Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu avaldus T. T. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
25.02.2021 avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu (registrikood xxxx), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt Puudutatud isik T. T. (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Mitte menetleda Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu poolt 16.09.2021 menetlusdokumendis esitatud nõuet mõista T. T.lt välja perioodil veebruar 2021–august 2021 tekkinud majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevus 1131,02 eurot ja viivis võlgnevuselt.
2.Rahuldada Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu avaldus T. T. vastu osaliselt.
3.Välja mõista T. T.lt Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu kasuks võlgnevus 2743,01 eurot, perioodil 01.05.2019–25.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 200,61 eurot ja viivis põhinõudelt (2743,01 eurot) alates 26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa.
Jätta rahuldamata Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu nõue välja mõista T. T.lt sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 01.05.2019–25.02.2021 summas 1,17 eurot.
5.Jätta Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu 25.02.2021 taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud T. T. kanda. Välja mõista T. T.lt Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud 1061,18 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T. T.l tasuda Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistule käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Tallinn, Nõmme tee xxxx korteriühistu (avaldaja) esitas 06.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. T.lt (puudutatud isik) 2733,63 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega andis Pärnu Maakohus 09.02.2021 kohtumäärusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis 10.02.2021 kohtumäärusega avaldaja avalduse käiguta ning määras nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse esitamiseks tähtaja.
2.Avaldaja esitas 25.02.2021 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt omandas puudutatud isik 15.10.2004 korteriomandi xxxx (registriosa numbriga xxxx ehk 581/32043 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. xxxx, mille üldpind on 58,10 m2 ja mille tähistus plaanil on xxxx). Tallinnas, aadressil Nõmme tee xxxx asuv kinnistu on jagatud korteriomanditeks, mille omanikud on asutanud korteriühistu. Puudutatud isikul kui korteriomandi omanikul on korteriomandite ning kaasomandi eseme valitsemise ja majandamisega seoses kohustused teiste korteriomanike ees, mille täitmiseks puudutatud isik on kohustatud seaduse, korteriühistu põhikirja ja Tallinnas, aadressil Nõmme tee xxxx asuva elumaja korteriomanike otsuste kohaselt. Puudutatud isik oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole ning on jätnud alates 2019. aasta märtsist tasumata talle korteriomandiga seoses üldkoosolekute otsuste alusel avaldaja poolt koostatud ja perioodil 2019. aasta aprillist kuni 2021. a jaanuarini (k.a) esitanud arved summas kokku 2 743,01 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult tähtajaks tasumata põhivõla summalt ka viiviseid võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses ning avalduse koostamise ja kohtule esitamise päeva seisuga oli avaldaja viivisenõude summaks 201,78 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista: 1) tasumata majanduskulud ja kommunaalkulud, mille tasumise kohustus on puudutatud isikul tekkinud xxxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxx) omamise ja kasutamisega seoses, ning milliste kohustuste kogusumma on avalduse kohtule esitamise päeva (25.02.2021) seisuga 2 743,01 eurot, mis on välja arvutatud vastavalt Nõmme tee xxxx korteriomanike ja korteriühistu üldkoosolekute otsustega kinnitatud majanduskavades sätestatud tingimustel ja korras; 2) avalduse kohtule esitamise päeva (25.02.2021, k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud ja põhivõlalt määras 0,022% päevas arvestatud viivised summas 201,78 eurot; 3) viivised, mis ei ole avalduse esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud, kuid on avalduse esitamise päevast edasiulatuvalt (alates 26.02.2021, k.a) välja arvutatud põhivõla summalt (sh ka põhivõla suurendatud osalt, kui nõuet suurendatakse) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni puudutatud isiku poolt või ajani, mil avaldaja nõue rahuldatakse täitemenetluses, kuid mitte enam kui põhivõla summas. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 16.09.2021 menetlusdokumendis esitas avaldaja kohtule taotluse nõude suurendamiseks ning palub puudutatud isikult välja mõista sama õigussuhte raames alates kohtule avalduse esitamise ajast kuni 16.09.2021 lisandunud ja sissenõutavaks muutunud kohustused summas 1 131,02 eurot. Avaldaja märgib, et nimetatud nõue põhineb 16.09.2021 seisuga tähtaja ületanud ehk sissenõutavaks muutunud kohustusi kajastavatel 2021.a veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis ja augustis puudutatud isikule koostatud ning esitatud arvetel numbritega M003909350, M003909408, M003909466, M003909524, M003909582, M003909640 ja M003909698, mis on käesoleva seisuga
täies ulatuses täitmata. Samuti nõuab avaldaja puudutatud isikult viiviseid nõude suurendamise aluseks olevate arvete tasumisega viivitamise eest.
3.Puudutatud isik esitas 12.04.2021 avalduse osas seisukoha, mille kohaselt tunnistab ta võlga, kuid on võimeline seda tasuma osade kaupa. Puudutatud isiku seisukohast nähtuvalt muutus töö kaotust ja koroonaviiruse kriisi algust arvestades võla tasumine võimatuks. Kohtumääruse põhjendused
4.Avaldaja tõi 16.09.2021 menetlusdokumendis välja, et ta suurendab nõuet, paludes välja mõista puudutatud isikult majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevus 1131,02 eurot perioodi eest veebruar–august 2021. Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikult viivis võlgnevuselt 1131,02 eurot seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et avaldaja esitas 16.09.2021 menetlusdokumendis uue nõude. Kui 25.02.2021 avalduses palus avaldaja välja mõista puudutatud isikult majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevus 2743,01 eurot perioodi eest aprill 2019–august 2021 ning viivis võlgnevuselt seaduses sätestatud määras, siis 16.09.2021 menetlusdokumendis palus ta välja mõista puudutatud isikult majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevus 1131,02 eurot perioodi eest veebruar–august 2021 ning viivis võlgnevuselt seaduses sätestatud määras. Tegemist ei ole avalduse muutmisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 tähenduses, vaid uue avalduse esitamisega, mis tugineb uuele alusele (TsMS § 363 lg 1 p 2) ja milles esitatakse uus nõue/ese (TsMS § 363 lg 1 p 1). Kohus on 06.09.2021 korraldustega määranud pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ja on selgitanud, et lõplikes seisukohtades saavad pooled esitada üksnes õiguslikke seisukohti. Kohus on korraldustes selgitanud, et kui pooled esitavad uued avaldused, mis võivad põhjustada asja lahendamise viibimist, on kohtul õigus jätta avaldused tähelepanuta. Kohus leiab, et avaldaja poolt 16.09.2021 menetlusdokumendis esitatud uue nõude menetlemine põhjustab asja lahendamise viibimist, sest avaldaja uus nõue tuleks menetlusse võtta ja tagada puudutatud isikule võimalus esitada seisukoht avaldaja uue nõude kohta. Seetõttu ei ole täidetud TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud eeldus avaldaja uue nõude menetlemiseks praeguse vaidluse raames. Kohus ei menetle avaldaja 16.09.2021 menetlusdokumendis esitatud uut nõuet. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus esitada kohtule eraldi avaldus puudutatud isikult 16.09.2021 dokumendis esitatud uue nõude/võlgnevuse väljamõistmiseks.
5.TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse
selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
7.Avaldaja kehtiva põhikirja p 1.3. kohaselt on ühistu eesmärgiks Tallinnas Nõmme tee xxxx asuvate korteriomandite eseme osaks olevate ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Põhikirja p 2.1. järgi on ühistu liikmeteks kõik Nõmme tee xxxx Tallinn korteriomandite omanikud. Põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma seadustest, ühistu põhikirjast ja üldkoosolekute ja juhatuse otsustest tulenevaid kohustusi. Põhikirja punkti 3.2.3. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühistule tähtaegselt ühistu poolt vahendatud kommunaalteenuste (elekter, vesi-kanalisatsioon, soojusenergia, prügivedu jms) eest ning sihtotstarbelisi makseid vastavalt kehtestatud korrale. Põhikirja punktiga 3.2.4. kohustab ühistu liiget tasuma ühistule elamu majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega, kui põhikirjaga pole määratud teisiti ning põhikirja punkti 3.2.5. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remondi tööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
8.Kohus on tuvastanud, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub puudutatud isikule korter asukohaga xxxx (dtl 38-39). Äriregistri andmete kohaselt on avaldaja asutatud 22.12.1998. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on nii seadusest tulenevalt kui ka korteriühistu põhikirja järgne kohustus tasuda igakuiselt avaldajale osutatud teenuste eest. Puudub vaidlus arvete tasumata jätmise üle. Puudutatud isik on kohtule avaldanud, et tunnistab võlgnevust, kuid ei suuda nõutavat summat korraga tasuda seoses raske majandusliku olukorraga. Kohus on tuvastanud avaldaja poolt 25.02.2021 esitatud avalduse (dtl 29-37) alusel, et puudutatud isikule on esitatud tarbitud teenuste eest arved perioodil 2019. aasta aprill kuni 2021. aasta jaanuar (dtl 44-62). Kokku on puudutatud isik jätnud nimetatud perioodil esitatud arvetel märgitud majandamis- ja kommunaalteenuste eest tasumata summas 2743,01 eurot. Lisaks nõuab avaldaja igal arvel märgitud maksetähtaja järgnevast päevast viivist. Viivis on arvestatud perioodil 01.05.2019 kuni 25.02.2021 eest summas 201,78 eurot.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
10.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
12.Kohus leiab, et avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja viimase poolt tarbitud teenuste eest perioodil 2019. aasta märts kuni 2021. aasta jaanuar (nimetatud perioodi eest on esitatud arved perioodil aprill 2019 kuni jaanuar 2021) 2743,01 eurot ning viivised nimetatud kohustuste mittetähtaegselt tasumise eest on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Kostja ei ole avaldaja nõuete osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Puudutatud isiku seisukohast nähtuvalt tunnistab puudutatud isik võlga, kuid ei suuda võlgnevust majanduslikel põhjustel tasuda. Puudutatud isik on palunud kohtul
võimaldada võlgnevuse tasumini ositi. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited ei anna alust jätta avaldus rahuldamata. Kohus selgitab, et kohtul ei ole võimalik määrata võlgnevuse tasumist osade kaupa. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled kompromissini jõudnud ei ole, kuivõrd avaldaja ei nõustu võlgnevuse ositi tasumisega. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulude ning kommunaalteenuste arvete tasumist KrtS § 40 lg-te 1 ja 2, avaldaja põhikirja punktide 3.2.3, 3.2.4, 3.2.5 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et puudutatud isik ei ole tasunud talle avaldaja poolt perioodil 2019. aasta aprill kuni 2021. aasta jaanuar väljastatud majandamiskulude ning kommunaalteenuste arveid ning seega on põhjendatud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista majandamiskulude ning kommunaalteenuste võlgnevus perioodi märts 2019–jaanuar 2020 eest summas kokku 2743,01 eurot. Avalduse kohaselt palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista igal puudutatud isikule esitatud arvel märgitud maksetähtaja järgnevast päevast viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on avalduse lisana esitanud kohtule viivise arvestuse (dtl 63) ning palub puudutatud isikult välja mõista viivise perioodi 01.05.2019 kuni 25.02.2021 eest summas kokku 201,78 eurot. Kohus leiab, et nimetatud avaldaja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohtu arvestuste kohaselt (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) on avaldaja nõue sissenõutavaks muutunud viiviste osas käesolevas tsiviilasjas võlgnevuse aluseks olevatel arvete maksetähtaegu, arvete summasid, viivisearvestuse lõpu kuupäeva (25.02.2021) ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära arvestades põhjendatud summas kokku 200,61 eurot. Selguse huvides toob kohus välja avaldaja poolt esitatud viivisearvestuse tabeli, mille viimases veerus on kohus märkinud kohtu arvestuste kohaselt iga arve osas sissenõutavaks muutunud viivise põhjendatud summa: Arve nr
Maksetähtaeg
Viivise arvestamise algus
Arve summa
Maksmata seisuga 25.02.2021
Päevi üle tähtaja
Viivis seisuga 25.02.2021
M003908074
30.04.2019
01.05.2019
212,33
116,15
16,95
M003908132
31.05.2019
01.06.2019
164,67
164,67
22,92
M003908190
30.06.2019
02.07.2019
131,92
131,92
17,46
M003908306
31.08.2019
03.09.2019
109,41
109,41
12,97
M003908364
30.09.2019
01.10.2019
112,77
112,77
12,68
M003908422
31.10.2019
01.11.2019
131,44
131,44
13,89
M003908480
30.11.2019
03.12.2019
155,74
155,74
15,36
M003908596
31.01.2020
01.02.2020
184,02
184,02
15,73
M003908654
29.02.2020
03.03.2020
181,03
181,03
14,25
M003908712
31.03.2020
01.04.2020
187,03
187,03
13,54
M003908770
30.04.2020
01.05.2020
177,50
177,50
11,68
M003908828
31.05.2020
02.06.2020
157,78
157,78
9,28
M003908886
30.06.2020
01.07.2020
137,25
137,25
7,2
M003908944
31.07.2020
01.08.2020
105,89
105,89
4,84
M003909060
30.09.2020
01.10.2020
106,01
106,01
3,43
M003909118
31.10.2020
03.11.2020
121,01
121,01
3,05
M003909176
30.11.2020
01.12.2020
144,08
144,08
2,74
M003909234
31.12.2020
01.01.2021
136,96
136,96
1,68
M003909292
31.01.2021
02.02.2021
182,35
182,35
0,96 200,61
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja nõude põhivõlgnevuse summas 2 743,01 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 01.05.2019 kuni 25.02.2021 eest summas 200,61 eurot. Lisaks rahuldab kohus avaldaja nõude mõista puudutatud isikult alates 26.02.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni välja viivis põhivõlgnevuselt (2743,01 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
15.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamisega seotud menetluskulu summas 20 eurot, tasuliste päringute tegemise kulu summas 5 eurot ja õigusabikulu 1 600 eurot. Avaldajale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot tunnis. Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
15.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult majandamis- ja kommunaalteenuste võlgnevus on hagita asi TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tuleb hagita asjas esitatavalt avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 88,18 eurot. TsMS § 139 lg 2 ja RLS § 59 lg 6 alusel kuulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele 164,75 eurot. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Käesoleval juhul on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 88,18 eurot. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot, seega avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma ei pidanud. Avaldaja on Harju Maakohtule 25.02.2021 avaldusega esitanud ka taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Avaldaja on seisukohal, et lähtudes RLS § 59 lõikest 5 ning asjaolust, et maksekäsu
kiirmenetluse avalduse esitamisel avaldaja poolt tasutud riigilõiv ületab RLS lõikes 5 sätestatud hagita menetluse avaldusele kohalduvat riigilõivu 38,18 euro võrra, tuleb avaldajale enamtasutud riigilõiv tagastada. Kohus leiab, et avaldaja 25.02.2021 taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus selgitab, et kuigi avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse raames tasunud riigilõivu suuremas ulatuses, kui Harju Maakohtule avalduse esitamisel tulnuks tasuda, ei ole põhjendatud Harju Maakohtu menetluses nn enamtasutud riigilõivu tagastamine. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestatud juhul. TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata § 483 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul. TsMS § 483 lg 2 punktide 1 ja 2 järgi jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või avaldus ei vasta § 482 sätestatud nõuetele. Käesoleval juhul eeltoodud aluseid ei esine ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Kuivõrd avaldaja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 88,18 eurot, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskuluna on põhjendatud välja mõista tasutud riigilõiv summas 88,18 eurot.
15.2.Kohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 20 eurot.
15.3.TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista tasuliste registripäringute kulu summas 5 eurot. Kohus leiab, et avaldaja enda põhikirja saamiseks tehtud tasulise päringu näol (menetluskulude nimekirjas kajastuv: põhikiri/ 2 eur) ei ole tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleks puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja enda põhikiri peab avaldajal endal olemas olema. Kohtu hinnangul on kinnistusraamatusse päringu tegemise näole (menetluskulude nimekirjas kajastuv: kinnisturaamatu r/o nr xxxx vv/3 eurot) tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega peab kohus põhjendatuks avaldaja tasuliste päringute kulu summas 3 eurot.
15.4.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja osutanud avaldajale õigusabiteenust kokku mahus 16 tundi tunnitasumääraga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Hinnates ja analüüsides avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi menetlustoimingule „Harju Maakohtule esitatava nõudeavalduse koostamine (sh esitatud materjalide läbivaatamine ja arutelu avaldaja esindajaga) jt menetlusega seotud toimingud“. Hinnates ja analüüsides hageja poolt kohtule esitatud avalduse (dtl 28-37) sisu ja mahtu ning avaldusele lisatud dokumentaalsete tõendite mahtu (dtl 38-169), asub kohus seisukohale, et avalduse koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda ajakulu kokku 5 tundi. Kohus arvestab seejuures aega, mis lepingulisel esindajal kulus materjalide analüüsimiseks ja komplekteerimiseks, suhtluseks avaldaja esindajaga ning avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus arvestab ka asjaolu, et avaldus ei ole õiguslikult väga keerukas, samas on avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus mahukas ning eelduslikult on lepingulisel esindajal kulunud aega kõigi avalduse aluseks olevate asjaoludega (sh arvetega) tutvumiseks ning analüüsimiseks. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund 29.03.2021 menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise eest. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja poolt nimetatud kuupäeval esitatud menetluskulude nimekiri mahuks ega õiguslikult keerukas menetlusdokument, millest tulenevalt tuleb nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 0,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud ega vajalikuks ka avaldaja lepingulise esindaja poolt perioodil 30.03.2021 kuni 16.09.2021 tehtud menetlustoimingute eest kokku mahus 8 tundi. Avaldaja märgib, et lepingulisel esindajal kulus 1 tund ja 30 minutit järgmiste menetlustoimingute tegemiseks: „tutvumine A. L.’e edastatud T. T. 27.04.21 e-kirjaga; tutvumine kohtu 03.05.2021 kirjaga (tähtaeg/kompromiss); telefoniarutelu ja e-kirjavahetus A. L. (kompromissi osas ühistu juhatuselt seisukoha küsimine); juhatuse seisukoha edastamine kohtule 19.05.2021 e-kirjaga“. Esmalt märgib kohus, et telefoniarutelude ja ühistu juhatusega suhtlemise näol on tegemist menetlustoimingutega, mille sisu ja mahtu kohtul võimalik kontrollida ei ole. Samas nähtub käesoleva tsiviilasja materjalidest, et pooled on kompromissläbirääkimisi pidanud. Kohus arvestab mõistlikuks ja vajalikuks ajaks, mis lepingulisel esindajal kulus suhtlemiseks seoses kompromissläbirääkimisteks, 03.05.2021 kohtu kirjaga (dtl 189) tutvumiseks ning 19.05.2021 ekirja (dtl 190) koostamiseks kokku 1 tund. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus lepingulisel esindajal kokku 2 tundi ja 30 minutit järgmiste menetlustoimingute tegemiseks: „tutvumine puudutatud isiku 24.05.2021 avaldusega (e-kiri); tutvumine kohtu 27.05.2021 kirjaga; tutvumine T. T. 16.06.2021 arvamusega + tutvumine kohtu 28.06.2021 kirjaga (tähtaja (05.07.21) andmine vastamiseks puudutatud isiku 16.06.2021 menetlusdokumendile) + T. T. 16.06.2021 avalduse kohta avaldaja seisukoha koostamine (sh telefoniarutelu A. L.a) ja kohtule edastamine 03.07.2021 e-kirjaga“. Arvestades puudutatud isiku 24.05.2021 e-kirja (dtl 191), 16.06.2021 seisukoha (dtl 194-196), kohtu 27.05.2021 (dtl 139) ja 28.06.2021 (dtl 198) kirjade sisu ja mahtu, peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks eelnimetatud dokumentidega tutvumiseks ning avaldaja 03.07.2021 seisukoha (dtl 199200) koostamiseks kulunud aega kokku 1 tund ja 30 minutit. Kohus selgitab, et eelnimetatud perioodil puudutatud isiku ja kohtu poolt koostatud dokumendid (kirjad) ei ole õiguslikult keeruka sisuga, mille analüüsimiseks kuluks palju aega. Samuti ei ole nimetatud perioodil avaldaja poolt koostatud menetlusdokument (03.07.2021 seisukoht) mahukas ning pigem on nimetatu näol tegemist lepingulise esindaja poolt avaldaja juhatuse liikme(te) seisukoha edastamisega. Lisaks eeltoodule nähtuv avaldaja menetluskulude nimekirjast, et lepingulisel esindajal kulus 3 tundi järgmiste toimingute tegemiseks: tutvumine kohtu 06.09.2021 korraldustega, arutelu A. L. + tutvumine A. L. saadetud materjalidega (tabel nõude ja viiviste arvestusega 16.09.2021 seisuga + nõude suurendamise avalduse koostamine“ ning 1 tund 16.09.2021 menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtu 06.09.2021 korraldustega
(dtl 202-203) tutvumiseks ning 16.09.2021 menetlusdokumendi koostamiseks on kokku 1 tund. Kohus selgitab, et kohtu 06.09.2021 kirjaga on pooltele antud võimalus käesolevas tsiviilasjas lõplike avalduste ja seisukohtade esitamiseks. Nimetatud kirjas on kohus selgitanud, et pooltel ei ole kohustust täiendavaid avaldusi ja seisukohti esitada, sh on kohus rõhutanud, et võimalikes uutes seisukohtades ei saa pooled nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid, väiteid või tõendeid. Kohus arvestas vajaliku ja põhjendatud ajakulu hindamisel avaldaja 16.09.2021 dokumendi sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et põhjendatud ei ole avaldaja lepingulise esindaja nõude suurendamise avalduse koostamisega seotud kulude vastaspoole kanda jätmine. Arvestades avaldaja 16.09.2021 menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, peab kohus nimetatud menetlusdokumendi koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mahuka dokumendiga ning kohus arvestas, et avaldaja 16.09.2021 menetluskulude nimekiri kattub osaliselt avaldaja poolt varasemalt koostatud menetluskulude nimekirjaga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 9 tundi ja 50 minutit, mis lepingulise esindaja tunnitasumäära (100 eurot/tund) arvestades teeb avaldaja õigusabikuludeks kokku 950 eurot.
15.5.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude suuruseks kokku 1061,18 eurot (88,18 + 20 + 3 + 950), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele puudutatud isikult välja mõista. Kohus leiab, et sellises ulatuses kulude hüvitamine on käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud.
15.6.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
17.TsMS § 617 lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.