2-21-9079/15 - Muud - CMR - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Kostja tellis hagejalt e-posti teel 09.juulil 2020.a veo (veotellimus, numbrita, 07.09.2020). Hageja andis 10. juulil 2020 kauba laadimiseks ette oma transpordivahendi nr XXX haagisega nr XXX aadressil – xxx. Seda kinnitab 10.07.2020 ka väljastatud veokiri No xxx/1. Vastavalt veokirja tingimustele pidi hageja tegema rahvusvahelise kaubaveo marsruudil xxx – xxx. Hageja andis õigeaegselt transpordivahendi ette veotellimuses nimetatud asukohas. Veoks ette nähtud kaupade temperatuur oli mõõdetud ja need andmed kanti veokirja vastavalt veotellimuses toodud juhisele. Kaup toimetati sihtkohta (xxx) kokkulepitud ajaks ilma vigastusteta. Seda kinnitab saaja allkiri ja pitser – xxx. Osutatud veoteenuste eest saatis hageja kostjale tasu maksmiseks arve nr xxx (17.07.2020) 3 250,00 €, maksetingimused olid sätestatud veotellimuses (Lisa 3). Kostja leidis, et tema korraldusi pole täidetud ja esitas hagejale arve nr xxx (18.08.2020, (edaspidi – arve nr xxx) (Lisa 6) leppetrahvi 500 € maksmiseks. Arves on märgitud transpordivahendite numbrid (XXX/XXX), samuti koorma peale- ja mahalaadimispunktid (xxx). Hageja ei tasunud kostjale leppetrahvi. Pooled tegid 09.septembril 2020 tasaarvelduse (kliiringu) ja arvati, et selles arve nr T20-72 144 märgitud tasu oli täis mahus maksutud (Lisa 7). Osutatud veoteenuste eest esitatud arvete järjekordse maksmise käigus pidas kostja ühepoolselt kinni 500 eurot hagejale mõeldud summast, mille maksmist hageja nõudis vastavalt arvele nr xxx. Seda tõestab viide «MINUS xxx, xxx» tehingu nr xxx selgituses (Lisa 8). Kostja lahutas tagantjärgi oma pretensiooni summa ühe arve osas kahest teisest arvest, mida kostja oli kohustatud maksma. Kostja märkis ehingu nr xxx kohta, et ta maksis ära arve nr xxx (vt Lisa 12) ja arve nr xxx (Lisa 13). Arved nr xxx ja nr xxx on aga esitatud muude veoteenuste korraldamise eest, mida hageja osutas kostjale. Seda tõendavad teenuste osutamise eest esitatud arvetes märgitud kuupäevad ja transpordivahendite numbrid, millega veoteenust teostati. Hageja pöördus abi saamiseks juriidilise ettevõtte AS «Lex Support» poole (edaspidi – esindaja) (Lisa 9). Esindaja saatis kostjale 24.septembril 2020.a. koostatud pretensiooni (kiri number 9/2020/LS-2, vastastikuste pretensioonide praktika - 24.09.2020-СС) palvega kustutada maksmata võlg kogusummas 500 eurot (edaspidi – pretensioon) (vt Lisa 10). Pretensioon saadeti kostja juriidilisele aadressile ning see toimetati kohale 30.09.2020 (Läti Postiameti väljatrükk, 30.09.2020 nr xxx, Lisa 11). Lisaks sellele, saadeti pretensioon kostja elektroonposti aadressidele: xxx ja xxx (Lisa 10). 19. oktoobril tegi esindaja veel ühe meeldetuletuse 26.10.2020.a. võla maksmise kohta, kuid kostja sellele meeldetuletusele ei reageerinud. Pooled leppisid kokku, et kostja peab veose eest tasu maksma hiljemalt 35 päeva jooksul pärast kostja poolt kõikide originaaldokumentide kättesaamist. Fakt, et hageja ja kostja tegid tasaarvelduse (kliiringu), mille kohaselt oli arves nr Т20-72 144 märgitud summa täies mahus ( Lisa 7) tasutud, kinnitab seda, et kostja on kõik vajalikud dokumendid kätte saanud. 2 (6)

Kostja on oma kohustusi rikkunud, jättes tasu täies mahus maksmata. Hageja esitas kostjale arved nr xxx ja xxx kokku 9 000 eurot. Vaieldamatu on see, et kostjal oli õigus hagejale tehtavatest maksetest kinni pidada arve nr xxx (08.09.2020) järgi 1 241,00 eurot (vedu xxx – xxx - praamiveose teenuste osutamise eest (Lisa 14). Kostja märkis seda tehingu nr xxx selgituses – «MINUS xxx [...]». Järelikult pidi kostja hagejale üle kandma summa – 7 759 eurot. Nagu märgitud, pidas kostja alusetult kinni 500 eurot tehingu nr xxx järgi kui märkis «MINUS [...] xxx» makse selgituses. Seega jättis kostja 500 euro alusetult maksmata ja hagejal on otsene kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista 500 eurot asja menetlemisega seotud kohtukulud ulatuses (riigilõivud, dokumentide tõlge), 8 % aastaintressi maksmata põhivõla summast alates arve maksetähtajast 31.08.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja arvele nr xxx, AS Citadele banka, kood xxx. Hageja palub välja mõista menetluskulud, milleks on lõivud ja dokumentide tõlke kulu. Oma 30.08.2021 vastuses kohtule ja kostja vastusele teatas hageja, et SIA Kreiss kandis nõude esitamise kulud ning et hageja on valmis juhtumi rahumeelselt lahendama, kuid soovis saada kohtukulude täielikku hüvitamist ja võla tasumist täies ulatuses. Hageja teatas 16.09.21, et menetluskulud on 459,95 eurot (neid polnud märgitud hagiavalduse resolutsiooni p 3) ja kulude nimekiri on hagi lisas 20. Kostja vastus Kostja vastas (05.07.21 allkirjastatud) hagile, et on nõus tagastama summa 500 eur "Kreiss SIAle. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna kohus menetleb vaidlust lihtmenetluses, on otsus lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi. Vaidlust polnud järgnevas:       

CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kuna vaidlust ei olnud selles, et vedu tehti sõidukiga ning kauba vastuvõtmise koht ja üleandmise koht asusid eri riikides, siis kohaldub asjas CMR konventsioon. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb võetud kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel saab võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 lg 1 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nii on hagejal TsMS § 367 järgi õigus nõuda kuni kohustuse täimiseni. Kuna vaidlust ei olnud selles, et vedu toimus sõidukiga ühest riigist teise, siis oli poolte vahel sõlmitud rahvusvaheline veoleping ning CMR 13 lg 2, VÕS § 774 lg 1, 787 lg 1 järgi ja kostja oli kohustatud maksma hagejale veotasu. Kostja on võlga 500 € tunnistanud, seega on kostja rikkunud CMR 13 lg 2, VÕS § 774 lg 1, 787 lg 1 tulenevat veotasu maksmise kohustust. Kohus palus kostjal teatada, kas kostja on hagejale hüvitanud 500 € ja palus esitada selle kohta maksedokumendi, samuti palus kohus kostjal teatada, kas ta on nõus tasuma viivised ning kui kostja ei ole nõus viiviseid maksma, siis tuli kostjal põhjendada, miks ta ei ole nõus viiviseid maksma. Kostja oma väiteid ei täpsustanud ega esitanud ka tõendeid, et võlg oleks tasutud. Kuna hageja vastusest 30.08.2021 ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud ning kostja ei ole ka tõendanud, et võlg oleks tasutud, siis asub kohus järeldusele, et võlg 500 € (mida kostja tunnistas) on seni tasumata ja kostja on seni kohustuse rikkumises (VÕS § 100). Selle tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, CMR 13 lg 2, VÕS § 774 lg 1, 787 lg 1 järgi võlgnetava veotasu maksmist 500 € ja viivist alates 31.08.2020 kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 2. lause ja § 94 järgi oli viivise määr 2020. aastal 8% aastas ja on seda ka käesoleval ajal. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vaidlust polnud sellest, et kohustus tuli täita 31.08.20 ning seega on kostjal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 järgi alates 01.09.20 kuni kohustuse täitmiseni. Ehkki hageja on märkinud, et kostjalt tuleb välja mõista viivis põhivõlalt 4 (6)

kuni kohtuotsuse täitmiseni, ei ole täpne, sest viivist tuleb maksta TsMS § 367 järgi kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodu alusel ja kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause, CMR 13 lg 2, VÕS § 774 lg 1, 787 lg 1 ja TsMS § 367 järgi tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlga 500 €, viivist alates 01.09.20 viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuna põhivõla tasumiseni. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele koosõlas TsMS § 405 lg 1 p 10. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus, hind TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning lg 2 sätestab, et §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale Tsiviilasja hind on 540 € (500 pluss 8% 500-st, sest VÕS § 113 lg 1 II lause ja 94 järgi on viivise määr 8% aastas). TsMS § 162 1, 2 järgi jäävad poolte menetluskulud kostja kanda, kuna hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kuluks tõlkekulu. Hageja menetluskuludeks on lõiv 100 €, tõlkekulud 359,50 €, kokku kõik 459,50 € (arvestus hagiavalduse lisa 20). Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse lisad 16, 18 (arved, tõlge) kinnitavad tõlkekulude kandmist 359,50 €. Hageja tasus lõivu 100 €, kuid hagihinnalt 540 € on Riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 järgi lõiv 125 €. Seega on kostjal kohustus hagejale hüvitada TsMS § 162 lg 1, 2 järgi lõivu 100 €. Lisaks on hageja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 143 p 1 järgi tõlkekulu 359,50 €. Nii tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks TsMS § 162 lg 1, 2, 143 p 1, 138 lg 1, 2 järgi välja mõista kokku 459,50 €. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust, kuna kostja ei ole kulude nimekirja esitanud ja seega puuduvad kostjal menetluskulud. TsMS 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega, lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja, lg 9 kohaselt kulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 (6)