Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

1(6)

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

on võlgnik selgitanud, et tema tööpäevad on 8-tunnised, kuid pikemaid tööpäevi ta seljaprobleemide tõttu teha ei saa, kuna koka tööpäev on 12 tundi ja enam. Võlgnik ei ole varem töötanud ametikohtadel, kus talle oleks suuremat töötasu makstud. Võlgniku praeguse töökoha näol on tegemist töökohaga, mis vastab tema oskustele, kvalifikatsioonile, haridusele ja võimetele. Arvestades nõudeid tööturul, siis enamuse töökohtade jaoks, kus makstakse suuremat töötasu, on vaja läbida koolitus või peab olema omandatud kõrgharidus. Kuna võlgnik ei ole töötu, siis ei saa ta kasutada Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid ümberõppeks. Pealegi ei oleks võlausaldajate huvides, kui võlgnik vormistaks ennast töötuks, et võimaldada endale ümberõpet Töötukassa poolt. Võlgniku enda töötasust ümberõppe koolitusteks ei piisa. 2020. aasta räsis tugevalt teiste hulgas ka toitlustusasutusi. Tööd oli vähem, tuleviku osas ei olnud ette teada, kui kauaks tööd üldse jätkub. Sellest tulenevalt on võlgnikul mõnede kuude lõikes olnud ka vähem töötunde. 2020. a toitlustuses tööd säilitada oli keeruline, võimalus paremini tasustatavat tööd leida veelgi keerulisem. Maakohus leidis, et olukorda, kus võlgnik on töötanud töökohal, mis vastab tema oskustele, kvalifikatsioonile, haridusele ja võimetele, ning toitlustusvaldkonnas, mis on alates koroonapandeemia algusest kannatada saanud ja ei ole seejuures otsinud teist paremini tasustatavat tööd, ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Seetõttu ei saa võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku selgitustest nähtuvalt takistavad seljaprobleemid tal ületunnitöö tegemist ja selliselt suurema sissetuleku teenimist. Võlgnik on selgitanud, et töötab koka abina ning tema sissetulekud ei ole oluliselt väiksemad antud valdkonna keskmisest töötasust. Võlgniku haridus, oskused ja kvalifikatsioon ei võimalda mingisuguses muus valdkonnas tasuvama töö leidmist. Tasuvama töö leidmiseks peaks võlgnik läbima ümberõppe, kuid selle eest tasumiseks tema töötasust ei jätkuks. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et võlausaldajate huvides ei oleks olukord, kus võlgnik hakkaks töötuks üksnes selleks, et võimaldada endale Töötukassa abiga ümberõpet. Lisaks ei garanteeriks ümberõppe läbimine koheselt suuremate sissetulekute saamist, vaid selleks on vaja leida suurema töötasuga töökoht ning edukalt vastavale töökohale kandideerida. Maakohtu hinnangul on võlgniku majanduslik olukord eriti raske, võlgnik on võimaluste piires võlausaldajatele väljamakseid teinud ning kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik rohkem panustada oma võlgade likvideerimisse. Maakohus asus seisukohale, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Määruskaebus

3(6)

täiskoormusega. Seega on võlgnik töötanud osalise koormusega ka enne koroonakriisi algust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kogu menetluse kestel töötanud ühes kohas ning madala palga eest, seega ei ole võlgnik kohaselt täitnud oma PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust. Menetluse edasine käik

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4(6)

Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Seejuures saab arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit, jne. Võlausaldaja leiab, et võlgnik oleks pidanud otsima tulutoovama töö, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kolleegium selgitab, et kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus võlgniku teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata või osa teenitavast summast läheb alaealiste laste kulutuste katteks või kogu teenitav raha jääb võlgnikule ja võlausaldajate nõudeid ei rahuldata. Maakohus leidis, et võlgniku haridus, oskused ja kvalifikatsioon ei võimalda muus valdkonnas tasuvamat tööd leida. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ja märgib täiendavalt järgmist. Võlgniku lapsed said täisealiseks novembris 2012 ja detsembris 2018, kuid võlgnik selgitas

5(6)

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.