Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-195
Kohtuasi
D.Y (pankrotis) kohustusest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.07.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
D.Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) D.Y (pankrotis, isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Usaldusisik V.M (isikukood XXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad): 1) B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Maarja Kruusma 2) Ferratum Bank p.l.c (registrikood C 56251) 3) Julianus Inkasso OÜ (BB Finance OÜ õigusjärglane, registrikood 10686553), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema 4) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Regina Pikalev 5) Nord Collect OÜ (registrikood lepinguline esindaja Igor Vavilov
11897588),
6) Telia Eesti AS (registrikood lepinguline esindaja Olga Rožkova
10234957),
7) Aktiva Finance Group OÜ (Osaühingu Aktiva Finants ja AS-i Aktiva Portfolio õigusjärglane, registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
2-22-195 8) OÜ GS Core (registrikood 16183586), seaduslikud esindajad Sofia Kirsimaa ja Kaspars Bālāboliņš Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu D.Y määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a ajutisele haldurile menetlusabi korras väljamakstud 784,80 eurot, mis jääb Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.Y (avaldaja, võlgnik) esitas 06.01.2022 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse.
2.Harju Maakohtu 20.01.2022 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.
3.19.04.2022 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning määrati võlgniku usaldusisikuks V.M.
4.14.04.2023, 16.04.2024 ja 19.04.2025 esitas võlgnik kohtule usaldusisiku aruanded. Esitatud aruannete järgi esimesel aruandeaastal võlgnik õppis, võlgnikul töötasu puudus ning võlgniku sissetulekuks oli Töötukassa toetus kokku 2543,40 eurot, stipendium koolist kokku 300 eurot, õpilase toiduraha toetus kokku 191,48 eurot, ühekordne tulumaksu tagastus 13,63 eurot ja A&A Spamarket OÜ (kustutatud) likvideerimisel algkapitali tagasimakse 2555,24 eurot. Võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid kokku 934 euro ulatuses.
2
2-22-195 Teisel aruandeaastal oli võlgniku sissetulekuks töötasu umbes 620 eurot kuus ning ühekordne tulumaksu tagastus 173,42 eurot. Võlgnik töötas hotellis hommikusöögi ja bistroo teenindajana ning administraatorina. Võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid 148 euro ulatuses. Kolmandal aruandeaastal võlgnik osaliselt töötas (hotelli administraatorina ja klienditeenindajana) ja oli osaliselt töötu. Võlgniku sissetulekuks oli töötasu keskmiselt 354 eurot kuus ning ühekordne tulumaksu tagastus 730 eurot. 19.04.2025 aruande esitamise seisuga on võlgniku töötasu umbes 700 eurot kuus. Viidatud aruandeaastal tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakseid kokku 121 euro ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 04.07.2025 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas V.M usaldusisiku kohustustest. Maakohus mõistis võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks välja riigipoolse menetlusabi kulud 784,80 eurot.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lähtus maakohus asja lahendamisel füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsioonist.
5.2.Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust (tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida) ning seetõttu tuleb keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Võlgnik on oma kohustusi rikkunud vähemalt raske hooletusega. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud pisteliselt ning nii osalise- kui ka täiskoormusega. Tema töötasu on olnud vahemikus 620–700 eurot kuus. Sellest tulenevalt on võlgnik kolme aruandlusaasta peale võlausaldajatele väljamakseid teinud üksnes 269 euro (= 148 + 121) ulatuses. Võlgnik väitis ärakuulamisel, et ta on töötanud pitsameistri ja klienditeenindajana ning ei ole otsinud tulusamat tööd. Tõendamata on võlgniku usaldusisiku väited, et võlgnik ei saa oma vaimse tervise tõttu tulusamat tööd otsida. Võlgnikul ei ole tuvastatud töövõimetust. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik piisavalt pingutanud tulutoova tegevuse otsimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Alla alammäära töötasu eest töötamist ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks.
5.3.FIMS § 8 lg 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 kohaselt tuleb võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu 784,80 eurot. Määruskaebus
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on töötanud klienditeenindajana ning tema palk ei ole sellest tulenevalt olnud kõrge. Samas on võlgnik käinud püsivalt tööl ja teinud tööd, mida ta suudab ja oskab teha. Samuti on võlgnik otsinud tulusamat tööd, kuid ei ole seda leidnud. Ka võlgniku vaimse tervise probleemid (võlgnikul on diagnoositud depressioon ja ärevushäired) on takistanud tal tulusamat tööd leidmast. Võlgnik on asunud õppima automehhaanikuks, et tagada endale parem sissetulek. Võlgnik märgib ka, et ta on teinud väljamakseid vastavalt võlausaldajate nimekirjas 3
2-22-195 ettenähtud jaotistele (sh esimesel aruandeaastal 934 maakohus on jätnud vaidlustatud määruses kajastamata).
eurot,
mille
Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
7.Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ vaidles määruskaebusele vastu. Võlausaldaja Telia Eesti AS jättis kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja AS PlusPlus Capital palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
10.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Tõendid on asjakohased.
11.Maakohus viitas õigesti FIMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FIMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud PankrS redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega süüliselt võlausaldajate huve. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud piisavalt pingutusi tulutoova tegevuse otsimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
13.Võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuleb tuvastada, et: 1) PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on täidetud kõik eelmises punktis nimetatud tingimused. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms 4
2-22-195 asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 järgi arvestada, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKm 30.10.2019, 211-24696, p 19).
15.Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Seejuures saab arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks (TlnRnKm 23.11.2023, 2-13-49979, p 10; TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021, p 24).
16.Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnikul põhiharidus ning ta on töötanud kohustustest vabastamise menetluse ajal klienditeeninduses (pitsameistrina, hotelli hommikusöögi ja bistroo teenindajana ning administraatorina) ja saanud töötasu kehtiva alammäära lähedal. Asja materjalide järgi töötas võlgnik teenindussfääris juba enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid kaotas COVID-19 pandeemiaga kaasnenud piirangute tõttu töökoha ja sissetuleku. 2021. aasta septembrist kuni 2023. aasta veebruarini õppis võlgnik Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis automaalriks, kuid kooli kõrvalt ja vähese eriala kogemuse tõttu sobivat töökohta ei leidnud. Pärast kooli lõpetamist ei ole võlgnik õpitud erialal tööd otsinud eriala sobimatuse tõttu (värviaurud ja poleerimistolm mõjusid võlgniku tervisele halvasti, pärast koolipäevi tekkisid tal tugevad köhahood). Alates 11.04.2023 õnnestus võlgnikul saada tööle toitlustusteenindajana ja alates 2023. aasta septembrist kuni 2024. aasta augustikuuni töötas võlgnik hotelli administraatorina. Alates 2024. aasta oktoobrist töötab võlgnik pitsameistrina. Võlgniku töötasuks on olnud keskmiselt 354–620 eurot kuus ning alates 06.10.2024 on selleks 700 eurot kuus. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik täiskohaga töötanud umbes 75% ajast. Võlgnik on selgitanud, et ta ei ole saanud pidevalt täistööajaga töötada, sest võlgnikul ei ole teatud perioodidel tööd olnud.
17.Ringkonnakohus leiab, et võlgnikule ei ole alust ette heita tulutoova tegevusega tegelemata jätmist, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise perioodil töötanud enda võimetele vastavatel töökohtadel. Arvestades võlgnik haridustaset (põhiharidus), eelnevat töökogemust (võlgnik on enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist töötanud samuti teenindussektoris) ning seda, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud samuti klienditeenindajana ja seda täiskohaga 75% ajast, siis ei saa ringkonnakohtu arvates võlgnikule ette heita tasuvama töö otsimata jätmist ja leidmist. Asja materjalid ei võimalda järeldada, et võlgnikul oleks olnud võimalik tasuvam töö leida, arvestades tema haridustaset, oskusi ja eelnevat töökogemust. See, kui võlgnik ei teeni piisavalt (arvestades ka teenindussektori keskmist töötasu), ei kujuta endast praegusel juhul kohustuste süülist rikkumist, mis annaks aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Maakohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või neid varjanud. Samuti ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada seda, et võlgnik õppis eriala, millel tal hiljem ei õnnestunud tööle asuda, kuna see töö ei sobinud talle tervislikel põhjustel (vt ka RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 20). Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ning et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. 5
2-22-195
18.PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
20.Ringkonnakohus märgib ka, et ta nõustub võlgnikuga, et maakohus tuvastas ebaõigesti võlgniku poolt võlausaldajatele väljamakstud summa. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 1203 euro (= 934 + 148 + 121) ulatuses.
21.Eelnevast tulenevalt määruskaebuse.
tühistab
ringkonnakohus
maakohtu
määruse
ja
rahuldab
22.Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka järgnevale. Võlgniku avalduses pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on võlgnik selgitanud, et tema võlad on tekkinud seoses laenude (sh peamiselt kiirlaenude) võtmisega, mida ta ei ole suutnud tagasi maksta. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kohtul on kohustus tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud VÕS § 4034 lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus tarbijakrediidi lepingu kehtivuse kontrolli tegema omal algatusel (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 14, 17, 25, 29). Euroopa Kohus on selgitanud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel hindama, kas Nõukogu 05.04.1993 direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingus (direktiiv 93/13) kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane ning seda õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemus ja tähtsus. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused ei ole ebaõiglased, ja et selle kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo 07.11.2024, C-178/23, p-d 36–39 ja seal viidatud varasem praktika). Seejuures on Euroopa Kohus näiteks leidnud, et direktiiv 93/13 kohustab kohut hindama, kas tarbijaga sõlmitud lepingu tingimused võivad olla ebaõiglased, mh pankrotimenetluse hilisemas faasis, kui võlausaldajate nimekirja kinnitades ei ole seda kontrollitud (EKo 03.07.2025, C-582/23, p-d 56–58). Samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste puhul. 6
2-22-195 Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt viidatud põhimõtted kohalduvad ka kohustustest vabastamise menetlusele. Kui kohus ei ole pankrotimenetluse raames eelnevalt kontrollinud, kas tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb seda kontrollida võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Pärast nõuete põhjendatuse ja suuruse kontrollimist võib võlgniku kohustuste tegelik suurus osutuda algselt tuvastatust oluliselt väiksemaks ning see võib muuta kohustustest vabastamise menetluse perspektiivi.
23.Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
24.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1), v.a ajutisele haldurile menetlusabi korras väljamakstud 784,80 eurot, mis jääb riigi kanda. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Seega jääb maakohtu 19.04.2022 määrusega ajutisele haldurile menetlusabi korras väljamakstud 784,80 eurot (käibemaksuga) riigi kanda.
25.TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause järgi on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.