Riigihanked › Riigihanked

3-22-803 alusel kvalifitseerimata. Otsus koostati registrivormidel 23.02.2022, kuid vormistati ka eraldi põhjendusi sisaldava dokumendina. Hankija tegi 02.03.2022 uuesti otsuse (otsus koostatud registrivormidel 01.03.2022), millega kõrvaldas Tesman Ehitus OÜ hankemenetlusest ja jättis ta kvalifitseerimata. Samal päeval tehtud protokollilise otsusega tunnistati edukaks OÜ Arens Ehitustööd pakkumus. Pakkuja on vähemalt kahel korral ületanud hankelepingu täitmise tähtaegasid ja maksnud leppetrahvi. Tuulte Roosi Lasteaia rekonstrueerimisel (riigihanke viitenumber 206703) ületati põhilise kasutamisvalmiduse, lõpliku kasutusvalmiduse ja kasutusloa väljastamise tähtaega. Esmase kasutusloa tingimusena tuli täiendav teostusdokumentatsioon lisada 10 päeva jooksul alates 08.09.2020, kuid seda tehti 21.12.2020. Viivitati ka Hooldekodu Saaremaa Valss projekteerimis- ja ehitustööde üleandmisega (riigihanke viitenumber 196188). Alltöövõtjatega on kaetud üle 85% hankelepingu täitmise mahust, mis sisuliselt tähendab, et hankelepingu täidavad alltöövõtjad ning pakkuja osaks jääb üksnes vahendamine ja vastutus hankija ees. Kuna pakkujal on olnud eelnevalt probleeme hankelepingute tähtaegse täitmisega, tekitab see vastandlikke huve, mis võivad omakorda avaldada negatiivset mõju hankelepingu täitmisele.

1) Kaebaja möönis hankepassis riigihangetes viitenumbriga 206703 ja 196188 sanktsioonide kohaldamist. Sanktsioonide üle toimuv tsiviilvaidlus ei takista nende arvesse võtmist ettevõtja usaldusväärsuse hindamisel. 2) RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise tingimused olid täidetud. Sättes kasutatud sõna „pidevalt“ tuleb kooskõlas direktiivi 2014/24/EL sissejuhatuse p 101 kolmanda lõiguga mõista nii, et lepingute rikkumise korral saab püsivat või pidevat rikkumist näidata ka lepingu(te) korduv rikkumine. Rikkumine on korduv, kui seda on tehtud rohkem kui üks kord. Hankija tuvastas samasisulise korduva rikkumise. 3) Kaebaja vastutas rikkumiste eest, sest ta oli võtnud kohustuse hankelepingut täita. Väited tarnija võimalikust süüst on tõendamata. Koroonapandeemiat ei saa pidada vääramatuks jõuks, kui see väide on tõendamata. Üksiti olid need asjaolud teada juba lepingu pikendamisel 31.07.2020, mistõttu ei olnud mõju enam jätkuvalt ettenägematu. Riigihankelepingu tingimusena tuli üleandmiseks esitada vajalik teostusdokumentatsioon ja saada kasutusluba. 4) Kui hankija tugineb RHS § 95 lg 4 p 8 alusel rikkumise korduvusele, ei pea need samad rikkumised olema olulised. Hankija jaoks on hankelepingu tähtaegne täitmine oluline, sest Kuressaare linnuse konvendihoone restaureerimine on seotud Euroopa Liidu struktuurifondide toetusega projektile „Saaremaa Muuseumi kaasajastamine. I etapp – sissepääsu ja I korruse väljaarendamine“ (tunnuskood 2014-2020.5.04.21-0483) kestus on 17.07.2021–31.08.2023 ning ehitustööde hankelepingu täitmise tähtaeg ühtib projekti abikõlblikkuse tähtajaga. Tähtaja ületamine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise. Hankija jaoks on oluline usaldada hankelepingut täitma pakkuja, kes ei ole varem korduvalt (pidevalt) jätnud hankelepinguid lepingutes sätestatud tähtpäevadeks täitmata. 5) Kuna hankemenetlusest kõrvaldatud pakkuja ei osale edasises hankes (RHS § 96 lg 5), puudub vajadus hinnata nende hankija otsuste õiguspärasust, millega Tesman Ehitus OÜ jäeti kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus.

2(8)

3-22-803 1) Kaebaja vaidlustas riigihankes viitenumbriga 206703 kohaldatud leppetrahvi tasumise nõude ega ole leppetrahvi maksnud (tsiviilasi nr 2-21-3914). Kuna vaidlus on pooleli, ei võinud hankija tugineda pelgalt leppetrahvi määramise faktile. 2) Vastustaja ei ole hinnanud, kas leppetrahvi aluseks oli oluline või pidev lepingu rikkumine. Leppetrahvi kohaldamise fakt ei tähenda, et selle aluseks on oluline lepingu rikkumine (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1). Leppetrahvi võib kokkuleppel kohaldada ka väikese rikkumise eest. Kui kaebaja on hankelepingud täitnud, ei saa ta olla lepingut rikkunud pidevalt, s.o lakkamatult või katkematult. Kahe hankelepingu rikkumine ei tähenda, et rikkumine oleks pidev. Korduv osutab millegi toimumisele mitu korda. Kuna RHS § 95 lg 4 p 8 on diskretsiooniline alus, tulnuks selle kohaldamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõtet. 3) RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab, et oluliselt või pidevalt rikutakse eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist nõuet. Hankelepingu täitmise tähtaeg ei ole oluline tingimus, sest seda ei ole hanke alusdokumentides rõhutatud. Ka leppetrahvi summa väiksus (1% hankelepingu maksumusest) kinnitab, et tegemist ei olnud olulise lepingurikkumisega. Hooldekodu tööde puhul ei ületatud tähtaega kuus kuud. Hankelepingu esemeks ei olnud kasutusloa saamine ning selle taotlemiseks pidi hooldekodu tegema ise lisatöid ning esitama dokumente. Pooled leppisid kokku, et lasteaia lõplik kasutusvalmiduse tähtaeg on 01.09.2020 (Saaremaa Vallavalitsuse 16.02.2022 kiri), hoone sai kasutusloa 08.09.2020, s.o vaid 7 päeva hiljem. Vaidlusalused otsused ei vasta RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetele. 4) Vastustaja ei analüüsinud, kas kaebaja vastutas lepingu oluliste rikkumiste eest. Riigihankes viitenumbriga 196188 ei olnud kaebaja süüdi ega raskelt hooletu ventilatsiooniagregaadi tarne hilinemises. Kaebaja maksis leppetrahvi 7500 eurot üksnes kompromissina õigusrahu huvides, et vältida kulukat kohtuvaidlust. Lasteaia ehitustööde hankeleping täideti koroonapandeemia kõrgperioodil ning on üldteada, et kaubaahelate katkemisest tulenesid tarneprobleemid. Pandeemia mõju ei pidanud ka hoolas ettevõtja ette nägema, sest olud muutusid kiiresti. Koroonapandeemiast tulenevad takistused lepingute täitmisel on vääramatu jõud. Lasteaia ehitustööde koosolekutest võttis osa Saaremaa Vallavolikogu liige MU, kes ütles kaebajale, et leppetrahvi ei nõuta. 5) Hankija ei tuginenud vaidlustatud otsustes rikkumistele, millele ta tugines vaidlustusmenetluses (Kuressaare Pargi Lasteaed ja Lümanda keskusehoone). Nende hoonete osas ei ole ka täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused, sest nende osas ei ole kaebaja suhtes kohaldatud sanktsioone Lümanda keskusehoone rekonstrueerimistöödele kasutusloa hilisem väljastamine lepiti kokku tellijaga (31.08.2019 asemel 17.09.2019). Pargi lasteaia põhiprojekt ei vastanud ehitusnormidele. 6) RHS § 98 lg 6 kohaldamine eeldab, et hankija ja pakkuja on seotud isikud. Hankija ei põhjendanud, kelle huvid vastanduvad. Kaebaja õiguslikul suhtel alltöövõtjaga ei ole tähtsust (RHS § 103 lg-d 1 ja 2). Hankija leidis 23.02.2022 ja 01.03.2022 otsustes, et alltöövõtja vastab kõigile RHS-s ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Alltöövõtu osakaal ja hankelepingu täitmise tähtajad ei saa olla pakkuja kvalifikatsiooni hindamise alus. Hankija ei määratlenud hankedokumentides remondi- ja restaureerimistööde mahte. Kui midagi jäi arusaamatuks, oleks pidanud küsima selgitusi. Kaebaja on maksevõimeline. 7) Kuna kaebaja pakkumus oli soodsam, tulnuks ta edukaks tunnistada ja temaga hankeleping sõlmida.

3(8)

3-22-803 saavutatav. Halduskohus ei pidanud kaebust perspektiivituks ning leidis, et avalik huvi hankelepingu kohese sõlmimise vastu ei ole kaebaja huvist kaalukam.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei ole kaebajal võimalik enam kaebuse eesmärki saavutada. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. RHS § 95 lg 4 p 8 ei võimalda pakkujat kõrvaldada üksnes põhjusel, et talle on määratud leppetrahv. Sel alusel saab pakkuja kõrvaldada, kui varasemat hankelepingut on oluliselt või pidevalt rikutud. Hankija ei ole vaidlustatud otsustes selgitanud, miks ta peab oluliseks rikkumiseks seda, et kaebaja ületas kahel korral hankelepingu täitmise tähtaegasid ja maksis leppetrahvi, ega analüüsinud rikkumise aluseks olevaid asjaolusid. Kuigi leppetrahvi vaidlustamine ei takista sellega arvestamist, tuleb hinnata nii rikkumise korduvust, olulisust kui selle tsiviilõiguslikke aspekte, nagu vabandatavust (Riigikohtu 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 12 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika, p-d 14–18). Kuressaare linnuse konvendihoone renoveerimise vastu on suur avalik huvi, sh tuleb arvestada, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 31.08.2023. Samas tuli hankijal hankemenetluse läbiviimisel vaidlustamisega arvestada. Avalikes huvides on, et avalikke vahendeid kasutatakse õiguspäraselt, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist põhjendada tööde kiireloomulisusega. Hankelepingu täitmise tähtaeg ei ole seotud projekti abikõlblikkuse perioodiga. Tööde tähtajaks on arvestatud 16 kuud hankelepingu sõlmimisest. Vastavustingimustes toodud ajagraafik on hinnanguline ning see ei ole asjakohane juba seetõttu, et hankija tegi ise otsused ajavahemikul 09.02.–02.03.2022. Hankijal on põhjendatud juhul võimalik taotleda struktuuritoetuse otsuse muutmist. RHS § 112 tõlgendamisel on asjakohane RHS v.r. § 45 puudutav kohtupraktika, sest sätte sõnastus jäi suuresti samaks. Tartu Ringkonnakohus pidas 23.09.2013 otsuses nr 3-13-1358 võimalikuks pikendada pakkumuse jõusolekut kaudselt. Sellest saab lähtuda ka praegusel juhul, sest kaebaja on esitanud hankija otsuste peale nii vaidlustuse kui kaebuse. Kaebaja sõnul on tema eesmärk sõlmida vastustajaga hankeleping. Järelikult puudub alus arvata, et ta ei soovi pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada. Hankija tegevusetust ei saa kaebajale ette heita. On ilmne, et kui vastustaja oleks teinud kaebajale ettepanekut pakkumuse kehtivust pikendada, oleks kaebaja seda teinud.

1) Hankelepingu tähtaegne täitmine on hankija jaoks oluline, sest ehitustööde tegemise tähtaeg kattub projekti abikõlblikkuse perioodiga. 2) Osa remondi- ja restaureerimistööde mahust on katmata, kuid eeldatavalt teevad ka selle osa alltöövõtjad. Kui alltöövõtu mahtu ei ole kokku lepitud, võivad peatöövõtja ja alltöövõtja vahel 4(8)

3-22-803 tekkida vastandlikud huvid, mis võib negatiivselt mõjutada lepingu täitmist. Kaebaja seisukoht, et tööde tegemiseks kulub 12 kuud ei ole tõsiseltvõetav, sest tal puudub sarnase töö tegemise kogemus. Kaebajal on olnud võlgnevusi alltöövõtjate ees. Kui lepingu täidab 100% ulatuses alltöövõtja, võib tööde eest tasumata jätmine tuua kaasa tööde venimise. Kaebaja suhtes on algatatud täitemenetlus.

1) Hankija otsused kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on põhjendamispuudusega ja seega formaalselt õigusvastased. Otsused ei vasta Riigikohtu 25.02.2022 otsuses nr 3-21-1733 kirjeldatud tingimustele ega kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti nõuetele. Hankija põhjendas kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist kahe hankelepingu täitmise tähtaja rikkumise ja selle eest leppetrahvi kohaldamise ning tähtaegade korduva rikkumisega. Samas ei nähtu sealt, miks välistavad varasemad rikkumised kaebaja usaldusväärsuse. Fakultatiivsete kõrvaldamise aluste puhul tuleb arvestada proportsionaalsuse ja RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 2) Haldusakti võib jätta tühistamata, sest vastustaja täiendas haldusakti põhjendusi vaidlustusmenetluses ning võib eeldada, et ta juhindus nendest põhjendustest ka haldusakti andmisel (Riigikohtu 29.11.2021 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Kuigi vastustaja ei ole otsuses sõnaselgelt välja toonud, et hankelepingu tähtaja rikkumine on oluline rikkumine, võib seda siiski kaudselt järeldada. Vastustaja selgitas vaidlustusmenetluses, et hankelepingu tähtaegne täitmine on oluline, sest tööde tegemist rahastatakse EL struktuurivahenditest. Leppetrahvi vaidlustamine ei välista selle arvesse võtmist. Vastustaja jättis põhjendamata, miks rikkumised ei ole vabandatavad. Kohus saab siiski vabandatavust hinnata, sest kaebaja on rikkumistega seotud asjaolud kaebuses välja toonud. Kaebaja ei ole tõendanud, et ventilatsiooniagregaadi tarne hilines mõnel muul kui temast tuleneval põhjusel. Kaebaja viivitas seadme hankimisega 48 päeva. Tööd tuli algselt lõpetada 31.01.2019, siis 31.03.2019, kuid lepingujärgsete tööde akt allkirjastati 23.09.2019. Seega puudub alus pidada kaebajat usaldusväärseks partneriks sarnaste ehitustööde töövõtulepingute täitmisel. Tuulte Roosi lasteaia hankelepingu leppetrahvi nõuet ei saa pidada õigusvastaseks ega rikkumist vabandatavaks. Hankelepingust tulenevalt oli põhilise kasutusvalmiduse tähtaeg 29.06.2020 ning lõpliku kasutusvalmiduse tähtaeg 31.07.2020. Kokkuleppel pikendati põhilise kasutusvalmiduse tähtaega kuni 25.08.2020 ning lõplikku kasutusvalmiduse tähtaega kuni 01.09.2020. Kaebaja väited koroonapandeemia mõjude kohta on tõendamata. 2020. a suvel piiranguid ei olnud. Kasutusloa andmiseks vajalik teostusdokumentatsioon tuli esitada 10 päeva jooksul alates algse kasutusloa andmisest (08.09.2020), kuid seda tehti alles 20.12.2020. Volikogu liikme arvamus, et leppetrahvi ei kohaldata, on tähtsusetu. Rikkumise olulisus ei ole seotud VÕS §-s 116 ega §-s 647 nimetatud asjaoludega, vaid sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Hankelepingu puhul on oluliseks rikkumiseks igasugune varasem sellise lepingutingimuse rikkumine, mille suhtes hankijal on oluline huvi (nt kõik rikkumised, mille tulemusena võib hankijale tekkida majanduslik kahju). Seega saab lepingu oluline rikkumine RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses tuleneda ka sellest, et 5(8)

3-22-803 rikutud on hankelepingu täitmise tähtaega. See võib mõjutada ka pakkujate ringi ja hinna kujunemist. Hankija otsustada on, kas rikkumine on oluline või pidev. Pidev võib viidata korduvusele. Otsustusruumi sisustamisel tuleb lähtuda riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Tegelikult on kaebaja rikkunud hankelepingute täitmise tähtaegu vähemalt neljal korral. Arvestades tööde finantseerimise viisi, on vastustajal hankelepingu tähtaegse täitmise vastu eriline huvil. Kaebaja meetmed usaldusväärsuse taastamiseks ei ole piisavad. Põhjendamisnõude rikkumine ei ole raskendanud kaebeõiguse teostamist. Vastustaja teeks otsuste tühistamisel samasisulised otsused. 3) Kuna kaebaja kõrvaldati ja ei osalenud enam edasises hankemenetluses, puudus alus tema kvalifitseerimiseks.

Kaebajal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse määruse tühistamisel ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja sõlmida hankijaga hankelepingut (HKMS § 267 lg-d 3 ja 4). Kuigi kaebus jäi rahuldamata, ei tähenda see, et võimalikul apellatsioonkaebusel puuduvad edulootused. Vastustaja otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta on põhjendamispuuduste tõttu formaalselt õigusvastane. Ringkonnakohus võib asjaoludele anda teistsuguse õigusliku hinnangu. Hankedokumentide järgi on hankelepingu täitmise tähtaeg 16 kuud alates lepingu sõlmimisest. Projekti elluviimise tähtaeg on 16.07.2021–31.08.2023, kuid hankedokumentidest ei nähtu, et 31.08.2023 oleks hankelepingu täitmise tähtpäev. Hankija peab arvestama, et riigihankes tehtud otsuseid võidakse vaidlustada ning tähtaegade järgimine ei tohiks piirata pakkujate kaebeõigust. Avalikes huvides on, et hankemenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja õiguspäraselt.

Kaebaja eesmärk ei ole sõlmida vastustajaga kolmanda isiku asemel hankelepingut, vaid vabaneda hankija otsusest, millega ta hankemenetlusest kõrvaldati, sest see otsus võimaldaks teda ka tulevikus riigihankemenetlustest kõrvaldada. Kaebaja pakkumuse kehtivus lõppes 17.04.2022. Pakkumuse kehtivust ei saa pikendada kaudselt. Vastustajal tuleks ka kaebuse rahuldamisel teha samasisuline otsus. Ebamõistlik on, et hankija peab riigihanke läbiviimisel arvestama kuuekuulise vaidlustamise ajaga, sest ehitustööde hinnad muutuvad kiiresti. Kui ehitustöid ei ole enne 31.08.2023 võimalik lõpetada, peab vastustaja hanke kehtetuks tunnistama, sest tal ei ole võimalik töid omavahenditest finantseerida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-22-803 halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.04.2022 määrusega rahuldamata. Seega kehtib esialgne õiguskaitse kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4).

7(8)

3-22-803 aeg ei kattu. Tellitavad tööd tuleb lõpetada 16 kuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest (hanketeade, hankedokumendi p 1.12, tehnilise kirjelduse p 1.7, hankelepingu projekti p 3.1), mitte hiljemalt 31.08.2023. Hankelepingut on järelikult võimalik täita ka struktuuritoetuste projekti abikõlbliku perioodi lõppemisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2022 määrus, p 13). Vastustajal on võimalik põhjendatud juhul taotleda struktuuritoetuse otsuse muutmist (perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lg-d 1 ja 4, Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 lg-d 1 ja 2). Kaebaja õigustele antavat kaalu ei vähenda seegi, et tal on hiljem võimalik nõuda kahju hüvitamist (RHS § 202). Tekitatud kahju hüvitamine ei pruugi olla õiguste kaitseks piisav, sest kahju väljaselgitamine on keeruline ja tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse algatada täiendav kohtuvaidlus (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 5). Apellatsioonkaebus halduskohtu 19.05.2022 otsuse peale tuleb esitada 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1). Ringkonnakohus lahendab hankeasju kiirendatud korras, arvestades HKMS § 275 lg-t 2, ja ka edasikaebamise tähtajad on lühikesed (HKMS § 278 lg 1). Seega ei viibi hankelepingu sõlmimine ebamõistlikult kaua. Eelneva põhjal ei näe ringkonnakohus praegu avalikule huvile suurt ohtu. Ringkonnakohtule ei nähtu ka, et hankelepingu sõlmimise edasilükkumine tekitaks kolmandale isikule raskeid tagajärgi. Seega tuleb kaebaja õigusi pidada endiselt kaalukamaks avalikust huvist ja kolmanda isiku õigustest.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.