Mõista välja X-lt hooneühistu Raku-2 kasuks menetluskulud 650 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb X-l tasuda hooneühistule Raku-2
1(5)
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja kostja vastus
1.X (hageja) esitas 13.05.2018 hagi Hooneühistu Raku-2 (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostja 12.01.1999 asutatud Garaažiühistu Raku-2 õigusjärglane ja talle on üle läinud kõik garaažiühistu õigused ja kohustused. 2000. aastal omandas hageja Y-lt (müüja) ja Raku sovhoosilt kaks garaažiboksi garaažiühistus (garaažiboks nr 7 parkimiskohaga ühele autole ja nummerdamata garaažiboks - parkimiskohaga kahele autole). Garaažibokside omandamisega sai hageja ka garaažiühistu liikmeks. Perioodil 06.04.2001– 19.10.2001 tegi hageja garaažiühistu kontole ülekanded kokku summas 9 457,18 Eesti krooni kahe garaažiboksi ehk kolme parkimiskoha aluse maa erastamiseks. Enne garaažiühistu hooneühistuks ümberkujundamist, müüs hageja garaažiboksi nr 7 ehk ühe talle kuuluva liikmelisuse garaažiühistus maha. Hageja omandisse jäi nummerdamata garaažiboks. 2017.a soovis hageja oma garaažiboksi müüa, kuid avastas, et tema kui ühistu liikme andmed äriregistris puuduvad, mis justkui viitas, et hagejal puudub liikmelisus hooneühistus ning hagejal puudub mistahes omandiõigus tähistamata garaažiboksi suhtes. Hageja nõudis liikmesuse tuvastamist ja esitas mitmeid kohustamisnõudeid seoses tema kasutuses oleva garaažiboksiga. Hageja loobus 19.07.2021 avaldusega kohustamisnõuetest ja palus menetlust jätkata nõudes tuvastada, et X (isikukood XXXXXXXXXX) omab liikmelisust hooneühistus Raku-2 (registrikood 80064787) ning tal on tema kasutuses oleva nummerdamata garaažiboksi suhtes ainukasutusõigus. Kohus võttis loobumise 21.09.2021 määrusega vastu ja jätkas menetlust tuvastusnõude osas.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Alates garaažiboksi nr 7 võõrandamisest lakkas hageja olemast kostja liige. Hageja püstitas rajatise (nummerdamata garaažiboks) ebaseaduslikult ja polnud kostja poole pöördunud selle seadustamiseks. Ebaseaduslikult püstitatud rajatise kasutamine ei tähendanud, et hageja oleks ühistu liige. Hooneühistu 16.09.2018 koosolekul võeti vastu otsus ebaseaduslikult püstitatud rajatise lammutamiseks. Ühistul puudusid dokumendid hageja liikmeks vastuvõtmise kohta nummerdamata garaažiboksi osas. Samuti puudus info selle boksi osas ehitusregistris. Kuna boks polnud kunagi garaažina registreeritud, siis ei saanud hagejale liikmelisust tekkida. Garaažiühistu 02.03.1998 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli ühistus 47 liiget, mis vastas hoones olevale 47-le boksile. Ka 05.06.29018 plaani kohaselt oli maa-alal 47 boksi ja vastavalt sellele oli registrisse esitatud liikmete nimekiri. Ebaseaduslikud ja ajutised ehitised ei
2(5)
olnud garaažidena ühistu nimele registreeritud. Hageja ei ole selle ehitise eest ühtegi korda tasu maksnud 19 aasta jooksul. Samas boksi nr 7 eest oli hageja tasunud. Kui hageja maksis liikmemaksu rohkem, siis sai hagejal tekkida kostja vastu vaid alusetu rikastumise nõue. Selline nõue oleks ka aegunud. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Hageja väitel sai ta kostja liikmeks 1999-2000, omandades õiguse kasutada Y kasutuses olnud garaažiboksi nr 7 ja Raku sohvoosile kuulunud nummerdamata garaažiboksi. Äriregistrile 28.07.1998 esitatud liikmete nimekirjas on hageja nimetatud järjekorranumbri 7 juures (I lk 71). Hageja pole väitnud ega tõendanud, et ta võeti kostja liikmeks vastu korduvalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et ta võeti kostja liikmeks vastu nummerdamata garaažiboksiga seotud osamaksu võõrandamise kaudu.
4.Hageja väitel andis ta varem tema kasutuses olnud garaažiboksi nr 7 kolmandale isikule üle „2002 või 2004 aastal“. Hageja ei täitnud kohtu 09.06.2021 korraldust täpsustada, kunas ja mis tingimustel see tehing tehti. Kostja väitel müüs hageja garaažiboksi nr 7 aastal 2003 ja lakkas sellega olemast kostja liige. Nagu eespool selgitatud, oli kostjal enne ja pärast garaažiboksiga nr 7 tehtud tehingut 47 liiget, hageja asemel on liikmete nimekirjas nüüd W. Kuna aga hageja loobus tema faktilises kasutuses oleva nummerdamata garaažiboksiga seotud nõuetest ning menetlusse jäänud hageja nõue selle garaažiboksi kasutusõiguse tuvastamiseks on seotud liikmeks oleku tuvastamisega, siis puudub garaažiboksiga nr 7 seotud õiguste üleandmise täpsematel asjaoludel asja õige lahendamise seisukohalt tähendus.
5.Hageja poolt tema faktilises kasutuses oleva nummerdamata garaažiboksiga seoses väidetavalt tehtud kulutused ei oma asjas tähendust. Isegi kui eeldada hageja faktiväidete õigsust, ei saanud hagejal eespool selgitatud õiguslikel põhjustel nende kulutuste kandmise kaudu tekkida kostja liikme staatust. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asja uueks arutamiseks maakohtule saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Kaebuse põhjenduste kohaselt analüüsis maakohus asjas mitte tähtsust omavaid asjaolusid, kuna tegi hagejale etteheite, et hageja ei tõendanud, millal ta boksi nr 7 võõrandas. Maakohus ei arvestanud, et kostja liikmeks saamine toimus erastamistasu maksmise kaudu. Maakohus tasu maksmist tõendavaid tõendeid ei analüüsinud. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -Äriregistri andmetel kanti kostja registrisse garaažikooperatiivi Raku õigusjärglasena.
12.01.1999.a
07.03.1989
asutatud
3(5)
-Alates 12.02.2008 on kostja hooneühistu. -Äriregistrisse kandmise ajal oli kostjal 47 liiget (I kd, lk 71) ja sama palju on kostjal äriregistri andmetel liikmeid ka praegu. -Äriregistrile 25.01.2008 esitatud hoonejaotusplaanis on 47 garaažiboksi (I kd, lk 33). -Hageja sai kostja liikmeks 1999-2000, omandades õiguse kasutada Y kasutuses olnud garaažiboksi nr 7. -Hageja võõrandas garaažiboksi nr 7 kasutamise õiguse ajavahemikul 2002-2004 W-le, kellele läks seoses sellega üle kostja liikmesus. -Äriregistrile 28.07.1998 esitatud liikmete nimekirjas on hageja nimetatud järjekorranumbri 7 juures (I kd, lk 71). - Peale garaažiboksi nr 7 kasutamise õiguse võõrandamist ei olnud hageja märgitud liikmete nimekirja. -Kostja kinnistul asub hageja kasutuses olev nummerdamata garaažiboks (I kd, tlk 15).
11.Hageja väitel sai ta kostja liikmeks 1999-2000, omandades õiguse kasutada Y kasutuses olnud garaažiboksi nr 7 ja Raku sovhoosile kuulunud nummerdamata garaažiboksi. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja on kostja liige. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et hageja ei ole nummerdamata garaažiboksi kasutamisega seoses kostja liikmeks saamist tõendanud. Ringkonnakohus põhjendab seda seisukohta järgmiselt.
12.Hagi edukaks lahendamiseks tuli hagejal tõendada, et hageja on saanud kostja liikmeks. Arvestades hagis väidetut tuli see tuvastada 1999.a ja 2000.a kehtinud Eesti Vabariigi ühistuseaduse järgi, alates 01.06.2002 kehtiva tulundusühistuseaduse järgi või alates 01.01.2005 kehtiva hooneühistuseaduse järgi. Apellatsioonkaebuse väidete järgi toimus 2000.a aastate alguses kostja liikmeks saamine erastamistasu maksmise kaudu, ning kuna hageja tasus erastamistasu, sai ta kostja liikmeks. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. Ükski viidatud seadustest ei sätesta seda, et tulundusühistu liikmeks on võimalik saada vaid nii, et tasutakse tulundusühistu kontole mingi summa. Asjaolu, et hageja lootis mingil ajahetkel, et tasudes kostja pangakontole mingi summa saab ta kostja liikmeks, seda ei muuda.
13.Hageja on asjas väitnud, et eelviidatud seadustes sätestatud liikmeks saamise protseduuri kostja juures ei järgitud, viidates tunnistajana üle kuulatud F ütlustele, mille järgi sai isik ühistu liikmeks, kui ostis boksi, nimekirjas toimus siis vahetus, raamatupidaja vahetas nimekirjas nime ära. Ringkonnakohus osutab, et hageja ei ole tõendanud, et ta sai nummerdamata boksi kasutusõiguse mõnelt kostja liikmelt. Asjas on tõendatud F ütlustega, et kostja juhatus lubas 2000.a paiku tema poole pöördunud isikutel teatud juhtudel kasutada ajutiselt ühistule kuuluvat maa-ala, lubades püstitada sinna ajutisi hooneid, tingimusel, et nõudmisel need koheselt likvideeritakse. F, kes oli enne 2008.a kostja juhatuse liige, ütluste kohaselt ei pöördunud hageja tema poole loa saamiseks ajutise ehitise püstitamiseks. Viimane asjaolu ei oma küll ringkonnakohtu arvates hagi lahendamisel tähtsust, sest oluline on tuvastada, kas kostja liikmeks oli võimalik saada, püstitades kostja kasutatavale maa-alale, hiljem omandisse kuuluvale maa-alale, garaažiboksi, tasudes mingi summa kostja arveldusarvele. See kehtivate seaduste alusel võimalik ei olnud. Nagu asjast nähtub, sai hageja kasutada kostja maa-ala tasuta (või tasu eest, kui käsitleda kostjale ülekantud summat tasuna asja kasutamise eest), liikmeks sinna ehitise püstitamise kaudu hageja ei saanud. Seega jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.
4(5)
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal õigusabi osutamiseks 8 tundi, sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4,5 tundi ja kohtuistungiks valmistumiseks 1,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, arvestades apellatsioonkaebuse vastuse mahtu ja sisu, sh seda, et kirjeldatud on maakohtu menetluse käiku ja suures ulatuses refereeritud õigusnorme, et nimetatud dokumendi koostamise ajakulu on ülepaisutatud. Ülepaisutatud on ringkonnakohtu arvates ka istungi ettevalmistamiseks kulunud aega. Ringkonnakohus vähendab seetõttu lepingulise esindaja kulusid 1,5 tunni võrra, st 150 euro ulatuses. Esindaja teenuse tunnihinda peab ringkonnakohus valitsevat kohtupraktikat põhjendatuks. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja tasu ringkonnakohtus 650 euro ulatuses. Kostja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.