Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne ja pärast kompromissikokkuleppe sõlmimist, ning nad loobuvad käesolevaga tingimusteta ja tagasivõtmatult oma kõigist võimalikest sellistest nõuetest ja vastuväidetest, sõltumata sellest, millal nad vastavatest nõuetest või vastuväidetest teadlikuks saavad, millal need tekivad, ilmnevad või sissenõutavaks muutuvad (sh kui see leiab aset pärast kompromissikokkuleppe sõlmimist). 1.5 Pooled kinnitavad, et nad ei ole võõrandanud, pantinud ega mistahes muul viisil käsutanud nõudeid, millest nad vastavalt kompromissilepingule loobuvad või ümber kujundavad. Samuti kinnitavad pooled, et nad ei ole teineteise suhtes esitanud ega esita mistahes nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi. Pooled kohustuvad mitte esitama mistahes nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi teise poole suhtes seoses mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne käesoleva kokkuleppe sõlmimist. 1.6 Pooled kinnitavad, et kompromissileping on koostatud võttes aluseks mõlema poole tahet ning pooled on tutvunud ja saavad aru lepinguga võetud kohustustest ning kohustuvad neid täitma. 1.7 Kõik kompromissilepingu tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega, arvestades kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja eesmärki ära hoida mahukas ja keerukas õigusvaidlus. 1.8 Pooltel on kõik nõutavad volitused, heakskiidud ja nõusolekud kompromissilepingu sõlmimiseks selles märgitud tingimustel. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik nõutavad volitused antud kokkuleppe sõlmimiseks. 1.9 Kompromissileping jõustub selle allkirjastamisel poolte poolt. 1.10 Kompromissilepingu suhtes kohaldatakse Eesti õigust ja sellest tulenevad vaidlused alluvad Harju Maakohtule. Pooled kohustuvad vaidluse korral tagama omalt poolt (neist sõltuvates küsimustes) viivitusteta kohtumenetluse. Kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud ka juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses on B S H hagi R P vastu kahjunõudes. Pooled esitasid 22.10.2021 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna 2(3)

kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ei ole vastuolus seadusega, on täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, vastab menetlusosaliste huvidele, ei riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kohus selgitab menetlusosalistele, et poolte vahel kokku lepitud kohtualluvuse kokkulepe kehtib üksnes olukorras, kus vastaspool asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Ülejäänud juhtudel on kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. Kohus võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada (TsMS § 661 lg 4). Vastavalt poolte kokkuleppele välistab kohus edasikaebeõiguse. Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud. Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu tasuti, avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 325,00 eurot. Seega rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks ja tagastab vastavalt hageja taotlusele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivu s.o 162,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.