lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-7426/44

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-7426/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1318
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Hooneühistu Raku-280064787(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-7426

Tsiviilasi

A. S.i hagi hooneühistu Raku-2 vastu õigussuhte olemasolu tuvastamiseks ja kohustuste täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Valeria Titova Kostja: Hooneühistu Raku-2 (registrikood 80064787), lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt A. S.’ilt (isikukood xxxx) kostja Hooneühistu Raku-2 (registrikood 80064787) kasuks välja menetluskulude hüvitis 4100 eurot.
4.Mõista hagejalt A. S.’ilt (isikukood xxxx) kostja Hooneühistu Raku-2 (registrikood 80064787) kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1.A. S. (hageja) esitas 13.05.2018 hagi Hooneühistu Raku-2 (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostja 12.01.1999 asutatud Garaažiühistu Raku-2 õigusjärglane ja talle on üle läinud kõik garaažiühistu õigused ja kohustused. 2000. aastal omandas hageja O. V. (müüja) ja Raku sovhoosilt kaks garaažiboksi garaažiühistus (garaažiboks nr 7 parkimiskohaga ühele autole ja nummerdamata garaažiboks - parkimiskohaga kahele autole). Garaažibokside omandamisega sai hageja ka garaažiühistu liikmeks. Perioodil 06.04.2001– 19.10.2001 tegi hageja garaažiühistu kontole ülekanded kokku summas 9 457,18 Eesti krooni kahe garaažiboksi ehk kolme parkimiskoha aluse maa erastamiseks. Enne garaažiühistu hooneühistuks ümberkujundamist, müüs hageja garaažiboksi nr 7 ehk ühe talle kuuluva liikmelisuse garaažiühistus maha. Hageja omandisse jäi nummerdamata garaažiboks. 2017 soovis hageja oma garaažiboksi müüa, kuid avastas, et tema kui ühistu liikme andmed äriregistris puuduvad, mis justkui viitas, et hagejal puudub liikmelisus hooneühistus ning hagejal puudub mistahes omandiõigus tähistamata garaažiboksi suhtes. Hageja nõudis liikmesuse tuvastamist ja esitas mitmeid kohustamisnõudeid seoses tema kasutuses oleva garaažiboksiga.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Alates garaažiboksi nr 7 võõrandamisest lakkas hageja olemast kostja liige. Hageja püstitas rajatise (nummerdamata garaažiboks) ebaseaduslikult ja polnud kostja poole pöördunud selle seadustamiseks. Ebaseaduslikult püstitatud rajatise kasutamine ei tähendanud, et hageja oleks ühistu liige. Hooneühistu 16.09.2018 koosolekul võeti vastu otsus ebaseaduslikult püstitatud rajatise lammutamiseks. Ühistul puudusid dokumendid hageja liikmeks vastuvõtmise kohta nummerdamata garaažiboksi osas. Samuti puudus info selle boksi osas ehitusregistris. Kuna boks polnud kunagi garaažina registreeritud, siis ei saanud hagejale liikmelisust tekkida. Garaažiühistu 02.03.1998 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli ühistus 47 liiget, mis vastas hoones olevale 47-le boksile. Ka 05.06.29018 plaani kohaselt oli maa-alal 47 boksi ja vastavalt sellele oli registrisse esitatud liikmete nimekiri. Ebaseaduslikud ja ajutised ehitised ei olnud garaažidena ühistu nimele registreeritud. Hageja ei ole selle

ehitise eest ühtegi korda tasu maksnud 19 aasta jooksul. Samas boksi nr 7 eest oli hageja tasunud. Kui hageja maksis liikmemaksu rohkem, siis sai hagejal tekkida kostja vastu vaid alusetu rikastumise nõue. Selline nõue oleks ka aegunud.

3.Harju Maakohus jättis 27.05.2020 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse 22.04.2021 otsusega hageja apellatsioonkaebuse alusel ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis (toimik II lk 39. Ringkonnakohus leidis, et eelmenetlus oli viidud läbi puudulikult, hagi ese ja alus jäid ebaselgeks. Ringkonnakohus andis maakohtule korralduse tuvastada, kas hageja on kostja liige. Ringkonnakohus leidis, et seadus ei anna liikmeks saamise õigust kostja maal asuva ehitise kasutamise kaudu.
5.Maakohus selgitas 09.06.2021 menetlusosalistele menetluse seisu ja kostja liikmeks olemise aluseid reguleerivat õigust (II lk 43).
6.Hageja loobus 19.07.2021 avaldusega kohustamisnõuetest ja palus menetlust jätkata nõudes tuvastada, et A. S. (isikukood xxxx) omab liikmelisust hooneühistus Raku-2 (registrikood 80064787) ning tal on tema kasutuses oleva nummerdamata garaažiboksi suhtes ainukasutusõigus (II lk 46p). Kohus võttis loobumise 21.09.2021 määrusega vastu ja jätkas menetlust tuvastusnõude osas (II lk 57). Kohus tegi ühtlasi korraldused asja lahendamise ettevalmistamiseks. Mõlemad pooled andsid nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (I lk 152) ja kohus lahendas asja istungit pidamata. Otsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
8.Äriregistri andmetel kanti kostja registrisse 12.01.1999.a 07.03.1989 asutatud garaažikooperatiivi Raku õigusjärglasena. Alates 12.02.2008 on kostja hooneühistu. Äriregistrisse kandmise ajal oli kostjal 47 liiget (I lk 71) ja sama palju on kostjal äriregistri andmetel liikmeid ka praegu. Äriregistrile 25.01.2008 esitatud hoonejaotusplaanis 47 garaažiboksi (I lk 33).
9.Hageja väitel sai ta kostja liikmeks 1999-2000, omandades õiguse kasutada O. V. kasutuses olnud garaažiboksi nr 7 ja Raku sohvoosile kuulunud nummerdamata garaažiboksi (II lk 45 p). Äriregistrile 28.07.1998 esitatud liikmete nimekirjas on hageja nimetatud järjekorranumbri 7 juures (I lk 71). Hageja saamine kostja liikmeks pidi järelikult toimuma kõnealusel ajal kehtinud Eesti Vabariigi ühistuseaduse alusel. Ühistuseaduse § 14 kohaselt tekkis liikmesus liikmeks vastuvõtmise otsuse tegemisega. Liige sai oma õigusi üle anda osamaksu võõrandamise kaudu. Tehingust tuli teavitada juhatust, kes võttis omandaja liikmeks. Liikmesus läks omandajale vastavalt üle (§ 30). Nendest õiguslikest põhjendustest järeldub sama, mida leidis ringkonnakohus leidis (otsuse p 12, II lk 42) - hagejal ei saanud tekkida liikmesust kostjale kuuluval maal asuva ehitise (nummerdamata garaažiboksi) valdamise kaudu. Hageja pole väitnud ega

tõendanud, et ta võeti kostja liikmeks vastu korduvalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et ta võeti kostja liikmeks vastu nummerdamata garaažiboksiga seotud osamaksu võõrandamise kaudu.

10.Hageja väitel andis ta varem tema kasutuses olnud garaažiboksi nr 7 kolmandale isikule üle „2002 või 2004 aastal“ (26.11.2019 istungiprotokoll, I lk 150 pöördel; ringkonnakohtu otsuse p 12, II lk 42). Hageja ei täitnud kohtu 09.06.2021 korraldust täpsustada, kunas ja mis tingimustel see tehing tehti (määruse p 4, II lk 43). Kostja väitel müüs hageja garaažiboksi nr 7 aastal 2003 ja lakkas sellega olemast kostja liige (II lk 53). Nagu eespool (p 8) selgitatud, oli kostjal enne ja pärast garaažiboksiga nr 7 tehtud tehingut 47 liiget, hageja asemel on liikmete nimekirjas nüüd A. H.. Kuna aga hageja loobus tema faktilises kasutuses oleva nummerdamata garaažiboksiga seotud nõuetest ning menetlusse jäänud hageja nõue selle garaažiboksi kasutusõiguse tuvastamiseks on seotud liikmeks oleku tuvastamisega, siis puudub garaažiboksiga nr 7 seotud õiguste üleandmise täpsematel asjaoludel asja õige lahendamise seisukohalt tähendus.
11.Hageja poolt tema faktilises kasutuses oleva nummerdamata garaažiboksiga seoses väidetavalt tehtud kulutused ei oma asjas tähendust. Isegi kui eeldada hageja faktiväidete õigsust, ei saanud hagejal eespool (p 9) selgitatud õiguslikel põhjustel nende kulutuste kandmise kaudu tekkida kostja liikme staatust. Kulutuste hüvitamise nõudeid ei ole hageja käesolevas asjas esitanud.
12.Kuna hagi jääb rahuldamata, määrab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
13.Kostjate menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu 4100 eurot (II lk 66) esindaja 41 tunni töö eest tunnitasumääraga 100 eurot (käibemaksuta). Kostja on esitanud üksikasjaliku nimekirja esindaja poolt tehtud toimingute kohta. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus ei nõustu hageja väidetega kostja menetluskulu paisutatuse kohta (II lk 69). Hageja subjektiivne arvamus tegelikult vajaliku ajakulu kohta ei lükka ümber kohtu hinnangut kostja esitatud töömahu õigsuse kohta. Seejuures tuleb arvestada, et hageja esindaja töömaht oli asjas peaaegu sama – 40 tundi (II lk 62). Asja materjalide põhjal puudub põhjus arvata, et kostja esindamiseks käesolevas tsiviilasjas objektiivselt vajaliku töö maht oli väiksem hageja esindamiseks vajaliku töömahuga võrreldes. Seega mõistab kohus hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 4100 eurot.
14.Kostjate taotluse alusel (II lk 67) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium