2 VÕS § 198. Antud juhul on kõik need tingimused täidetud. Pooled on töövõtulepingus kokku leppinud ehitise valmimises konkreetseks tähtajaks ja ka leppetrahvides, kui kokkulepitud tähtaegu ei järgita. Pooled on lepingus fikseerinud ka selle, et tellijal on õigus leppetrahv tasaarvestada töövõtjale tasumisele kuuluvate summadega. Kuna töövõtja eiras enesele lepinguga võetud kohustusi tähtaegade osas, siis tekkis tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi summas 24 000 eurot (arvestuskäik eespool). Tellija rakendas seda õigust ja tasaarvestas leppetrahvi nõude töövõtja tasunõudega kattuvas ulatuses. Nagu viidatud, siis VÕS § 100 kohaselt on kohustuse (ehk praegusel juhul töövõtulepingu) rikkumiseks ka täitmisega viivitamine. VÕS §-s 197 lg 2 sätestatud õigusliku tagajärje kohaselt tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded lõpevad kattuvas ulatuses. Järelikult puudub hagejatel õigus nõuda kostjalt 24 000 eurot. Taganemata vähimalgi määral vastuses hagile esitatud õiguslikest seisukohtadest (s.t hagejal puudub lepingu täitmise nõue ning see on juba vastavas osas tasaarvestatud) esitab kostja alternatiivselt menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus leiab, et kostja ei ole varem kohtueelselt hagejale tasaarvestusavaldust esitanud. Kostja tugineb Riigikohtu lahenditele tsiviilasjas 3-2-1-23-11, p 10; 3-2-1-116-10, p 44; 3-2-173-14, p 11 .Viidatud Riigikohtu praktikas on mh osundatud, et tasaarvestust on võimalik teostada vastuväite esitamise teel kohtumenetluses, s.t vastuhagi esitamine ei ole vajalik (vt 3-
2-21-3914
1-2-116-10, p 44; 3-2-1-23-11, p 11; 3-2-1-42-12, p 10). Samuti sätestab TsMS § 445 lg 1 (2. lause), et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte kohustused kattuvas osas. Seega mõistab kohus välja summa, mida pool on kohustatud maksma pärast tasaarvestust. Hagejate nõue põhineb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingul. Hagejate väitel on kostja töövõtulepingut rikkunud ja jätnud maksmata 24 000 eurot. Kostja leiab, et tal on hageja vastu leppetrahvinõue summas 24 000, leppetrahvi rakendamise eeldused on täidetud ja kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, teostades mh kattuvas osas tasaarvestuse. Seega juhul, kui kohus leiab, et hagejate nõuded on mistahes osas põhjendatud, soovib kostja teostada tasaarvestuse hagejate rahalise nõudega. Saaremaa vald tasaarvestab töövõtulepingu väidetavast rikkumisest tuleneva täitmisnõude summas 24 000 eurot oma leppetrahvinõudega summas 24 000 eurot kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena ei ole Tesman Ehitus OÜ-l, Tesman AS-il ja Level AS-il mistahes rahalisi nõudeid, mistõttu loeb Saaremaa vald oma rahalised kohustused hagejate ees kattuvas osas täielikult lõppenuks. Kohtu põhjendused
4.Esitatud hagis paluvad hagejad kostjalt välja mõista 24 000 eurot (ja viivise), mida hagejad käsitlevad ehituse töövõtulepingust nr 14-19 tuleneva võlgnevuse nõudena, mille kostja on jätnud tasumata. Hagejate väitel: 1) on ehitustööd õigeaegselt tehtud ja üleandmisega ei ole viivitatud; 2) kostja ei ole edastanud hagejale mõistliku aja jooksul teadet leppetrahvi nõudmise soovist. Hagejate väitel said nad leppetrahvi nõudest esmakordselt teada 06.11.2020 (mitte 25.08.2020 või 03.09.2020), kuna kostja ei ole kasutanud lepinguliste teadete saatmiseks lepingus ettenähtud meiliaadressi; 3) kostja pole esitanud hagejatele tasaarvestusavaldust.
5.Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et: 1) leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud, kuna hagejad ei andnud tehtud töid üle lepingus sätestatud tähtajaks; 2) kostja on hagejaid teavitanud leppetrahvi nõudmise soovist mõistliku aja jooksul; 3) kostja on leppetrahvi summa ulatuses teostanud tasaarvestuse lepingust tuleneva töövõtja tasunõudega. Tasaarvestuse tulemusena on tellija kohustused töövõtja ees lõppenud (VÕS § 186 p 2).
6.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - poolte vahel oli 1.07.2019 sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr 14-19 Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia rekonstrueerimiseks (tlk 5-10). Töövõtuleping sisaldab üldtingimusi ja eritingimusi. Lepingust ja selle lisadest nähtub, et eritingimused sisaldavad üldtingimuste täpsustusi, täiendusi ja muudatusi. Üldtingimustena on käsitatavad „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013)”, mida kohaldatakse lepingule ka juhul, kui pooled ei ole üldtingimusi eraldi dokumendina allkirjastanud (tlk 11-33). Seega tuleb töövõtja kohustuste ulatuse kindlakstegemiseks aluseks võtta eelnimetatud dokumendid; - leping sisaldab mh leppetrahvikokkulepet; - vastavalt töövõtulepingule pidi põhiline kasutusvalmidus olema saavutatud 25.08.2020 ja tellijal on üldine lepingujärgne kohustus hagejatele ehitustöö eest tasu maksta; - hageja I esitas tellijale 12.11.2020 arve nr 1114 summas 73 581,88 eurot (tlk 34), millest tellija jättis tasumata 24 000 eurot.
7.Pooltel on vaidlus selles, kas:
2-21-3914
1) leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud, s.t kas eksisteerib kohustuse rikkumine, mis toob endaga kaasa lepingus sätestatud leppetrahvi nõude; 2) kostja on hagejaid leppetrahvi nõudmise soovist mõistliku aja jooksul teavitanud; 3) kostjal on õigus leppetrahvinõue tasaarvestada hagejatele maksmisele kuuluva töövõtja tasunõudega.
8.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
9.Vaidluse all ei ole asjaolu, et töövõtulepingus leppisid pooled kokku ka ehitustööde teostamises kindlateks tähtaegadeks, erinevates töö etappides ning iga valmidusastme tingimused. Tegemist oli lasteaiaga, mis pidi tööd alustama hiljemalt 25.08.2020.
9.1.Töövõtulepingu lisast 3 (lepingu täitmise vahetähtajad ja valmidusastme lühikirjeldused) (tlk 8 pöördel) nähtub, et lasteaia põhiline kasutusvalmidus pidi olema saavutatud 29.06.2020 ja lõplik kasutusvalmidus 31.07.2020. Vaidlust pole selles, et pooled pikendasid kokkuleppel 11.06.2020 põhilise kasutusvalmiduse tähtaega kuni 25.08.2020 ning lõplikku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 1.09.2020. Valmidust fikseerivaks dokumendiks oli vaheetapi valmimise akt.
9.2.Tellija 25.08.2020 täitmisaktist (tlk 151) ja tellija poolt ehitusobjektil 25.08.2020 tehtud fotodest (tlk 107-110) nähtub, et töövõtja ei olnud saavutanud lepinguga kokku lepitud põhilist kasutusvalmidust kokkulepitud tähtajaks so 25.08.2020. Tööd ei olnud valmis vastuvõtmiseks ja kasutusloa taotlemiseks; objekt ei olnud koristatud, mõõdistused ja häälestused tegemata; tellijale ei olnud koostatud ja esitatud kasutusloa väljastamiseks vajalikku dokumentatsiooni; allkirjastamata oli ehitise ülevaatuse akt; täitedokumentatsioon ei olnud lõplikult valmis ja esitatud tellijale ülevaatamiseks osaliselt. Fotodelt nähtub, et pooleli on sööklaruumi tööd– aknad on lõplikult paigaldamata, puudub köögitehnika; ujula ehitus pooleli - üleval on ehitustellingud, ruumis on rohkelt ehitusmaterjali; siseruumide lagedes ripnevad elektrijuhtmed, paigaldamata on valgustid, ripplaed, mööbel, ruumid koristamata, näha on ehitusmaterjale; lasteaia hoovis on paigaldamata kivisillutis, välispiirded, tegemata on haljastus. 25.08.2020 täitmisakt on hagejale I edastatud 25.08.2020 kirjaga (tlk 150), milles mh kostja informeerib leppetrahvi kohaldamise soovist.
9.3.Tellija poolt 1.09.2020 koostatud täitmisaktist nr 2 nähtub, et töövõtja ei olnud saavutanud lepinguga kokku lepitud lõplikku kasutusvalmidust kokku lepitud tähtajaks so 1.09.2020 ning tellija tuvastas mitmed puudused (tlk 154 pöördel). Kõik tööd ei olnud lõplikult valmis; kõik ehitusdokumendid ja täitedokumentatsioon ei olnud tellijale üleantud, puudused kõrvaldamata – ei ole esitatud elektriosa ja mürataseme mõõdistusakti, tuleohutuse järelevalve raportis esitatud puudused on kõrvaldamata st ehitis ei vasta tuleohustusnõuetele; välisosa geodeetiline mõõdistus esitamata; lõplik koristus tegemata, kasutaja koolitused on tehtud osaliselt, ei ole esitatud garantiiaegset tagatist, garantiiperiood ei saa alata enne lepinguliste tööde üleandmisevastuvõtu akti allkirjastamist lepingu osapoolte poolt. Täitmisakt nr 2 on hagejale I edastatud 3.09.2020 kirjaga (tlk 153), milles mh kostja informeerib leppetrahvi kohaldamise soovist. 9.4 Üheks lõpliku kasutusvalmiduse tingimuseks oli asjaolu, et ehitisele on väljastatud ehitise kasutusluba hiljemalt 1.09.2020. Hageja poolt esitati kasutusloa taotlus 8.09.2020 ning samal
2-21-3914
kuupäeval kasutusluba ka väljastati (t.l. 111-149). Kasutusluba on märkustega, kuna kõiki töid ei olnud selleks ajaks lõpetatud ja nähtub, et valdavas osas esitati vajalik ehitusdokumentatsioon alles samal kuupäeval, ehk siis 08.09.2020 (vt kasutusloa lk 7- 77).
9.5.Ka tellija 9.09.2020 täitmisaktist nr 3 (tlk 85) nähtub, et 8.09.2020 seisuga ei olnud kõiki töid veel lõpetatud. Täitmisakt on edastatud hagejatele 9.09.2020 e-kirjaga ja on hagejate poolt allkirjastatud 18.01.2021.
9.6.Vaidluse all ei ole, et erinevaid töid ja mõõdistusi tehti ka veel oktoober-detsember 2020.a.
9.7.Töövõtja poolt tellijale 22.12.2020 edastatud täitmisaktis nr 4 (tlk 35-36, 90-92) on fikseeritud lepingu täitmise valmidusastmete kirjeldused seisuga 22.12.2020, kus kinnitatakse, et dokumentatsioon on valminud 21.12.2020. Aktist nähtub mh, et vaegtööd jäävad kevadesse teostamise lõpptähtajaga 31.05.2021.
9.8.Seega saab eelneva põhjal kohtu hinnangul asuda kostjaga sarnasele seisukohale, et hagejad ei saavutanud ehitise põhilist ja lõplikku kasutusvalmidust kokkulepitud tähtaegadeks (25.08.2020 ja 1.09.2020) ning on viivitanud omapoolsete lepingujärgsete kohustuste täitmisega, mistõttu on täidetud leppetrahvi maksmise nõudeõiguse eeldused (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-36-17 p 11). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
10.Poolte vaheline töövõtuleping (tlk 9) sätestab võimaluse nõuda leppetrahvi juhul, kui saavutatud ei ole kokkulepitud: 1) põhilist kasutusvalmidust (25.08.2020) ja 2) lõplikku kasutusvalmidust (1.09.2020). Neid kokkulepitud lõpptähtaegu ei ole kohtu hinnangul hilisemalt muudetud. Kohus ei nõustu hagejatega selles, et pooled on 03.09.2020 ehitus-projekteerimiskoosolekul kokku leppinud lõpptähtaja pikendamises kuni 08.09.2020 (tlk 172 protokoll nr 51). Nimetatud hagejate seisukohaga on vastuolus kostja 3.09.2020 teavitus (tlk 153) hagejatele, milles kinnitatakse et lepingu p 3 kohaselt peab lõplik kasutusvalmidus olema saavutatud ja kasutusluba väljastatud 1.september 2020.a. Samuti nähtub protokollist endast, et töövõtja ja tellija sõlmisid lepingu muudatuse, milles uue lepingu lõpptähtaeg on 1.09.2020. Kui pooled oleks kokku leppinud uueks lõpptähtajaks 8.09.2020, siis tulnuks see sõnaselgelt fikseerida lepingu muudatusena.
11.Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvinõue hea usu põhimõtte vastane põhjusel, et hagejate väitel olevat Saaremaa vallavolikogu liige augustis 2020 lubanud/arvanud, et hagejad ei pea leppetrahvinõuet kartma (vt tlk 165). Vaidluse all ei ole, et poolte vaheline leping sisaldab leppetrahvikokkulepet. Kohus leiab sarnaselt kostjaga, et volikogu liikmel puudub selle lepinguga õiguslik puutumus ning tellija esindamise õigus ja ta ei saa seetõttu anda mh leppetrahvi puudutavaid lubadusi. Volikogu on kohalik omavalitsusorgan KOKS § 4 p 1 tähenduses, mis sätestab, et volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Kohus nõustub kostjaga selles, et volikogu ega selle liikmed ei saa sekkuda tsiviilõigusliku lepingu täitmisse, mille poolteks on Saaremaa vald ja töövõtjad. Antud juhul ei saanud hagejatel seetõttu tekkida ka õigustatud ootus, et nendelt leppetrahvi ei nõuta.
12.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagejad tõendanud enda väidet, et nende lepingujärgsete kohustuste rikkumine tähtaegade osas on vabandatav vääramatu jõu tõttu (VÕS § 103 lg 1) so COVID-19 pandeemia tõttu.
12.1.Käesoleval juhul pooled ju pikendasid lasteaia valmimise tähtaega niigi. Esmalt kokkulepitud põhiline kasutusvalmidus pidi olema saavutatud juba 29.06.2020 ning lõplik kasutusvalmidus 31.07.2020. Kokkuleppeliselt pooled pikendasid põhilise kasutusvalmiduse
2-21-3914
tähtaega kuni 25.08.2020 ning lõplikku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 01.09.2020. Nõustuda tuleb kostjaga selles, et suvel 2020 ei olnud olukord pandeemiaga selline, mis takistanuks ehitustööde teostamist. Ranged piirangud kehtisid vaid ühe kuu jooksul (aprillis 2020), piirangud leevenesid alates maist 2020 ning kaotati 18. maist 2020 (vt https://www.err.ee/1083151/liikumispiirangud-saarte-suhtes-kaovad-18-maist). Hagejad pole konkreetselt esile toonud, mis ehitusmaterjal ja/või elektriseadmed ja/või mööbel ja/või kõik muu seoses pandeemiapuhanguga hilines, peale välisvalgustite, mille tarne hagejate väitel oluliselt hilines ja seetõttu ei olnud võimalik neid paigaldada. Eelpool viidatud 25.08.2020 täitmisaktist nähtub aga, et hagejal olid nimetatud kuupäeva seisuga teostamata palju olulisemad ehitustööd kui välisvalgustite paigaldus. Teostatud tööde aktist nr 8 (rida 153 nimetusega välisvalgustus) nähtub ka, et kostja on kinnitanud valgustite tarne ja maksumuse juba 14.04.2020 (tlk 185), kuid hagejad tellisid valgustid L S 28.09.2020 e-kirjas toodud selgituste kohaselt alles juulis 2020 (tlk 187-190). Seega põhjustas valgustite tellimuse hilinemise mitte COVID-19 pandeemia, vaid hagejate enda tegevus.
12.2.Kostja esitatud ehitus- ja projekteerimiskoosoleku protokollidest (tlk 190 pöördel- 205) nähtub, et 20.juulil 2020 on töövõtja kinnitusel tööd graafikus; 27.07.2020 on tekkinud tööde tegemisel 2 nädalane viivitus, mis on tekkinud tööjõu vähesusest objektil; 3.08.2020 on tööde tegemisel 2 nädalane mahajäämus, tööjõudu on juurde toodud ja töövõtja kinnitab tööde lõpetamist tähtajaks; 10.08.2020 on tööde tegemise mahajäämus 2 nädalat, tööjõudu on juurde toodud ja töövõtja kinnitab tööde lõpetamist tähtajaks; 17.08.2020 on tööde tegemisel tekkinud mahajäämus, tööjõudu on juurde toodud ja töövõtja kinnitab tööde lõpetamist tähtajaks; 24.08.2020 tööde tegemisel on tekkinud mahajäämus, tööjõudu on juurde toodud ja töövõtja kinnitab tööde lõpetamist tähtajaks. Seega on töövõtja ehitustegevuse ajal töödega viivitamist põhjendanud tööjõu vähesusega objektil, mitte pandeemiaga. 31.03.2020 on hageja I ja hageja II kostjale saadetud e-kirjas kinnitanud, et kui 1.05.2020 lõpevad liikumispiirangud Saaremaaga, jätkub objekti ehitus täisvõimsusel ning pole näha et tekiks takistusi lasteaed avada 1.09.2020 (tlk 189 pöördel).
12.3.Hagejate väited, et viivituse põhjuseks olid tellija tellitud lisatööd (vt protokoll nr 48, 49 tlk 200 pöördel ja 203) - garaažide seinte krohvimine, mängupaviljonide ja atraktsioonide värvimine, sümboolika lisatööd, liivakastide ümbruse betoonplaadid, on paljasõnaline ja vastuolus asjas eelpool analüüsitud tõenditega mh täitmisaktide, fotode ning ehitus-ja projekteerimiskoosoleku protokollidega. Kohus nõustudes kostjaga märgib lisaks, et eelnimetatud väiksemahulised tööd ei saa põhjustada suuremahulise ehitusobjekti valmimise tähtaja viibimist.
13.Poolte vahelise töövõtulepingu üldtingimuste kohaselt (p 12.2.2.) on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi rikkumiste eest poolte poolt lepingus kokku lepitud ulatuses. Töövõtulepingu eritingimuste lisa nr 4 kohaselt olid pooled kokku leppinud leppetrahvi suurused tähtaegade ületamise korral järgmiselt: 1) kasutusloa väljastamisega seotud viivitus 0.05 % päevas lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest; 2) põhilise kasutusvalmidusega viivitamise eest 350 eurot päevas; 3) lõpliku kasutusvalmidusega viivitamise eest 350 eurot päevas; 4) muude rikkumiste eest 350, 500 või 1000 eurot. Kostja on arvestanud leppetrahvi kolme esimese komponendi eest kokku 24 000 eurot ja teostas selles osas tasaarvestuse hagejale maksmisele kuulunud lõppsummast. Leppetrahvi arvutuskäigu on kostja esitanud 16.04.2021 vastuses hagiavaldusele (p 45) ja täiendavalt 07.06.2021 menetlusdokumendis (p 28). Kostja on leppetrahvi arvutanud oluliselt väiksemas mahus ja perioodis, kui leping oleks seda võimaldanud. Hagejad ei ole leppetrahvi arvestust vaidlustanud. Seega leppetrahvi arvestusliku suuruse osas pooltel vaidlust ei ole.
2-21-3914
14.Hagejate väitel ei ole kostja edastanud mõistliku aja jooksul teadet leppetrahvi nõudmise soovist. Hagejate väitel said nad leppetrahvi nõudest esmakordselt teada 06.11.2020 (mitte 25.08.2020 või 03.09.2020), kuna kostja ei ole kasutanud lepinguliste teadete saatmiseks lepingus ettenähtud meiliaadressi. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
14.1.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Ka antud asjas on pooled töövõtulepingu eritingimustes kokku leppinud (tlk 11 alates), et tellija on kohustatud leppetrahvi nõude esitama või nõude esitamisest teatama mõistliku aja jooksul. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-28-08 p-s 13 selgitanud, et terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16). Arvestades antud vaidluse asjaolusid (sh et kasutusluba väljastati alles 8.09.2020 ning tööde tegemine ehitusobjektil jätkus ka veel detsembris 2020) ning võttes aluseks hagejate väite, et nad said leppetrahvi nõudest teada 6.11.2020, siis on ajaliselt tegemist vähem kui kahe kuulise perioodiga, mis kohtu hinnangul on mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 mõttes. Seega on hagejaid leppetrahvi nõudmisest teavitatud mõistliku aja jooksul.
14.2.Mis puutub hagejate väitesse, et lepingulistes küsimustes tuli pooltel suhelda e-posti aadressil xxxxxxxx ja tehnilistes küsimustes e-posti aadressil yyyyyyy ning et nad ei ole kätte saanud aadressile yyyyyyy saadetud (25.08.2020 ja 23.09.2020) leppetrahvinõudeid, sest need tulnuks saata aadressile xxxxxxxx, siis on kohtu arvates tegemist otsitud põhjusega, mis on vastuolus poolte enda suhtlemispraktikaga. Kostja esitatud e-kirjavahetusest (tlk 76-104) nähtub, et pidev ja alaline suhtus lepingu kehtivuse ajal toimus just e-posti aadressi yyyyyyy kaudu. Ka 6.11.2020 saadetud leppetrahvi nõue aadressile yyyyyyy on hagejad enda kinnitusel kätte saanud. Sellest tulenevalt ei vabane hagejad leppetrahvinõudest ka põhjusel, et seda ei ole neile 25.08 ja 23.09 saadetud e-posti aadressile xxxxxxxx. Lisaks on tegemist hageja I ja hageja II poolt äriregistris, majandustegevuse registris ja veebilehel avaldatud ametliku kontaktaadressiga ning hagejad pole kohtule usutavaks teinud, et sellele aadressile saadetud kirjad ei jõua adressaadini (tlk 104 pöördel-106).
15.Hagejate väitel ei ole neile esitatud tasaarvestusavaldust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab tasaarvestuse mõiste, mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Vastavalt VÕS §-le 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Vaidlust pole selles, et poolte vahel oli kokkulepitud (ehituse töövõtulepingu üldtingimused 12.2.4), et tellijal on õigus leppetrahv tasaarvestada tellija poolt töövõtjale tasumisele kuuluvate summadega. Kuna antud juhul on tuvastamist leidnud, et töövõtja rikkus enesele lepinguga võetud kohustusi tähtaegade osas, siis tekkis tellijal õigus nõuda leppetrahvi. Tellija rakendas seda õigust ja tasaarvestas leppetrahvi nõude summas 24 000 eurot töövõtja tasunõudega kattuvas ulatuses 6.11.2020 hagejatele saadetud leppetrahvi nõudes, milles teatas, et tasaarveldab leppetrahvi summa järgmise arvega (tlk 43-44, 157). Hagejad on selle nõude kätte saanud, järelikult ka tasaarvestusavalduse (vt Tesman Ehitus OÜ 6.11.2021 kinnitus tlk 158 pöördel).
2-21-3914
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejatel puudub töövõtulepingust tulenev tasunõue tellija vastu, kuna tellija rakendas hagejate suhtes samast töövõtulepingust tulenevat leppetrahvi nõudeõigust ehitustööde üleandmisega hilinemise tõttu. Tellija tasaarvestas leppetrahvinõude töövõtja tasunõudega, mis oli töövõtjale veel maksmata. Tasaarvestuse tulemusena on tellija kohustused töövõtja ees lõppenud VÕS § 186 p 2 kohaselt.
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas jättis kohus hagi rahuldamata, peavad hagejad kandma ka kostja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.1.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (tlk 223-224) on kostja esindaja antud asjas teinud toiminguid mahus 52 tundi 30 minutit, summas 8662,50 eurot (ilma käibemaksuta) tunnihindega 165 eurot + käibemaks. Kostja palub hagejaid kohustada tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
17.2.Hagejad ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
17.3.Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu, sisu ja menetluse kulgu leiab, et kostja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud on kostja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu. Arvestades antud asja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu on põhjendatud õigusteenuse tunnihind 165 eurot (millele lisandub käibemaks). Eeltoodut arvestades on kostja esindaja põhjendatud kulude suurus kokku 8662,50 eurot (käibemaksuta), mille hagejad peavad kostjale solidaarselt hüvitama.
18.4.Vastavalt kostja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejatelt välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.