Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi L T vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
100 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: E A (e-post xxx) Kostja: L T (isikukood xxx; elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista L Tilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 90 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.
3.Menetluskulud jätta L Ti kanda.
4.Välja mõista L Tilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud kokku 175 eurot, s.o riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 80 eurot.
5.Välja mõista L Tilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L T (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik L T esitas 17.05.2021 vastuväite. 27.05.2021 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja vähemalt alates 26.02.2016 ja sõidukit pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 1) 29.07.2018 Kuuse 6/Ranna pst 4; 2) 07.12.2018 Audentes; 3) 22.12.2018 Rotermanni tn18/T5. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega parkimistingimusi rikkudes on esitatud leppetrahvinõuetest tekkinud 90 euro suurune võlg. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kohtueelselt saatis hageja tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile. Selle toimingu jaoks pidi hageja tegema ka tasulised päringud Transpordiametile ning rahvastikuregistrile, et tuvastada sõiduki omaniku isik ja elukoht. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot.
Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 90 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on tegemist segase ja vana asjaga. Samuti ei ole kostja valmis tasuma teise poole menetluskulusid, kuna kostja on pakkunud korduvalt kompromissi, mida pole vastu võetud. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 16.09.2021 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 26.02.2016 (dtl 109-113). Nimetatud sõiduk pargiti 29.07.2018, 07.12.2018 ja 22.12.2018 hageja opereeritavatele parkimisaladele (dtl 79-108).
6.Kohus selgitab, et parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib
parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867).
7.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõuetega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi kokku summas 90 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 86, 89, 95). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.
8.Kostja ainsaks vastuväiteks käesolevas asjas on see, et ta ei ole hagiga nõus, kuna tegu on vana ja segase asjaga. Kohus selgitas kostjale 16.09.2021 kohtumääruses, et kõik nõude aluseks olevad asjaolud on leitavad hagiavaldusest ning kostjal on võimalus esitada oma seisukohad hagis märgitud asjaoludele ja hageja poolt esitatud tõenditele. Kohus selgitas, et kui kostja ei nõustu hagiga, siis tuleb esitada kohtule konkreetsed väited, miks hagiga nõus ei olda ning samuti on kostjal võimalik esitada tõendeid oma väidete tõendamiseks. Kostja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud. Kohus selgitab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja hinnangul on tegemist vana asjaga. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Leppetrahvid tuli tasuda hiljemalt 12.08.2018, 21.12.2018 ja 05.01.2019, seega muutusid hageja nõuded
sissenõutavaks 13.08.20218, 22.12.2018 ja 06.01.2019. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 12.05.2021. Seega ei olnud nõude esitamise ajaks 3 aastat möödunud ning seega ei ole hageja nõue ka aegunud.
9.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 90 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 90 eurot.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (dtl 114-115). Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta ei oleks nimetatud aadressil elanud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue summas 10 eurot põhjendatud.
11.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevus kokku summas 90 eurot ja sissenõudekulu summas 10 eurot. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS
§ 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 160 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 45 eurot 12.05.2021 ja 30 eurot 28.06.2021) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 160 eurot ei ole põhjendatud. Kohus peab küll põhjendatud tunnitasu suuruseks 80 eurot, kuid kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagiavalduse koostamise ja sellega seonduvate toimingutega seoses 1 tund, s.o 80 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 175 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 175 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.