Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-12784
Tsiviilasi
OÜ Alumiinid avaldus juurdepääsu määramiseks avalikule teele
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. märtsi 2026. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Lilla määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Natalja Lilla (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (avaldaja): OÜ Alumiinid (registrikood 11290751), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Puudutatud isik II: Tanel Lilienbach
XXXXXXXXXXXX)
(isikukood
Rakvere vald Rakvere Vallavalitsuse kaudu (registrikood 77000329)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Natalja Lilla määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. märtsi 2026. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Natalja
Lilla
kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Alumiinid (avaldaja) esitas 30. augustil 2022 Viru Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Avaldaja taotles XXXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXXX) igakordse omaniku kasuks tähtajatu ja ööpäevaringse juurdepääsu määramist läbi XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) nii jalgsi kui sõidukitega. Tee rajab ja hoiab korras XXXXXXXXX kinnistu omanik ning juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu on 30 eurot aastas. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Rakvere vallas Päide külas asuv XXXXXXXXX kinnistu. Kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja hinnangul on ainuke mõeldav juurdepääs läbi XXX kinnistu. Juurdepääsuks vajalik mahasõit on olemas ja seda kasutab tagapool asuva kinnistu omanik. Avaldaja soovib juurdepääsu pikkusega 18 meetrit + 47 meetrit, kokku 65 meetrit, laiusega maksimaalselt 5 meetrit ja algusega RakvereHaljala maanteelt.
2.XXX kinnistu omanik Natalja Lilla (puudutatud isik I) vaidles avaldusele vastu. Avaldaja soovitud viisil juurdepääsu määramisel kaotaks ta võimaluse kasutada osa oma kinnistust. Avaldajal on võimalik rajada mahasõit otse XXXXXXXXX kinnistule, kui Päide küla piires piiratakse sõidukiirust 50 kilomeetrini tunnis. Samuti saab avaldaja oma kinnistule pääseda Metsavahi kinnistu kaudu. Avaldajale kuuluv kinnistu piirneb avalikult kasutatava RakvereHaljala maanteega ning olemasoleva kinnistu teenindamiseks piisab ajutisest mahasõidust. Avalduse rahuldamise korral tuleb arvestada ka tema kinnistu väärtuse vähenemist ning juurdepääsu talumisega kaasnevaid piiranguid. Menetluskulude kohta leidis puudutatud isik I, et avalduse lahendamine ja rahuldamine on üksnes avaldaja huvides ning menetluskulud tuleks jätta avaldaja või menetlusosaliste endi kanda.
3.Rakvere vald märkis 27. septembri 2022 seisukohas, et teadaolevalt plaanib avaldaja ehitada XXXXXXXXX kinnisasjale mõned elamud projekteerimistingimuste alusel, mistõttu ei ole välistatud ligipääsutee tihe kasutamine erinevate kruntide omanike poolt. Enne XXXXXXXXX kinnisasja kruntideks jagamist ja projekteerimistingimuste väljastamist tuleb lahendada XXXXXXXXX kinnisasja juurdepääsu küsimus. Rakvere vald toetas Transpordiameti lahendusvarianti, mille kohaselt rajatakse XXXXXXXXX kinnisasjale juurdepääs XXX kinnisasja kaudu, säilitades olemasoleva ristmiku ja rajades uue tee paralleelselt riigiteega.
4.Viru Maakohus rahuldas 2. aprilli 2024 määrusega avalduse. Maakohus määras XXXXXXXXX kinnistu omaniku kasuks tähtajatu ning ööpäevaringne juurdepääsu kinnistule läbi XXX kinnistu.
5.Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. aprilli 2025 määrusega määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Ringkonnakohus selgitas, et maakohus ei kaasanud menetlusse kõiki asjast puudutatud isikuid, ei selgitanud välja kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid ega kogunud tõendeid.
7.Maakohus kaasas asja uuel menetlemisel menetlusse Metsavahi kinnistu omaniku Tanel Lilienbachi (puudutatud isik II) ning korraldas kohtuistungi ja paikvaatluse.
8.Puudutatud isik II märkis 25. juuni 2025 seisukohas, et XXXXXXXXX kinnistule juurdepääsutee ei peaks kulgema talle kuuluva Metsavahi kinnistu kaudu. Tema hinnangul peaks juurdepääs lähtudes loogikast ja olemasolevast teest kulgema XXX kinnistu kaudu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Viru Maakohus rahuldas 18. märtsi 2026. a määrusega avalduse. Maakohus määras XXXXXXXXX kinnistu omaniku kasuks tähtajatu ning ööpäevaringse juurdepääsu nii jalgsi kui sõidukiga XXXXXXXXX kinnistule läbi XXX kinnistu, pikkusega ca 18 meetrit + ca 47 meetrit, kokku ca 65 meetrit ja laiusega maksimaalselt 5 meetrit, algusega Rakvere-Haljala maanteelt, vastavalt määruse lisaks olevale plaanile. Maakohus määras juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 30 eurot aastas. Lisaks määras maakohus, et XXXXXXXXX kinnistu omanik peab igal aastal tasuma maamaksu XXX kinnistule langeva juurdepääsu aluse maa-ala katteks vastavalt makse tegemise hetkel kehtivale maamaksu suurusele. Juurdepääsuks vajaliku tee rajab ja hoiab korras XXXXXXXXX kinnistu omanik. Juurdepääsu tingimused, tasude maksmise tingimused ja tee rajamise ning korrashoiu tingimused kantakse märkusena kinnistusraamatu III jakku määruses nimetatud registriosadesse. Kohtumäärus asendab XXX kinnistu omaniku tahteavaldust vastava märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb taotlus rahuldada avalduses taotletud viisil. Juurdepääsu andmine avalduses taotletud viisil ei takista puudutatud isikul I oma kinnistut sihipäraselt kasutada ning puudutatud isiku I põhjendused juurdepääsu keelamiseks ei kaalu üles avaldaja huvi pääseda oma kinnisasjale ja tagada selle korrapärane majandamine. Puudutatud isiku I ega avaldaja huvides ei ole juurdepääsu määramine Metsavahi kinnistu kaudu ega olemasoleva mahasõidu sulgemine ja riigimaanteelt uue mahasõidu rajamine XXXXXXXXX-XXX piirile või XXXXXXXXX kinnistule. Otstarbekas ei ole käigust maha võtta olemasolevat, tee-ehituslikele nõuetele vastavat ja ajalooliselt väljakujunenud mahasõitu. Kui juurdepääs määrata uue mahasõidu kaudu, tuleb Transpordiameti nõude kohaselt olemasolev teeots sulgeda, mis tähendaks, et puudutatud isik I peaks omakorda taotlema avaldajalt juurdepääsu oma kinnistule. Uue mahasõidu rajamiseks Metsavahi kinnistu kaudu tuleks teha ressursimahukaid kulutusi, Olemasolevat väljakujunenud mahasõitu tuleb vaid täiendada ribaga metsa läbimiseks. Eluliselt on ebausutav, et Metsavahi kinnistult mahasõidu saamise eeldusena jääks liikluskoormus alla 20 sõiduki ööpäevas, arvestades avaldaja kavandatavat elamuehitust. Avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kuigi XXXXXXXXX kinnistu piirneb ühest küljest vahetult avalikult kasutatava Rakvere-Haljala maanteega, ei ole selle piirneva külje kaudu juurdepääsu rajamine tee-ehituslikult lubatud. Transpordiamet on selgitanud, et riigimaanteelt on lubatud suurim mahasõitude arv kaks mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas, kuid vastavas lõigus on olemasolevaid mahasõite samas sõidusuunas juba kolm. Transpordiameti 20. juuni 2023. a otsuse kohaselt on uue mahasõidu rajamine riigiteelt XXXXXXXXX kinnistuga piirnevas lõigus vastuolus normidega ning Transpordiamet ei anna nõusolekut uue ristumiskoha rajamiseks. Puudutatud isiku I esitatud alternatiivne juurdepääs Metsavahi kinnistu kaudu ei ole seetõttu võimalik. Puudutatud isik I ei selgitanud, milline tõend kinnitab tema väidet, et vahemaa XXX mahasõidust Metsavahi kinnistult tehtava mahasõiduni on 500 meetrit, ega seda, milline Transpordiameti seisukoht lubaks Metsavahi kinnistul mahasõidu rajada olukorras, kus
lubatud mahasõite on juba normidest rohkem. Uue mahasõidu rajamine samaaegse kiiruse piiramisega on ebamõistlik ja Transpordiamet seda võimalust ei toeta. Juurdepääs algusega riigiteelt, mahasõiduna XXX kinnistul oleval teel 18 meetri pikkuses ja seejärel diagonaallõikena üle puudutatud isiku I kinnistu, on kõigi osapoolte huvide kaalumisel ja tee-ehituslikult võimalik. Sel viisil koormab avaldaja vähimal võimalikul viisil Maasikaaru kinnistul asuvat teed. Puuduvad kaalukad argumendid ja vastuväited avaldaja taotluse rahuldamata jätmiseks osas, milles taotletakse juurdepääsu tähtajatult, ööpäevaringselt ning nii jalgsi kui sõidukitega. Samuti rahuldas maakohus taotluse puudutatud isiku I? tahteavalduse asendamiseks kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Juurdepääsu tasu kohta märkis maakohus, et avaldaja on pakkunud tasu suuruseks 30 eurot aastas. Puudutatud isik I ei esitanud omapoolset tasuarvestust, kuid märkis istungil, et on 30 euroga nõus. Puudutatud isik I ei toonud esile, kas ja kui suures ulatuses koormatava kinnistu väärtus juurdepääsu tõttu väheneks, milline oleks kinnistu väärtus ilma koormatiseta ja milline võiks sellest tulenevalt olla õiglane juurdepääsu tasu. Maakohus ei pidanud vajalikuks menetlust tasu arvestamiseks vajalike algandmete kogumiseks uuendada. Kuna puudutatud isik I oli nõustunud juurdepääsu tasuna 30 euroga, määras maakohus juurdepääsu aastatasuna kindla rahasummana, mitte indekseeritavana. Arvestades, et lahend tehakse nii avaldaja kui ka puudutatud isikute jaoks saabuva õigusselguse huvides, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Puudutatud isik I esitas 1. aprillil 2026 Viru Maakohtu 18. märtsi 2026. a määruse peale määruskaebuse. Ta palub määruskaebuse rahuldada, tühistada Viru Maakohtu 18. märtsi 2026. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-12784 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus piisavas ulatuses arvestanud asjaoluga, et eksisteerib alternatiivne juurdepääs, mis võimaldab rajada mahasõidu Metsavahi kinnistule ning sealt edasi XXXXXXXXX kinnistule. Transpordiamet leidis 24. märtsi 2025. a vastuses, et uue mahasõidu rajamine riigiteelt nr 23 on võimalik Metsavahi kinnistule km 4,036 tingimusel, et liiklussagedus ei ületa 20 sõidukit ööpäevas. See kinnitab, et alternatiivne juurdepääs on tehniliselt teostatav ja kooskõlas kehtivate nõuetega. Maakohtu määrus on vastuolus ringkonnakohtu määruse p-s 17 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb juurdepääsu asukoha sobivuse hindamisel arvestada kinnisasja kasutamise eesmärki ning eelistada lahendust, mis ei nõua ebamõistlikku ressursside, sh loodusressursside kasutamist ega kinnisasja kasutuse olulist ümberkorraldamist. Määratud juurdepääsutee asukoht eeldab ulatuslikku loodusressursside kahjustamist, sh metsa hävitamist. Juurdepääsu rajamine Metsavahi kinnistu kaudu võimaldaks säilitada loodusliku keskkonna ja vältida metsa raadamist. Maakohus ei kaalunud kõiki asjakohaseid asjaolusid ega valinud lahendust, mis oleks kooskõlas säästva ja minimaalse sekkumise põhimõttega. Kohus ei ole piisavas ulatuses kaalunud alternatiivset juurdepääsu võimalust, Transpordiameti 24. märtsi 2025. a vastuses esitatud võimalusi ega loodusressursi otstarbekat kasutamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on asja pikalt menetlenud ja teinud õiglase lahendi.
12.Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väide, et avaldaja saab kasutada juurdepääsu läbi Metsavahi kinnistu, ei vasta tegelikkusele. Avaldajale on võimaldatud ajutist juurdepääsu metsa hooldustööde tegemiseks, kuid see ei ole püsiv juurdepääsutee. Puudutatud isik II ei ole nõus sellise juurdepääsu võimaldamisega. Määruskaebuse viide Transpordiameti 24. märtsi 2025. a seisukohale on valikuline ega arvesta olulisi piiranguid. Transpordiamet selgitas, et lubatud maksimaalne mahasõitude arv on kaks ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas, kuid tegelikkuses on vastavas lõigus juba kolm mahasõitu. Lisaks tuleneb Transpordiameti 20. juuni 2023. a otsusest, et uue mahasõidu rajamine XXXXXXXXX kinnistuga piirnevas lõigus on vastuolus kehtivate normidega ja Transpordiamet ei anna nõusolekut uue ristumiskoha rajamiseks. Väide, et juurdepääs läbi Metsavahi kinnistu väldiks keskkonnakahju, ei ole põhjendatud. Ka selle lahenduse puhul oleks vaja teha maastikutöid ning ei ole alust väita, et keskkonnamõju oleks väiksem, sest Metsavahi kinnistul kasvab kuusenoorendik.
13.Rakvere vald ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koostoimes TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas. Puudutatud isik I palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuse põhjendustes on vaidlustatud vaid juurdepääsu määramist läbi puudutatud isiku I kinnistu.
16.Avalikult kasutatavale teele asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada kinnisasjaomanike huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isiku kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663/95, p 15).
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja juurdepääsunõude rahuldamise eeldused on AÕS § 156 lg 1 järgi täidetud ning juurdepääsu määramine avalikult kasutatavale teele XXX kinnistu kaudu on põhjendatud. Maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel nii avaldajate kui ka puudutatud isikute I ja II huve. Maakohus analüüsis ja võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive ning asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs tuleb määrata XXX kinnistu kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seejuures kõiki tõendeid ja menetlusosaliste huve igakülgselt kaalunud ega ole menetlusõiguse norme rikkunud. Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei mõjuta maakohtu lõppjärelduse põhjendatust ega anna alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
18.Vastusena määruskaebuse esitajate väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.1.Puudutatud isiku I hinnangul ei ole maakohus piisavas ulatuses arvestanud asjaoluga, et avaldajal on võimalik pääseda XXXXXXXXX kinnistule läbi Metsavahi kinnistu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus võttis arvesse, et juurdepääsu rajamine läbi Metsavahi kinnistu on põhimõtteliselt võimalik, kuid kõiki asjaolusid arvestades ja menetlusosaliste huvisid kaaludes leidis, et on põhjendatud määrata juurdepääs läbi XXX kinnistu.
18.2.Puudutatud isiku I arvates ei arvesta maakohtu määrus ringkonnakohtu 28. aprilli 2025 määruse p-s 17 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb eelistada lahendust, mis ei nõua ebamõistlikku ressursside (sh loodusressursside) kasutamist ega kinnisasja kasutuse olulist ümberkorraldamist. Ringkonnakohus märgib, et vastupidiselt puudutatud isiku arvamusele on maakohus määruses nimetatud põhimõtetega arvestatud. Maanteelt uue mahasõidu rajamine nõuaks selgelt rohkem ressursside kasutamist ning samuti kinnisasja kasutuse olulist ümberkorraldamist. Seejuures tuleb nii ressursside kasutamise kui ka läbitava kinnistu koormamise küsimuses ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka seda, et vastavalt Transpordiameti seisukohas märgitud võimalikule mahasõidukohale peaks juurdepääsutee kulgema Metsavahi kinnistul u 400 meetrit ning XXX kinnistule määratud juurdepääsutee pikkus on kokku 65 meetrit, millest 18 meetri ulatuses on tee juba rajatud. Arvestades, et Metsavahi kinnistule rajatav uus tee oleks XXX kinnistule rajatavast uuest teest üle 8 korra pikem, kulutaks sellise tee rajamine ka selgelt rohkem ressursse. Puudutatud isik I ei ole menetluses välja toonud, et määratud juurdepääsuteele jääks kõrge loodusliku väärtusega mets või looduslikult oluline elupaik.
18.3.Vaidlustatud ei ole juurdepääsutasu suurust, juurdepääsu tingimusi ega kinnistusraamatusse märkuse kandmist. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.