5.Kohtumäärus edastada võlgnikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 28.09.2021 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku X.W pankrot.
2.21.07.2023 määrusega algatati X.W kohustustest vabastamise menetlus, kus võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. X.W kohustati esitama esimene aruanne hiljemalt 21.07.2024.
3.29.07.2024 tuletas kohus võlgnikule meelde aruande esitamise kohustust, saatis aruande blanketi ning palus esitada aruanne ja tõendid (pangakonto väljavõtted, töökoha või tööotsimise kohta ja tervise andmed jms) hiljemalt 12.08.2024.
4.05.08.2024 esitas võlgnik aruande perioodi 21.07.2023-05.08.2024 kohta ja SEB pangakonto väljavõtte.
5.26.08.2024 teatas kohus ärakuulamise aja 27.09.2024, mille kohus lükkas edasi võlgnikust mitteolenenud põhjusel kuupäevale 11.11.2024.
6.11.11.2024 teatas võlgnik, et ei saa ärakuulamisele tulla, aga on valmis täiendavatele küsimustele vastamiseks ja kokkuleppe leidmiseks, samuti valmis koguma iga kuu teisele pangakontole raha.
7.11.11.2024 teatas kohus ärakuulamise aja 14.01.2025.
8.27.01.2025 võttis kohus võlgnikuga ühendust, milles märkis, et võlgnik ei ilmunud 14.01.2025 määratud ärakuulamisele ega kinnitanud ka korduvalt saadetud kutse kättesaamist.
9.27.01.2025 teatas võlgnik, et tal puudub transport kohtumajja tulekuks. Võlgnik on valmis läbirääkimiseks, et antud probleem ära lahendada.
10.29.01.2025 pakkus kohus võlgnikule võimalust osaleda ärakuulamisel virtuaalselt.
11.29.01.2025 vastas võlgnik, et tal pole raha kogutud, et seda kuskile kanda või anda. Puudub video kaudu osalemise võimalus. Transport puudub. Samas on valmis läbirääkimisteks ja lahenduse leidmiseks.
12.27.03.2025 selgitas kohus olukorda võlausaldajatele ja märkis, et kohtu esialgsel hinnangul võib olla alust lõpetada kohustusest vabastamise menetlus enne tähtaega. Kohus teatas, et otsustab menetluse lõpetamise või jätkamise peale võlausaldajate seisukoha saamist.
13.Telia Eesti AS kinnitas, et võlgnik pole tasunud võla katteks midagi ja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
14.Holm Bank AS teatas, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud võlausaldajale väljamakseid ning nõuet vähendanud. Holm Bank AS palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
15.OÜ GS Core teatas, et võlgnik makseid teostanud ei ole ja võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega.
16.AS PlusPlus Capital teatas, et võlgnik makseid teostanud ei ole ja kohtul on piisav alus menetlus ennetähtaegselt lõpetada ja võlgnik kohustusest vabastamata jätta.
17.03.09.2025 määras kohus ärakuulamise 17.09.2025.
18.17.09.2025 teatas võlgnik, et on haige ja ei saa tulla. Samuti puudub jätkuvalt transport. Pole hetkel ka videos osalemise võimalust, saab vastata ja kaasa rääkida kirjalikul teel. Võlgnik on valmis leidma kokkulepet. Pakub välja variandi, et kannab ise iga kuu palgast teisele arvelduskontole 75-80 eurot.
19.19.09.2025 selgitas kohus, et selleks, et kohus saaks otsustada, kuidas menetlusega jätkata või kas menetlus lõpetada, tuleb võlgnikul esitada viivitamatult panga väljavõtted kogu aruandeperioodi kohta ja selgitada, mida ta on töö saamiseks teinud. Samuti selgitada, miks võlgnik ei ilmu kutsutud ajal kohtumajja. Kui võlgnik saadab e-kirju, siis on tal järelikult võimalused vähemalt veebis ärakuulamisel osalemiseks olemas. Kohtule jääb arusaamatuks, miks võlgnik seni ei ole ärakuulamistel osalenud.
20.29.09.2025 esitas võlgnik pangakonto välja võtte ja selgitas, et on jätnud kohtusse kohapeale tulemata, kuna puudub transport. Samuti puudub videos osalemise
võimalus. Raha võlgnikul kogutud pole, aga on nõus, kui koostataks talle graafiku, mille alusel ta hakkaks iga kuu raha koguma/kandma. Kuumakse suurus võiks olla kuni 75 eurot. Võlgnik käib tööl ja saab miinimumpalka. Enamus sissetulekust läheb ema kätte ja tema annab seda väikeste summadega võlgnikule. Võlgnik peab kodus elamise jooksul maksma ka elamiskulude, elektri, vee, söögi, telefoni jne eest. Samuti on viimasel ajal läinud suurem summa hambaarstile. Hetkel kuskilt miskit võtta pole. On valmis lahenduse ja kokkuleppe leidmiseks.
KOHTU SEISUKOHT
21.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda X.W vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
22.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
23.Praeguses asjas tuleb kohaldada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevaid redaktsioone, mis kehtisid kuni 30.06.2022.
24.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-le 5 vastavalt võib kohus muuhulgas omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lg-s 2 või 4 nimetatud alus.
25.PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestas, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
26.Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
27.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-21-19-16, p 14). Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
28.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
29.Võlgnik esitas kohtu nõudel esimese aruande 05.08.2024 perioodi 21.07.202305.08.2024 kohta. Uue perioodi aruannet ei ole võlgnik esitanud. Ka ei ole võlgnik korduvalt ilmunud kohtu kutse peale ärakuulamisele. Makseid võlausaldajatele ei ole võlgnik teinud, saadud tulu on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Võlgnik töötab EMTA andmetel zzzzz. Ka nähtub võlgniku pangakonto väljavõttelt, et ta saab zzzzzz
töötasu, mille ta aga oma selgituste kohaselt kannab oma ema kontole. Nimetatu nähtub ka pangakonto väljavõttest.
30.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
31.Praegusel juhul ei ole võlgnik 4 aasta jooksul teinud jõupingutusi võlausaldajatele võla tasumiseks. Sellel perioodil ei ole võlgnik teinud võlausaldajatelele mitte ühtegi makset, kuid on lubamatult kandnud kogu oma sissetuleku ema arvele, kes võlgniku selgituste järgi annab talle raha võlgniku tarbeks. Võlgniku ema ei ole võlausaldajaks kohustuste vabastamise menetluses. Samas on võlgnikule pankrotimenetluses selgitatud tema kohustusi. Võlgnik küll kirjutab, et ta sooviks on leida lahendus, kuid võlgniku senisest käitumisest ei nähtu võlgniku väidetav soov võlgnevusi tasuda. Kohus ei pea võlgniku kohustuste täitmiseks kinnitama maksegraafikut, võlgnik peab ise eraldama seaduse järgi nõutava osa oma tulust võlausaldajatele. Kohtule ei ole usutav, et aruandeperioodi jooksul ei ole võlgnikul tekkinud kordagi võimalust tulla kohtusse või osaleda ärakuulamisel virtuaalselt. Võlgnik suhtleb kohtuga e-posti teel s.t võlgnikul on võimalus internetiühenduseks, mis oleks võimaldanud tal osaleda ka virtuaalsel ärakuulamisel. Kohtul on puudunud võimalus küsida võlgnikult suulisi selgitusi anda võlgnikule vajadusel täiendavaid juhiseid. Kirjalikud selgitused ei ole olnud tulemuslikud st võlgnik ei ole täitnud kohustusi võlgnike ees ja on seni andnud vaid lubadusi, mida ei ole täitnud. Kõik eelkirjeldatu on kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
32.Kohus leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul on võlgnik olnud raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 mõttes. Kohus on korduvalt nõudnud, et võlgnik ilmuks selgituste saamiseks ja andmiseks ärakuulamisele. Võlgnik ei ole teinud tagasimakseid võlausaldajatele ja on kogu oma tulu kandnud oma ema kontole. Võlgnik ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhjendanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Maakohtu hinnangul on võlgniku rikkumine süüline. Lisaks kohtu hinnangul hoiab võlgnik kohustustest vabastamise menetlusest kõrvale, avaldab küll soovi leida lahendus, kuid kohtusse ei ilmu. Selgitused, miks võlgnikul ei ole võimalik ärakuulamisel osaleda ei ole usutavad. Sellise tegevusega on võlgnik rikkunud ka võlausaldajate huve ning seetõttu ei ole kohustustest vabastamine võimalik. Võlgnik on teadlik enda võlgadest, kohustustest käesolevas menetluses ja ka sellest, et tal tuleb aru anda.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 5).
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.