Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
75 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas Kostja: X (isikukood: XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista Xlt (isikukood XXX) OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks välja põhivõlgnevus 55 eurot.
3.Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA hagi rahuldamata sissenõudmiskulude osas summas 20 eurot.
4.Jätta menetluskulud 73% ulatuses X kanda ja 27% ulatuses OÜ EUROPARK ESTONIA kanda.
5.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 30.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 75 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 04.11.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 30.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 31.01.2025 määrusega hagiavalduse käiguta.
3.Hageja esitas oma nõude ja põhjendas seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasus täiendava riigilõivu 20.02.2025. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 55 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja parkimistingimusi rikkudes 07.08.2023 sõiduki numbrimärgiga XXX hageja opereeritavale Ravi 27 parkimisalale. Kostja rikkus lepingutingimusi, parkides sõiduki, ilma et armatuurlaual oleks olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit või oleks alustatud mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale leppetrahvinõude 55 eurot, paigutades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele (leppetrahvi number 1780 7082 3102 6160). Kostja kohustust leppetrahvi tasuma hiljemalt 21.08.2023. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.
5.Hagiavalduse kohaselt saatis hageja võlgnevuse sissenõudmiseks lihtkirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Sissenõudmiskulude (10 eurot) hulka on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku 2/6
või vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsilised nõudekirjad tähitult Omniva ja UnifiedPosti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.
6.17.03.2025 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused. Kohus selgitas hagejale, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s 1, ning see ei ole iseseisev alus sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks. Kohus selgitas, et sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab olema kas poolte vaheline kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse osas või võlausaldaja saab nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.
7.16.04.2025 seisukohas leidis hageja, et on tõendanud tasulise meeldetuletuskirja saatmise kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Lisaks pidi hageja enne tasulise meeldetuletuskirja saatmist tegema tasulisi päringuid Transpordiametile ja rahvastikuregistrile. Seoses võlgnevuse sissenõudmisega on hageja kandnud kulusid summas 23 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 20 euro ulatuses.
8.Kohus võttis hagi 22.04.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduste kättesaamisest.
9.Hagiavaldus ja 22.04.2025 kohtumäärus on kostjale 14.06.2025 kätte toimetatud rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile (xxx) postkasti jätmisega TsMS § 326 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 30.06.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
10.03.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus, et hageja ei ole sissenõudmiskulusid puudutavaid asjaolusid piisavalt üksikasjalikult ja veenvalt välja toonud. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagiavaldusest ja hagiavalduse täiendusest ei selgu, mitme tasulise meeldetuletuskirja saatmisele hageja tugineb.
11.Kohus märkis, et VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest ning teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega tuli hagejal välja tuua, mis kuupäevadel on meeldetuletuskirjad saadetud.
12.Samuti selgitas kohus, et hageja nõude suurust arvestades võib hageja VÕS § 113 2 lg 2 p 1 kohaselt esimese kostjale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja selgitustest ei nähtu, millises ulatuses on kulud seotud meeldetuletuskirjade saatmisega ja millises ulatuses on tegemist muude sissenõudmiskuludega, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kulud, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, vastavad VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud meeldetuletuskirjade kohta sätestatud piirmääradele.
13.10.09.2025 seisukohas selgitas hageja, et on esitanud varasemas menetluses selgituse ja väljavõtted, et on saatnud kostjale meeldetuletuskirju (2 tk). Füüsilised meeldetuletuskirjad on saadetud kas ainult Omniva või UnifiedPost (kes tegeleb trükkimise, ümbrikutamise) ja Omniva vahendusel hagiavalduses väljatoodud kontaktaadressitele. Kirja saatmise aeg on märgitud kirjas. 3/6
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
15.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
16.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
17.Kohus leiab, et hagi ei ole kogu ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes ei esine. Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus võimalust, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks.
18.Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud hageja leppetrahvi nõue summas 55 eurot ning selle nõude osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
19.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 07.08.2023 sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõuete esitamise osas. Ülejäänud osas jätab kohus tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.
20.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud.
21.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Sissenõudmiskulud on tekkinud seoses 55 euro suuruse põhinõude sissenõudmisega.
22.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõude on kuni 500 eurot, võib võlausaldaja esimese kostjale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
23.VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
24.Hageja on selgitanud, et kostjale saadeti kaks tasulist meeldetuletuskirja kas ainult Omniva või UnifiedPost ja Omniva vahendusel ning kas lihtkirjana või tähitud kirjana rahvastikuregistris avaldatud kostja elukoha aadressile. Hagiavaldusest ja hageja 4/6
täiendavatest selgitustest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja vahel kokklepet sissenõudmiskulude suuruse osas. Hageja selgituste kohaselt on kirjade saatmise aeg märgitud kirjadel. Hageja selgituste kohaselt on ta võlgnevuse sissenõudmisega seoses kandund kulusid summas 23 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 20 euro ulatuses.
25.Hageja ei ole seega esitanud asjaolusid selle kohta, millistel kuupäevadel on kostjale meeldetuletuskirjad saadetud. Samuti ei ole hageja esitanud selgeid asjaolusid selle kohta, millisel viisil meeldetuletuskirjad saadetud on.
26.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, millised asjaolud peab hageja välja tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need pole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
27.Hageja sissenõudmiskulude nõue tugineb sellele, et hageja on peale lepingu lõppemist saatnud kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja. Kuivõrd hagiavaldusest ei nähtu, millistel kuupäevadel on kostjale tasulised meeldetuletuskirjad saadetud, ei saa kohus hinnata, kas hageja on tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisel pidanud kinni VÕS § 113 2 lg 3 sätestatud tähtaegadest ning kas hagejal on seega õigus nõuda kostjalt meeldetuletuskirjade saatmisega seotud sissenõudmiskulude tasumist.
28.Hageja on 16.04.2025 seisukohas esitanud ka seletuse selle kohta, milliseid kulud hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud on. Vastavast seletusest nähtuvast väidetavate kulude loetelust ei selgu, kuidas on nimetaud kulude suurus kujunenud, nt kuidas on kujunenud tööjõukulud 4 eurot ühe kostja kohta või kulu info töötlemisele õigusbüroo ja hageja vahel 0,9 eurot.
29.Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 55 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.
32.TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5/6
34.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega. TsMS § 420 alusel ei saa kostja tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebust, kuid võib esitada kaja. Kaja regulatsioon ei näe aga ette menetluskulude suuruse vaidlustamist.
35.Seega juhul, kui kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tagaseljaotsuses, on ebaselge, mil viisil saab kostja kasutada TsMS § 178 lg 1 tulenevat õigust vaidlustada hüvitatavate menetluskulude suurust. Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast otsuse jõustumist (vt V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 420 p 3.4).
36.Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
37.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
38.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
39.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.