2-21-9064/25 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

10.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele (v.a riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumise osas). Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

sotsiaaltööspetsialist on 17.12.2020.a koostatud vastuskirjas samuti kirjeldanud, et leibkonna põhiliseks probleemiks on kostja XXX, mille tõttu on negatiivselt mõjutada saanud pere kodune keskkond. Ka sotsiaaltööspetsialust on kirjeldanud asjaolusid, millest nähtub, et kostja tegevus on oluliselt halvendanud nii hageja kui ka XXX vaimset heaolu. Vastusest nähtub, et kostja on tekitanud pidevalt tülisid, tekitanud XXX füüsilist valu ning vägivalda ning kostja käitumise tõttu on pidanud nii hageja kui ka XXX pöörduma abi saamiseks psühholoogi poole. F.F. lastekaitsespetsialist on arvamusel, et kostja tugev XXX mõjutab tugevalt kodust keskkonda negatiivselt, kostja käitumine põhjustab hagejale ning XXX sügavat psühholoogilist kahju, mille tagajärjel vajavad kõik pereliikmed psühholoogilist abi. Asjaolu, et kostja tegevus mõjub halvasti ka laste heaolule näitab alaealise lapse D.D. suhtes antud tagasiside, mille kohaselt esineb XXX olukordades kalduvus ärevuse tõusule. Samuti on D.D. õpiraskuste parandamiseks vajalik tagada rahulik, minimaalne tähelepanu hajutavate stiimulite mõju. Kuivõrd kostja ei ole nõus vabatahtlikult kokkuleppega sõlmima tema kasuks seatud isikliku kasutusõigust ega lahkuma XXX korterist, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole eesmärgiga lõpetada kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus ning nõuda välja kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse XXX. 26.10.2021. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kostja on ilmunud istungile alkoholijoobes. Kohus tuvastas joobe politsei kaasabil korrakaitse seaduse § 38 alusel. B.B. viibis kohtuistungil alkoholijoobes, puhudes alkomeetrisse 2,5 promillise joobe. Politseiautos täpsustavast testist nr XXX nähtub, et lõplik lugem on 1,08 mg/l - 0,10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile (alkoholijoobes avalikule ilmumine on käsitletav mitteilmumisena), muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotlusel teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetlusabi korras vabastatud riigilõivu summas 600 eurot tasumisest ning kohus on rahuldanud hagejale riigi õigusabi korras määratus esindaja tasutaotluse summas 453,60 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Arvestades et kohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb riigilõiv 600 eurot, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud, ning hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 453,60 eurot, kokku 1053,60 eurot kostjalt riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi