Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohaselt tunnustab võlgnevust osaliselt summas 2 844,43 eurot (põhinõue ja menetluskulud) ning leiab, et kõrvalnõuded on ebamõistlikult suured. 03.08.2021 määrusega anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.09.2021 tegi kohus kostja poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu. 22.09.2021 esitas hageja oma nõude ulatuses, milles kostja seda ei tunnistanud s.o 942,59 euro nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 04.10.2021 ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud 04.10.2021 e-toimiku kaudu. Kostja vastust hagile ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab: ”kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks”. Kohus rahuldab hageja nõude tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus selgitab siiski järgnevat. Hageja palub kostja kanda jätta menetluskuluna riigilõivu 146,72 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tehti makseettepanek järgmiste summade osas: 1) Põhinõue (arve nr 0103) – 576 eurot 2) Viivis - 62,51 eurot 3) Põhivõlg (arve nr 0302) - 2076,20 eurot 4) Viivis - 942,59 eurot 5) Riigilõiv - 109,72 eurot 6) Menetluskulu - 20 eurot Kokku 3787,02 eurot. Kostja tunnistas vastuväites nõuet summas 2 844,43 eurot, vastuväite kohaselt tunnistas kostja põhivõlga ja menetluskulusid. Põhivõlad ja menetluskulud kokku on 2 781,92 eurot, seega saab kostja poolt tunnustatud summat arvestades lisaks lugeda, et kostja tunnistas ka viivist summas 62,51 eurot (2844,43-2781,92=62,51). Arvestades hagis esitatud nõuet (942,59 eurot) ja selle põhjenduseks esitatud asjaolusid, on samale järeldusele jõudnud ka hageja. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasus hageja riigilõivu 109,72 eurot ning nimetatud summa on hõlmatud maksekäsuga. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja täiendavat riigilõivu summas 146,72 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna hagihinnaks saab pidada hagis esitatud nõuet 942,59 eurot, siis pidi hagilt tasuma riigilõivu 175 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv on hõlmatud maksekäsuga, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 65,28 eurot. Enamtasutud riigilõivu 81,44 eurot saab hageja tagasi taotleda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.