Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-21-111216

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 ASis LHV Pank. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-21-111216 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. 23.06.2021 esitas GLASKO OÜ hagi AKRONET OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Täpsemalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 4042.80 eurot, 23.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 141.77 eurot ja lisanduva viivise. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust (mille tingimused lepiti kokku e-kirjadega). AKRONET OÜ esitas novembris 2020 GLASKO OÜ-le tellimuse, mille kohaselt soovis kostja hagejalt osta raamideta rõduklaasid. Vastavalt kostja tellimusele koostas hageja kostjale 16.11.2020 tellimuse nr 2020206 kogusummas 8085.60 eurot ja ettemaksuarvega nr 200189 summas 4 042.80 eurot. Ettemaksuarve nr 200189 maksetähtaeg oli 19.11.2020. Kostja kinnitas 16.11.2020 e-kirjaga, et hageja poolt esitatud ettemaksuarve nr 200189 on talle sobilik ning ta tasub arve nädala jooksul. 23.11.2020 edastas hageja kostjale e-kirja, milles palus kostjal hageja poolt kostja korralduste alusel koostatud tellimuse digiallkirjastada ja anda teada, kui kostja on hageja poolt väljastatud ettemaksuarve nr 200189 tasunud. 24.11.2020 edastas kostja hagejale e-kirja, milles teatega, et tellimus on kostja poolt allkirjastatud. 26.11.2020 edastas hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et juhul, kui kostja ei tasu ettemaksuarvet nr 200189 ei ole hagejal võimalik garanteerida tööde valmimist kokkulepitud tähtajal ning töö valmimise tähtaeg võib seetõttu pikeneda. 03.12.2020 seisuga ei olnud kostja endiselt ettemaksuarvet nr 200189 tasunud, kuigi arve maksetähtaeg oli 19.11.2020. Seega edastas hageja kostjale 03.12.2020 e-kirja, millega saatis meeldetuletuse ettemaksuarve nr 200189 tasumise osas. Kostja tasus ettemaksuarve nr 200189 summas 4042.80 eurot 04.12.2020. 04.12.2020 kinnitas hageja, et kostja poolt tasutud ettemaks on laekunud. 10.01.2021 edastas hageja kostjale e-kirja, millega teavitas, et kostja poolt tellitud rõduklaaside paigaldamine hageja poolt teostatud ning hageja esitas kostjale arve nr 2000197 summas 4042.80 eurot ja tööde üleandmisakti. Arve nr 2000197 maksetähtaeg oli 13.01.2021. 15.01.2021 edastas hageja kostjale e-kirja, millega hageja palus kostjal arve nr 2000197 tasuda ning allkirjastada tööde üleandmise akti. 03.02.2021 ja 16.02.2021 seisuga ei olnud kostja endiselt arvet nr 2000197 tasunud, mistõttu edastas hageja

2-21-111216 kostjale arve tasumise osas meeldetuletuse. 25.04.2021 seisuga ei olnud kostja endiselt arvet nr 2000197 tasunud, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kohus edastas kostja seaduslikule esindajale menetlusdokumendid avaliku e-toimiku vahendusel 09.07.2021. Kostja seaduslik esindaja on dokumendid kätte saanud 22.09.2021. Menetlusse võtmise määruse kohaselt oli kostjal õigus esitada enda vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi poolte vahel töövõtulepingu (arve nr 2000197) alusel tekkinud põhivõlgnevuse 4042.80 eurot (neli tuhat nelikümmend kaks eurot ja 80 senti) ja 23.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 141.77 eurot (sada nelikümmend üks eurot ja 77 senti), kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Põhjendatud on ka hageja viivsenõue TsMS § 367 alusel ning kohus mõistab kostjalt välja viivise 8% aastas põhinõudelt (4042.80 eurot) alates 24.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas sissenõutavaks muutunud nõude põhivõla 4042.80 euro ja 23.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 141.77 euro väljamõistmiseks ja täiendava viivise nõude TsMS § 367 alusel, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude summas 1112.50 eurot hüvitamiseks (käibemaksuta). Nimetatud summa koosneb tasutud riigilõivust summas 400 eurot ja õigusabikulust 712.50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulu põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 400 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi teenust kokku 4 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja ajakulu koosneb hagiavalduse koostamisest ja kohtusse esitamisest, aruande koostamisest kliendile, menetlusse võtmise määrusega tutvumisest ja sellega seonduvatest toimingutest, samuti menetluskulude nimekirja koostamisest. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud, arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu, ka hageja esindaja tunnitasu määr on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud, kuivõrd menetluskulude hüvitamist soovitakse käibemaksuta.

2-21-111216 Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 1112.50 eurot (400 + 712.50). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1112.50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.