Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7426 Asjaolud
1.13.05.2018 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi hooneühistu Raku-2 (kostja/HÜ) vastu õigussuhte olemasolu tuvastamiseks ja kohustuste täitmise nõudes, mida täpsustas 05.06.2018.
2.Hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada, et ta omab liikmelisust HÜ-s ning tal on nummerdamata garaažiboksi suhtes ainukasutusõigus; kohustada HÜ-d nummerdada nummerdamata garaažiboks; lisada nummerdamata garaažiboks hoonejaotusplaanile; esitada uus hoonejaotusplaan ehitisregistrile; kanda hageja HÜ liikmete nimekirja ning esitada uus HÜ liikmete nimekiri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.
3.Hageja toob hagiavalduse asjaoludena esile järgmist: - kostja on 12.01.1999 asutatud garaažiühistu Raku-2 (perioodil 07.03.1989 – 12.01.1999 garaažikooperatiiv Raku) õigusjärglane. - 2000 aastal omandas hageja kaks garaažiboksi garaažiühistus Raku-2, millest üks garaažiboks, numbriga 7 (parkimiskohaga ühele autole), kuulus OV-le ning teine, nummerdamata garaažiboks (parkimiskohaga kahele autole), kuulus pankrotti läinud Raku sovhoosile (garaažiboksid müüdi pankrotimenetluse käigus). Garaažibokside omandamisega sai hageja ka garaažiühistu Raku-2 liikmeks. - Garaažiboksid asusid riigi maal, mida oli võimalik erastada garaažiühistu Raku-2 omandisse. Seoses erastamisega tegi hageja perioodil 06.04.2001–19.10.2001 garaažiühistu Raku-2 kontole ülekandeid kokku summas 9457,18 EEK-i (s.o 604,42 eurot). - pärast erastamistasu maksmist uuris hageja korduvalt kostja endiselt juhatuselt, kas vajalikud toimingud on teostatud. Juhatus teatas, et sellega tegeletakse ja vajadusel võetakse hagejaga ühendust. Kuna kostja hagejaga ühendust ei võtnud, siis oli hageja veendumusel, et ta on juriidiliselt vormistatud omandatud garaažibokside kasutajaks. - enne garaažiühistu Raku-2 HÜ-ks ümberkujundamist, so enne 09.11.2007, müüs hageja ühe talle kuuluva liikmelisuse garaažiühistus Raku-2 (garaažiboks nr 7) AH-le, jättes enda omandisse teise, tähistamata garaažiboksi. Heauskse omaniku ja valdajana kasutas hageja tähistamata garaažiboksi kuni tänase päevani, tehes vajadusel ka remonti ning ümberkorraldusi. - 2017 aasta keskel pöördus hageja poole tähistamata garaažiboksi potentsiaalne ostja, garaažiboksi omandamise sooviga. Kui läbirääkimised ostjaga olid lõppfaasis, avastas hageja, et tema kui HÜ liikme andmed äriregistris puuduvad, mis viitab sellele, et hagejal puudub liikmelisus HÜ-s ning hagejal puudub mistahes omandiõigus tähistamata garaažiboksi suhtes. - hageja pöördus info saamiseks kostja endise (aastatel 1999 – 2006) raamatupidaja poole. Viimane teatas hagejale, et kuna hagejal on kõik tasutud, siis on tal õigus nõuda liikmelisust ühistus. Pärast seda pöördus hageja kostja poole teabenõudega edastada informatsioon selle kohta, mis põhjusel jättis kostja juhatus edastamata äriregistrile vajaliku dokumentatsiooni hagejale kuuluva liikmelisuse kohta HÜ-s. - kostja edastas 15.01.2018 vastuse teabenõudele märkides, et nõudekirjas ei ole ühtegi viidet dokumentidele, millistega saaks tõendada, et hageja (ajavahemikul 06.04.-19.10.2001) poolt olid tehtud kostja kontole ülekanded liikmelisuse omandamiseks; puudub dokumentatsioon, mis tõendab, et hagejale kuuluvad nõudekirjas märgitud garaažiboksid; kostjale kuuluval kinnisasjal asub 47 registreeritud garaažiboksi ning muid hooneid kostja kuuluval kinnistul ei asu;
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7426
-
nõudekirjas märgitud garaažiboksid on ehitatud ebaseaduslikult ja omavoliliselt, on ettenähtud ajutiseks kasutamiseks, nende kohta ehitusregistris projektdokumentatsioon puudub, ei olnud kunagi garaažidena ühistu nimele registreeritud, ning ei ole kunagi ühistu omandis/valduses olnud ning liikmelisus ei saanudki tekkida. hageja on seisukohal, et võimaldades kostjal nummerdamata garaažiboksi ainukasutamist ligi 18 aasta jooksul, on kostja faktiliselt tunnustanud hageja liikmelisuse omamist HÜ-s.
Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 13.07.2018 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis kõik menetluskulud hageja kanda ning määras kindaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.
5.Määruse põhjenduste kohaselt näeb TsMS § 371 lg 2 p 2 ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Kohtu hinnangul pole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ka siis, kui eeldada hageja väidete, st hagis toodud asjaolude, õigsust. TsMS § 363 lg 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus, p 2); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p 3). Hagi alus on need hageja osundatud asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude (vt ka RKTKo asjas nr 3-2118-10, p 10).
7.Hageja toob esile, et kuna tal ei ole säilinud ühistu liikmeks astumisega seotud dokumentatsiooni, siis on ta garaažiboksi faktilise kasutamisega ja garaažiboksi nr 7 ja nummerdamata garaažiboksi erastamise eest 06.04.2001-19.10.2001 kostja kontole 604,42 euro kandmisega saanud HÜ liikmeks. Hageja on toonud hagis esile ka selle, et kostja eitab hageja liikmelisust väites, et nummerdamata garaažiboks ei kuulunud ega kuulu kostjale ning seetõttu selle kasutamine ei saa tekitada liikmelisust HÜ-s.
8.Hageja väidab, et omandas garaažiboksid 2000 aastal. Äriregistri andmetel on kostja garaažiühistuna kujundatud ümber hooneühistuks 09.11.2007 üldkoosoleku otsuse alusel. 2000. aastal ei kehtinud hooneühistuseadus (HÜS, vastu võetud 09.06.2004) ega tulundusühistuseadus (TÜS, vastu võetud 19.12.2001). 2000. aastal kehtis EV ühistuseadus (ÜS, vastu võetud 27.08.1992 ja tunnistatud kehtetuks seoses TÜS kehtima hakkamisega 01.02.2002).
9.2000. aastal kehtinud ÜS § 14 kohaselt võeti isik ühistu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel ühistu liikmeks üldkoosoleku otsusega, kui seaduses või põhikirjas ei olnud sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub juhatuse pädevusse. Liikmeks astuja loeti ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui põhikirjas ei olnud ette nähtud hilisemat päeva.
10.Seega oli garaažiühistu liikmeks saamise eelduseks vastava kirjaliku taotluse esitamine ja üldkoosoleku otsuse tegemine selle taotluse kohta. 2000 aastal ei olnud võimalik ühistu liikmeks saamine automaatselt või garaažiboksi faktilise kasutama asumise teel.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7426
11.Hagiavalduses toodud asjaolude alusel tuleb seega asuda seisukohale, et 2000. aastal garaažibokside omandamise ajal ei saanud hageja automaatselt ega asja kasutades kostja liikmeks. Ka maa erastamise eest tasumisega ei saanud hageja ühistu liikmeks. Seadus ei näinud mittetulundusühingu liikmeks saamist muul viisil ette, kui ÜS § 14 sätestatud korras.
12.Praegu kohaldub kostjale HÜS. HÜS § 5 lg 1 sätestab, et liikmeks astumisel kohaldatakse TÜS 3. peatüki 1. jaos sätestatut, arvestades HÜS erisusi. TÜS § 13 lg 14 (liikmeks vastuvõtmise otsustamine ja liikmeks vastuvõtmine) kohaselt vaatab isiku liikmeks saamise sooviavalduse läbi juhatus, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud üldkoosolekule või nõukogule. Isik saab ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud hilisemat tähtpäeva. Ühistu liikmeks vastuvõtmisel tuleb tasuda osamaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
13.Tulenevalt eeltoodust on ka praegu kehtiva seaduse alusel hooneühistu liikmeks saamiseks vajalik esitada taotlus ning saavutada pädeva organi taotlust rahuldav otsus. Kostja vastusest hageja pöördumisele ilmneb, et ka vastava taotluse esitamisel puudub õiguslik alus hageja HÜ liikmeks arvamiseks, kuna hageja poolt kasutatav garaažiboks ei kuulu kostjale.
14.Kuna hagis toodud asjaoludest ei nähtu õiguslik võimalikkus, et kostja sai aastal 2000 HÜ liikmeks, siis ei ole hagiga taotletavat eesmärki (tuvastada hageja liikmelisus HÜs) võimalik saavutada. See pole võimalik ka seetõttu, et ühistu, mille liikmelisuse alusel soovib hageja garaažiboksi kasutada, ei ole garaažiboksi omanik. Kuna HÜ eesmärk on HÜS §-st 1 tulenevalt ühine majandustegevus kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, siis ei saa ühistu tegevus laieneda ehitistele, mida ühistu ei oma.
15.Hageja on küll esitanud ka nõude kohustada HÜ-d vormistama hageja kasutuses olev garaažiboks enda omandiks, kuid puudub seadus, mille alusel kohus saaks kostjat selleks kohustada.
16.Kohus selgitab hagejale, et kui maa erastamise käigus rikuti hageja õigusi, siis oleks hagejal tulnud erastamise toiminguid vaidlustada seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras. Juhul kui HÜ võttis vastu ebaõigeid otsuseid, siis tulnuks hagejal neid vaidlustada seaduses ettenähtud korras. Käesoleva menetluse raames ei saa kohus neid küsimusi enam lahendada. Käesoleva hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei välista hageja õigust muul alusel pöörduda kohtusse oma õiguste ja omandi kaitseks. Määruskaebus
17.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi menetluse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, jätta menetluskulud kostja kanda. 18. Määruskaebuse kohaselt on kohus valesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2. Kohtumäärus on vastuoluline ning menetlusse võtmise otsustamise staadiumis hakkas kohus uurima tõendeid ja asja sisuliselt arutama, mis on menetlusnormide oluline rikkumine.
19.Kohus ei tee hagejale etteheidet selle kohta, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on puudulikud, vaid seab kahtluse alla hageja taotleva eesmärgi saavutamise võimalikkust.
20.Õigusliku võimalikkuse all pidas kohus silmas hageja dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks, et aastal 2000 esitas hageja kostjale avalduse teda kostja liikmeks vastuvõtmiseks, puudumist. Sisuliselt hakkas kohus hageja esitatud tõendite seast
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7426 eelpool nimetatud tõendit otsima. Samas kohus ise märkis oma 18.05.2018 tehtud puuduste kõrvaldamise määruses, et hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis ei saa kohus hinnata tõendeid. Tõendeid saab kohus hinnata üksnes pärast hagi menetlusse võtmist selle menetlemise käigus, kuid vaidlusaluses kohtumääruses on kohus nimetatud põhimõtet rikkunud, kuivõrd hakkas otsima kinnitust tõendite seast hageja hagiavalduses esitatud faktilistele asjaoludele.
21.Hageja on seisukohal, et lisaks tõendite uurimise lubamatusele asus kohus mh sisuliselt kostja asemele, valides kostja kaitsepositsiooni, kuivõrd ainuüksi kostja saaks hageja väitega (liikmeks vastuvõtmise avalduse puudumise kohta) nõustuda või seda ümber lükata.
22.Kuivõrd hageja liikmelisust kinnitava kirjaliku dokumentatsiooni puudumine oli kohtu jaoks käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmise üle otsustamisel määravaks faktoriks, märgib hageja, et juhul kui hagejal nimetatud dokumentatsioon oleks, puuduks üldse alus tuvastushagiga kohtu poole pöördumiseks.
23.Lisaks on kohus on rikkunud menetlusnormi, mis sätestab, et asja lahendatakse sisuliselt pärast eelmenetluse lõppu. Hageja on seisukohal, et lisaks tõendite uurimisele hakkas kohus arutama asja sisuliselt – esialgu oma kahtlust ning juba järgnevates kohtumääruse punktides veendumust hageja taotleva eesmärgi mittesaavutamises põhjendas kohus aastal 2000 kehtinud EV ühistuseadusega, mille sätete tõlgendamise kaudu jõudis kohus sisuliselt kohtulahendini (TsMS § 434).
24.Vaidlusalune kohtumäärus oli hageja jaoks üllatuslik, kuivõrd 18.05.2018 tehtud puuduste kõrvaldamise määruses märkis kohus, et hageja ei ole ainuüksi teise nõude osas toonud esile nõude õigusliku alust ega asjaolusid, mille kohaselt saaks kohus (ja kostja) hinnata, millised on kostja kohustused, kas kostja on oma kohustusi rikkunud, kust tuleneb kostja kohustus viidatuid toiminguid teha jne. Seega sisuliselt kohtul polnud kahtlust hageja esimese nõude osas. Menetluse edasine käik
25.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kostjal anda sellele seisukoht.
26.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna maakohus ei ole tõendeid valesti hinnanud ning on õigesti järeldanud, et hagiga pole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõue on aegunud.
27.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ja hagi menetlusse võtta. Määruskaebus tuleb rahuldada.
29.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, teinud üllatusliku määruse ning lahendanud aja sisuliselt enne eelmenetluse lõppu
30.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus hagiavalduse 18.05.2018 määrusega käiguta seoses teise nõude ebaselgusega. Maakohus ei maininud, et hageja esimene so tuvastusnõue oleks ebaselge või oleks hageja poolt välja toodud faktiliste asjaolude kogum hagi menetlusse võtmiseks puudulik.
31.Pärast hageja poolt puuduste kõrvaldamist keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, tuginedes sealjuures sellele, et hageja poolt hagiavalduses välja toodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt puudub õiguslik võimalikkus, et hageja (vaidlustatud määruses märgitud ilmselt ekslikult nimetatud kostja) sai 2000 aastal hooneühistu liikmeks.
32.Maakohtu seisukohaga saaks nõustuda vaid juhul, kui hagiavaldusest nähtuks, et hageja ei ole ühistu liikmeks astumiseks kunagi tahteavaldust teinud või tegi, kuid teda ei võetud liikmeks või ta jättis tegemata liikmeks vastuvõtmisega seotud olulised toimingud. Selliseid asjaolusid hagiavaldusest ei ilmne.
33.Vastupidi, hageja on lisaks sellele, et omandas hageja garaažiboksid 2000 aastal ja tasus nende aluse maa erastamise eest tasus perioodil 06.04.2001-19.10.2001, hagiavalduses märkinud ka seda, et müüs boksi nr 7 AH-le ning endine raamatupidaja on kinnitanud, et kuna hagejal on kõik tasutud, on tal õigus nõuda liikmesust ühistus. Kui eeldada kahe viimase väite õigsust, pidi maakohtul pigem tekkima kahtlus sellest, et hagejast võis siiski saada ühistu liige, kuigi liikmeks astumisega seotud detailsemaid faktilisi asjaolusid ei ole hagiavalduses esile toodud.
34.Täiendavalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest ka sellel alusel, et ühistu ei ole numereerimata garaažiboksi omanik.
35.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tegemist on kostja vastuväitega, mille hagiavalduses välja toomisega on hageja üritanud selgitada kohtusse pöördumise vajadust. Hageja on täiendavalt märkinud, et kostja väide ehitise ajutisest otstarbest ei saa olla tõene, kuna hageja on nummerdamata garaažiboksi vallanud, kasutanud ja elektri eest tasunud alates boksi omandamisest ligi 20 aasta jooksul ning kostja ei ole kordagi teinud etteheidet, et tegemist oleks ebaseadusliku valdusega või puudub hagejal boksi kasutamise õigus hoopiski. Ka ei saa maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ning TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel tõendeid hindama hakata (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 2-16-8446/32 p 10, nr 3-2-1-146-16 p 9).
36.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul hagi menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult.
37.Juhul kui maakohus leidis, et hageja esimese nõudega seotud faktilised asjaolud on hagi menetlusse võtmise jaoks ebatäpselt või puudulikult kajastatud, tulnuks jätta hagiavaldus veelkord käiguta ning võimaldada hagejal nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Maakohus saab seda teha hagiavalduse uuel menetlemisel.
38.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab üksnes selleks võimaluse (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-07, p 13). Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt näiteks Riigikohtu lahendid 3-2-1-31-12 p 13, 3-2-1-13407 p 13). Kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei saa hagi menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 2-17-8939 p 9).
39.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 tulenevalt maakohtu otsustada.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-7426
40.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.