2-21-10376/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud M. K. avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik sattunud majanduslikult väga raskesse olukorda. Tänaseks on laenud sissenõudmisel inkassofirmade, kohtutäiturite ja kohtu poolt üleval maksehäireregistris kokku 48 552 eurot, millele lisanduvad viivised, kahjutasud, inkasso menetlustasud, riigilõivud jne. Võlgniku nimel ei ole vara ning igakuine sissetulek ei võimalda tal võlakohustuste täitmist ka pikema ajaperioodi jooksul. Võlgnik palub algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus, kuulutada välja tema maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M. K. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on igakuine peretoetus ja Töötukassa poolt makstav toetus. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 44 626,85 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2019. aastal, mil võlgnik ei suutnud enam võetud laene tagastada ning võttis uusi laene olemasolevate laenukohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjus on piisavalt läbimõtlemata laenude ning endaga seotud ettevõtete laenude käenduskohustuse võtmine, ettevõtlusega tegelemiseks ebapiisavad teadmised ning suutmatus arvestada oma tegelike majanduslike võimalustega laene teenindada, samuti piisava püsiva sissetuleku puudumine. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise halduri hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Täiendavalt vajab uurimist Xxxx kinnistu tasuta võõrandamine M. I.. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 11,15 töötunni eest kokku summas 1 115 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 115 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 584 eurot hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.