Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Õigusbüroo OÜ võlgnevuse nõue R S nõudega menetluskulude hüvitamiseks (resolutsiooni p 2 ja 7) ning mõista R Slt välja võlgnevus 173,22 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 30.01.2020 käsunduslepingu, millega hageja kohustus esindama kostjat kohtus kostja isa I S pärandvara pankrotimenetluses ning kostja kohustus maksma hagejale töö eest tasu arvestusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid mh kokku vahearve esitamises. Lepingu sõlmimise päeval allkirjastas kostja volikirja hageja volitamiseks ning andis hageja valdusesse asja puudutavad dokumendid. Lepingu täitmiseks tutvus hageja materjalidega, nõustas kostjat ja valmistas ette dokumendid kohtule esitamiseks. 13.07.2020 saatis hageja kostjale e-posti teel vahearve summas 1 020 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 020 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja on volitanud hagejat vaid kohtus esindamiseks, mitte pärandvara pankrotiavalduse koostamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja huve kohtus esindanud, et pärandvara pankrotiavaldus oleks koostatud, allkirjastatud ja kohtule esitatud ning et kohus oleks selle menetlusse võtnud. Mingeid kokkuleppeid tasu maksmise ja selle suuruse osas kostja ei ole hagejaga sõlminud. Kostja andis hagejale volikirja heas usus ja lootis, et kuna hageja oli kostja isa ühe äriühingu pankrotihaldur, kaitseb hageja kostja huve. Kostja valis uue esindaja, kuna koostöö uue esindajaga sujus paremini. 15.07.2020 esitas kostja teate selle kohta, et loobub hagejale väljastatud volikirjast ja tunnistab selle kehtetuks. Kõik menetlusdokumendid pärandvara pankrotimenetluses esitas kohtule kostja ise. Arvel märgitud konsultatsiooni osutamine on tõendamata, kostja ei ole konsultatsiooni saanud. Hageja kohtus kostjaga ainult üks kord 2020.a. jaanuaris. Kostjale on arusaamatu, milliseid arvel märgitud kohtudokumente hageja koostas. Pärandvara inventuuri ümberkirjutamine ei vaja magistrikraadi ja tunnihind 100 eurot + km on ülemäära kõrge. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hageja on esitanud kostja vastu tasunõude õigusteenuse osutamise eest. VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled vaidlevad, kas leping on sõlmitud.

Nähtuvalt volikirjast (dtl 29-30), mis on kostja poolt 31.01.2020 allkirjastatud, on kostja volitanud R. V (tegutsemiskoht hageja) esindama kostja huve kohtus I S pärandavara pankrotiavalduse menetlemisel koos kõigi õigustega, mis on kehtiva seadusega antud menetlusosalisele. Volitus on volikirja kohaselt antud tähtajatult alates 30.01.2020. Kohus leiab, et nimetatud tõendiga on tõendatud hageja väide poolte vahel käsunduslepingu sõlmimise kohta 30.01.2020, millega hageja kohustus osutama kostjale õigusteenust seoses I. S pärandvara pankrotimenetlusega. Asjakohaseid tõendeid tasukokkuleppe tõendamiseks esitatud ei ole, sh, et pooled oleksid kokku leppinud kostja kodulehel kajastatud hinnakirjas. VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 järgi kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus leiab, et kostja hinnakiri (dtl 156-157) tõendab, et 100 eurot tund on tavapärane tasu õigusteenuse osutamise eest, kostja ei ole esitanud tõendeid, et võrreldavat teenust oleks võimalik saada oluliselt madalama hinnaga. Arve (dtl 27-28) kohaselt tegi kostja käsundi täitmiseks järgmised toimingud, mille eest arvestab tasu järgmiselt:

Hageja menetluskulud Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 15.10.2021. Nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu 200 eurot, s.o riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind on 1 020 eurot. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub sellise hinnaga hagilt tasumisele riigilõiv summas 200 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasunud 13.08.2020 riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamiselt 23.10.2020 riigilõivu 155 eurot, so kokku 200 eurot. Kostja menetluskulud Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 15.10.2021, mille kohaselt on kostjal tekkinud õigusabikulu 577,50 eurot (käibemaksuta), s.o kulu lepingulisele esindajale. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust menetluses. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:

Toimingud Kostja nõustamine, asja materjalide õiguslik analüüs Hagiavaldusele vastuse koostamine ja kohtule 17.11.2020 esitamine Harju Maakohtule 22.06.2021 esitatud taotluse vastuse tähtaja pikendamine

Aeg (h)

1,5 0,33

Pankrotihaldurile Kristjan Aavale 22.06.2021 päringu esitamine Vastuse koostamine ja edastamine Harju Maakohtu 02.06.2021 määrusele Kostja seisukoha 13.07.2021 koostamise ja edastamine Harju Maakohtule Menetlusdokumentide süstematiseerimine ja e-toimiku kaudu esitamine

KOKKU

0,33

0,75 1,5 6,41

Kohus leiab, et toiming 4 - päringu esitamine tõendi saamiseks, ei ole õigusteenuse osutamine ning ei ole lepingulise esindaja kuluna hüvitatav. 7. toiminguks märgitu on arusaamatu sisuga, dokumendi koostamine hõlmab mh selle edastamist e-toimiku kaudu. Tegemist oli materjali poolest vähemahuka kohtuasjaga, dokumentide ajamahuka süstematiseerimise vajadus ei ole äratuntav. Tähtaja pikendamise taotlemisele ei võinud põhjendatult kuluda üle minuti, so 0,17 tunni. Ülejäänud osas ei ole ühelegi toiminingule märgitud ajakulu ilmselt põhjendamatu, märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga. Põhjendatud ajakulu kokku on 4,42 tundi (1+1,5+0,17+1+0,75). Kostja on märkinud, et talle osutati õigusteenust tunnihinnaga 90 eurot, mis ei ületa kohtu hinnangul keskmist mitteadvokaadist esindaja poolt osutatud teenuse eest makstavat tasu. Kostja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 397,80 eurot (4,42 x 90). Menetluskulud kokku Võttes arvesse kulutuste jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 70,60 eurot (200 x 35,3%) ning hagejalt kostja kasuks välja mõista 257,38 eurot (397,80 x 64,7%). TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena jääb kostja menetluskulu hüvitamise nõude suuruseks 186,78 eurot (257,38 - 70,6). Samuti tasaarvestab kohus hageja tasunõude 360 eurot kostja menetluskulude hüvitamise nõudega ning mõistab kostjalt hageja kasuks kokku välja 173,22 eurot (360 - 186,78). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.