Võlausaldaja: X (sünniaeg: xx.xx.xxxx, aadress XXX) Võlausaldaja lepinguline esindaja: adv Kaspar Koppel (epost: [email protected]) Võlgnik: Hanse Digital Access OÜ (endise ärinimega HanseCoin OÜ, registrikood 14561498, aadress: Pikk tn 4023, Tallinn 10133, e-post: [email protected]) Võlgniku lepingulised esindajad: v/adv Priit Lätt (e-post: [email protected]) v/adv Kristjan Mägi (e-post: [email protected])
Digital
Access
OÜ
pankroti
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hanse Digital Access OÜ -le ajutine haldur nimetamata.
2.Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud X kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtumääruse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.Harju Maakohtule esitas X avalduse Hanse Digital Access OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse asjaoludest nähtub, et 14.11.2019 sõlmiti X, Hanse Digital Access OÜ ja Kalliskivi Trust OÜ vahel laenuleping. Laenulepingu p 1 kohaselt andis X Hanse Digital Access OÜ-le ja Kalliskivi Trust OÜ-le laenu summas kokku 3 448 800 Norra krooni ehk 342 000 eurot. Laenulepingu p 4 kohaselt laenu intressiks lepiti kokku 5% laenusummalt. Laenulepingu p 5 alusel laenuperioodiks lepiti kokku üks aasta ning tagasimakse tähtajaks oli määratud 12.11.2020. a. Laenu põhiosa tagasimakse pidi olema teostatud ühekordse maksena koos intressiga.
2.12.11.2020. a Hanse Digital Access OÜ ja Kalliskivi Trust OÜ ei ole laenu tagasi maksnud. 14.04.2021. a esitas X OÜ-le Hanse Digital Access ja OÜ-le Kalliskivi Trust nõudekirja, milles nõudis koguvõlgnevuse summas 359 100 eurot (so 342 000 eurot + 5% intress summas 17 100 eurot) likvideerimist hiljemalt 05.05.2021. a (lisa 3 ja 4).
3.Nõudekiri jäi vastuseta ning Hanse Digital Access OÜ ja Kalliskivi Trust OÜ ei ole võlgnevust isegi osaliselt tagasi maksnud. Eeltoodust tulenevalt on Hanse Digital Access OÜ-l ja Kalliskivi Trust OÜ-l seisuga 14.11.2019. a Laenulepingust tulenev võlgnevus X’i ees summas kokku 359 100 eurot. Nõue muutus tervikuna sissenõutavaks hiljemalt 12.11.2020.a.
4.28.06.2021. a esitas X Hanse Digital Access OÜ-le pankrotihoiatuse, milles nõudis Laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas kokku 359 100 eurot likvideerimist hiljemalt 09.07.2021. a. Samuti hoiatati Hanse Digital Access OÜ-d (endise ärinimega HanseCoin OÜ), et võlgnevuse tasumata jätmisel esitab X Hanse Digital Access OÜ (endise ärinimega HanseCoin OÜ) vastu pankrotiavalduse Harju Maakohtusse (lisa 5).
5.Hanse Digital Access OÜ vastas pankrotihoiatusele, kuid pole ikka siiani oma võlgnevust isegi osaliselt likvideerinud (lisa 6). Ta soovib laenutähtaja pikendamist, kuid X ei ole sellega nõus.
6.Laenulepingu p 5 järgi oli kohustus laenusumma tagastada 12.11.2020. a. Lisaks Laenulepingu p 7.3 alusel kohustusid Hanse Digital Access OÜ ning Kalliskivi Trust OÜ anda 15 päeva jooksul pärast laenu väljamaksmist tagatisena hüpoteek mitmele kinnistule väärtusega kokku 392 600 eurot. Kuid siiani ei ole Laenulepingu alusel X’ile mitte midagi tasutud ega ka pole Laenulepingus kokkulepitud tagatist antud.
7.Pankrotivõlausaldaja X põhinõue koos 5% intressiga summas kokku 359 100 eurot muutus sissenõutavaks hiljemalt 12.11.2020. a.
8.Pankrotivõlausaldaja X esitas 28.06.2021. a Hanse Digital Access OÜ-le pankrotihoiatuse, milles hoiatas, et nõude täies ulatuses tasumata jätmisel hiljemalt 09.07.2021. a esitatakse kohtusse pankrotiavaldus.
9.12.07.2021. a Hanse Digital Access OÜ-le esitas vastuse pankrotihoiatusele, kuid jättis võlgnevuse ikka likvideerimata.
10.Kuivõrd Hanse Digital Access OÜ on hoolimata pankrotihoiatusest siiani jätnud võlgnevuse tasumata, siis on tõendamist leidnud fakt, et Hanse Digital Access OÜ on püsivalt maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast
lähtuvalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Seega PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse esitamise eeldused on täidetud. Võlgniku seisukoht pankrotiavalduse osas
11.Võlgnik palub jätta X’i pankrotiavaldus Hanse Digital Access OÜ suhtes rahuldamata, ajutine pankrotihaldur määramata ning lõpetada pankrotiavalduse menetlemine.
12.14.11.2019 sõlmisid Avaldaja, HDA ja Kalliskivi Trust OÜ (KKT) laenulepingu (laenuleping), mille alusel andis Avaldaja HDA-le ja KKT-le laenu summas 3 448 800 Norra krooni, s.o tolleaegse päevakursi alusel 342 000 eurot (laenulepingu p 1) (vt Avaldaja 14.07.2021 avalduse lisa 1; lisa 1): 1) laenu eesmärgiks oli laenuvõtja (s.o HDA) üldine ettevõtte rahastamine tarkvara arenduse ja platvormi infrastruktuuri rakendmaisega (laenulepingu p 2); 2) laenu puhul oli tegemist konverteerimisvõimalusega laenuga HC-VPAT1 (laenulepingu p 3 viimane osa); 3) esialgu oli laenuleping sõlmitud üheks aastaks2 ning HDA ja KKT pidid laenu tagasi maksma Norra kroonides hiljemalt 12.11.2020, kui Avaldaja ei ole enne laenulepingu lõppemist vastavat optsiooni kasutades laenu konverteerinud (laenulepingu p 5); 4) laenusummalt arvestati intressi 5% aastas, mis tuli tagastada koos laenusummaga (laenulepingu p-d 4 ja 5).
13.Laenusummat ei kantud üle laenulepingu sõlmimise päeval, vaid hiljem ning osamaksetega.
14.22.10.2020 toimus veebikonverents, kus osalesid Avaldaja, HDA ja KKT juhatuse liige W, dr C, R ja S. Avaldaja ja W arutasid laenusummast finantseeritavat projekti, sellega kaasnevaid probleeme, muutusi ning finantseeringu jätkumist (lisa 2 ja lisa 3). HDA ja KKT juhatuse liige W selgitas Avaldajale muutunud olukorda ning kutsus 22.10.2020 koosolekul Avaldajat üles jätma raha HDA-sse ning mitte võtma seda välja. W selgitas 22.10.2020 koosolekul muuhulgas: Seega oleks ettevõttele abiks, kui saaksime jätkuvalt ettevõttes raha kasutada, et me ei peaks seda välja tõmbama, et saaksime selle kasutamist jätkata, et ettevõte saaks turule siseneda. Kui sa ütled, et sa tahad seda hiljem muuta, võid seda julgelt hiljem teha. Kui sa ütled, et soovid aktsiates olla, võid ka seda teha. See sõltub sinust.
15.22.10.2021 veebikonverentsil selgitas W Avaldajale nii seda, mida HDA kavatseb edasi teha kui ka seda, milliseid oleks Avaldaja võimalused ning ka seda, et HDA kasutaks hea meelega Avaldaja laenu edasi. Kui Avaldaja tahab praegu raha välja võtta, võib ta seda teha ning otsus on Avaldajal.
16.22.10.2020 veebikonverentsi lõpus lausus Avaldaja: See kõlas hästi, ma juba tean, ma räägin F.’iga sellest natuke uuesti. Ma mõistan. Ma mõistan sellest poolt, kuid kõik on hästi.
17.23.10.2020 helistas Avaldaja W’ile tagasi, tänas asjaolude värskenduse eest ning teatas, et jätab investeeringu HDA-sse kuni saadakse regulaatorilt tegevusluba ning alustatakse
tegevusega (lisa 4 ja lisa 5). HDA ja KKT juhatuse liige W pani Avaldaja 23.10.2020 kõne kõlari peale Si juuresolekul.3 23.10.2021 kõne alguses Avaldaja tänas konverentskõne eest ning teatas: Tahtsin vaid öelda, et jään kogu oma investeeringuga teie juurde. Ma usaldan teid, saate selle tehtud.
18.Kui W 23.10.2020 kõnes uuris, kas Avaldaja konverteerib konverteeritava laenu ka osaluseks, vastas Avaldaja: Teeme seda, kui regulaator on teile tegevusloa andnud
19.Kui W 23.10.2020 kõnes ütles, et peame raha teenimiseks kõigepealt paar kuud töötama, kui tegevusluba antakse, vastas Avaldaja:
Kindlasti / Selge.
20.23.10.2020 telefonikõne järgselt läks W kontoris konverentsisaali ja teavitas kõnest ja laenulepingu pikendamisest finantsjuhile Kle ja Cle. Hiljem teatas sellest ka Rle. W’il ei olnud mingit kahtlust, et laenulepingut pikendati seni, kuni saadakse finantsinspektsioonilt tegevusluba ja hakatakse raha teenima.
21.22.10.2020 konverentskõnes ja sellele järgnenud 23.10.2020 telefonikõnega pikendati laenulepingut. Finantsinspektsiooni tegevusluba on vajalik KJA Digital Asset Investments AS-le, mis soovib saada alternatiivse investeerimisfondi valitseja (AIFM)4 tegevusluba. Seega Avaldaja, HDA ja KKT leppisid 22.10.2020 koosolekul ja sellele järgnenud 23.10.2020 telefonikõnes suuliselt kokku, et laenulepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kuni KJA Digital Asset Investments AS-l õnnestub saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning KJA Digital Asset Investments AS alustab tegevust. See peaks eelduslikult juhtuma enne käesoleva aasta (s.o 2021) lõppu.
22.HDA ei ole kunagi kätte saanud Avaldaja 14.07.2021 avalduse p-s 1.4 viidatud ning 14.07.2021 avalduse lisadeks nr 3 ja 4 olevat väidetavat 14.04.2021 nõudekirja.
23.28.06.2021 esitas Avaldaja HDA-le ja KKT-le ootamatult pankrotihoiatuse (vt Avaldaja 14.07.2021 avalduse lisa 5). HDA ja KKT olid hoiatuse saamisel üllatunud, kuna see oli vastuolus poolte seniste kokkulepetega, suhtluse ja käitumisega.
24.Kohe pärast 28.06.2021 kuupäeva kandva kirja saamist arutas HDA juhatuse liige W Avaldajaga telefoni teel tekkinud olukorda ja võimalikest pankrotiavaldustest tulenevaid märkimisväärseid majanduslikke riske. Avaldaja kinnitas taaskord HDA juhatuse liikmele, et Avaldajal ei ole mingit probleemi oodata laenu ja intresside tagastamisega 2021. a lõpuni, mil KJA Digital Asset Investments AS peaks eelduslikult tegevusloa saama ning tegevust alustama. Avaldaja lubas, et võtab HDA-ga ühe või kahe päeva jooksul uuesti ühendust. Hoolimata vastavast lubadusest ei võtnud Avaldaja HDA-ga enam ühendust ega võtnud pankrotiavalduse esitamise hoiatust tagasi. Selle asemel teatas Avaldaja veidi hiljem oma volitatud esindaja kaudu, et Avaldaja on teadlik KJA Digital Asset Investments AS-i kavatsusest esitada lähiajal Finantsinspektsioonile taotlus tegevusloa saamiseks ning et pankrotihoiatuse tegemise aeg ei ole valitud juhuslikult. Avaldaja mitte ainult ei nõustunud sellega, et KJA Digital Asset Investment AS-i regulatiivne loamenetlus võib sattuda ohtu, vaid Avaldaja kavatsus oli just tekitada
kontsernile, kuhu HDA kuulub, märkimisväärseid raskusi ja seeläbi survestada HDA tegema ennetähtaegseid makseid.
25.12.07.2021 esitasid HDA ja KKT Avaldajale seisukoha 28.06.2021 pankrotihoiatuse osas. HDA ja KKT väljendasid üllatust ega nõustunud pankrotihoiatusega, vaieldes sellele vastu. Seejuures märkisid HDA ja KKT juba 12.07.2021 seisukohas, et laenuleping on pikenenud ning et Avaldajal ei ole sissenõutavaks muutunud rahalist nõuet HDA ega KKT vastu. Alternatiivselt pakkusid HDA ja KKT Avaldajale välja, et hoolimata laenulepingu pikenemisest võib olla võimalik projektist siiski varem väljuda, kuid see võtab paratamatult aega (vt Avaldaja 14.07.2021 avalduse lisa nr 6).
26.13.07.2021 esitas Avaldaja HDA ja KKT 12.07.2021 vastuse osas oma seisukoha (lisa 6). Ebaõige on Avaldaja 13.07.2021 seisukohas märgitu, justkui HDA ja/või KKT oleks laenulepingut rikkunud, oleks olnud kohustatud tasuma kasvõi 10 eurot või et kompromissettepaneku kohaselt tuleks laenulepingut pikendada. Laenulepingut oli pikendatud juba 22.1o.2020 veebikoosolekul ja 23.10.2020 telefonivestluses ning Avaldaja kinnitas seda veel ka 28.06.2021 pankrotiavalduse järgses vestluses.
27.15.07.2021 esitasid HDA ja KKT seisukoha Avaldaja esindaja 13.07.2021 e-kirja osas (lisa 7), selgitades, et Avaldaja tegevus KJA Digital Asset Investments AS-i tegevusloa saamise saboteerimisel on ebaloogiline ja äärmiselt kahjulik – see ei ole kahjulik mitte üksnes HDA suhtes, vaid ka KJA Digital Asset Investments AS-i, TriQuantum Technologies OÜ ja selle investorite suhtes. HDA ja KKT-le jäi Avaldaja tegevus arusaamatuks, kuna KJA Digital Asset Investments AS-i tegevusloa menetluse kahjustamine on kahjulik ka Avaldajale endale.
28.Samuti kordasid HDA ja KKT oma 15.07.2021 seisukohas, et laenuleping on juba pikenenud varasemalt ning et ebaõiged on Avaldaja esindaja 13.07.2021 e-kirjas esitatud väiteid, justkui laenulepingu pikendamine oleks pakutava kompromissi tingimuseks.
29.HDA ja KKT selgitasid ka, et laenuleping on pikenenud, intressi tasumise kohustust ei ole veel tekkinud ning et HDA ja KKT on korduvalt pakkunud Avaldajale võimalust konverteerida oma laen ümber osaluseks väärtuslikus äriühingus, mille ainuosalusega äriühing saab lähiajal tegevusloa ning mille väärtus suureneb oluliselt.
30.01.10.2021 esitasid HDA ja KKT Saksamaal Saksa õiguse alusel ja kohaselt Avaldajale nõudekirja, paludes Avaldajal lõpetada Eestis õiguste kuritarvitamine, mis seisneb teadlikult ja tahtlikult alusetu pankrotiavalduse esitamises (lisa 8 ja lisa 9). Saksa vandeadvokaadid hr A ja hr B selgitavad nõudekirjas, et:
1.vastavalt Saksa õigusele, millele laenuleping on allutatud, on laenuleping pikenenud ning et Avaldajal ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet;
2.Avaldaja käitumine on vastuolus laenulepinguga ning selliselt ka hea usu põhimõttega;
3.lisaks on Avaldaja käitumine kvalifitseeritav Eesti õiguse kohaselt kahju õigusvastase põhistamisena (BGB § 826 vs VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1).
31.01.10.2021 nõudekirjas märgitud tähtaeg Avaldaja poolt laenulepinguga vastuolus oleva käitumise lõpetamiseks on möödunud tagajärjetult ning HDA ja KKT on palunud Saksa advokaatidel ette valmistada ja esitada laenulepingu järgselt ainupädevust omavasse kohtusse (s.o Fritzlar, Saksamaa) Saksa õiguse alusel Avaldaja vastu hagi,
mis peaks kohtule esitatama homme, s.o 08.10.2021. HDA ja KKT täpsustab veel vastava(d) asjaolud ning soovib esitada ka vastavad tõendid kohtule.
32.Kuigi HDA ei ole olnud selleks kohustatud, tasus HDA 07.10.2021 ennetähtaegselt Avaldajale intressideks 15 818 eurot (lisa 10). HDA-l oli ja on koguaeg olnud piisavalt vahendeid oma kohustuste täitmiseks. HDA ei ole olnud kohustatud ennetähtaegselt oma kohustusi täitma.
33.Avaldajal on olnud võimalus konverteerida oma nõue ümber osaluseks TriQuantum Technologies OÜ-s, mis oleks Hanse Digital Access OÜ, Hanse Technologies & Services GmbH ning KJA Digital Asset Investments AS-i emaettevõtja. Hinnanguliselt on eelnevalt välja toodud kontserni väärtus enne KJA Digital Asset Investments AS-i tegevusloa saamist ning tulu teenima asumist ca 9 059 000 eurot (lisa 11, lk 35). Avaldaja konverteerimiseelne osalus HDA-s ning seejärel TriQuantum Technologies OÜ-s oleks 4,6% (lisa 12). Avaldajale on saadetud dokumentatsioon märkimisõiguse kasutamiseks, kuid Avaldaja ei ole seda teinud, esitamata ka ühtegi põhjendust selle kasutamata jätmise kohta. Avaldaja on HDA palveid ignoreerinud.
34.Arvestades, et kontserni tulu teenimise eelne väärtus oleks audiitorite ja juristide hinnangul ca 9 059 000 eurot, oleks Avaldajale kuuluva konverteerimisõiguse väärtus ca 417 000 eurot,5 s.o suurem kui Avaldaja võimalik nõue.6 Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamisel suureneks osaluse väärtus tõenäoliselt kordades. Kohtu põhjendused
35.Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri samuti nimetamata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käeolevalt ei ole nimetatud eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse ennatlikult.
36.Võlgniku kohustus tuleb 14.11.2019 sõlmitud laenulepingust, mille p 1 kohaselt andis X Hanse Digital Access OÜ-le ja Kalliskivi Trust OÜ-le laenu summas kokku 3 448 800 Norra krooni ehk 342 000 eurot.
37.Võlgnik vaidleb täies ulatuses nõudele vastu. Võlgnikul on järgmised vastuväited: -
-
Laenulepingut on suulise kokkuleppe alusel pikendatud ning avaldajal ei ole sissenõutavaks muutunud nõudeid; Avaldaja ja HDA vaheline ärivaidlus tuleb Saksa õiguse kohaselt lahendada erandliku kohtualluvuse järgi Saksa kohtus; Avaldajal ei ole HDA vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, mille täitmist saaks nõuda ning mille alusel oleks võimalik pankrotiavaldust esitada; Laenulepingut on suulise kokkuleppe alusel pikendatud ning Avaldajal ei ole sissenõutavaks muutunud nõudeid; Avaldaja väidetavate nõuete suuruse kujunemine ei ole jälgitav ega kooskõlas laenulepingus sätestatuga; Avaldaja ei ole põhistanud HDA väidetavat maksejõuetust; Avaldaja nõue on täielikult tagatud;
-
Avaldaja teadlikult kuritarvitab oma väidetavat positsiooni, käitudes HDA suhtes hea usu põhimõtte vastaselt.
38.Kohus tuvastas, et 14.11.2019 avaldaja, HDA ja KKT vahel sõlmitud laenulepingu p 10.1 kohaselt on laenuleping allutatud Saksa õigusele ning laenulepingu p 10.2 kohaselt omab kohtualluvuse järgi ainupädevust Saksamaal Fritzlaris asuv kohus (tlk 8). Avaldaja enda esitatud andmete kohaselt on Fritzlar ühtlasi ka Avaldaja elukohaks. Brüsseli bis I määruse7 artikkel 25 lg 1 kohaselt: kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on täidetud Brüssel bis I määruse artikkel 25 lg 1 alap-des a)-c) loetletud eeldused kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuseks. Järelikult on laenulepingus kokku lepitud kohtualluvuse puhul tegemist erandliku kohtualluvusega Fritzlaris (Saksamaa), kuhu avaldaja oleks pidanud oma väidetava nõudega pöörduma. Avaldajal ei ole õigust vaielda väidetava nõude olemasolu üle Eesti kohtus, sh pankrotiavalduse menetlemise raames.
39.PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata ka juhul, kui võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Käesoleval juhul on avaldaja nõue Saksa õiguse alusel selgelt vaieldav, pankrotiavaldus ei ole piisavalt põhistatud ning nõue ei ole tõsikindlalt tõendatud. Vaidlus hagi nõude olemasolu üle tuleb lahendada Saksa õiguse kohaselt Saksa kohtus.
40.Pooltel on vaidlus selle üle, kas laenulepingut on suulise kokkuleppe alusel pikendatud ning võlgnikul on võimalus hagimenetluses seda tõestada. Kui Saksa õiguse kohaselt Saksa kohtus leiab tuvastamist, et laenulepingut on pikendatud, siis avaldajal ei ole sissenõutavaks muutunud nõudeid käesolevas pankrotimenetluses.
41.Avaldaja väidetavate nõuete suuruse kujunemine ei ole jälgitav ega kooskõlas laenulepingus sätestatuga. Avaldaja väidetav kogunõue on summas 359 100 eurot (vt avaldaja 14.07.2021 avalduse p 1.6), mis avalduse kohaselt olla muutunud sissenõutavaks hiljemalt 12.11.2020. Kohus leiab, et võlgnikul on võimalik hagimenetluses tuvastada, millal nõue muutus sissenõutavaks ja kuidas on väidetatud võlgnetavad summad tekkinud, muuhulgas tuleb avaldajal välja tuua ja selgitada millal avaldaja HDA-le rahasummad on üle kandnud, millal on intress kulgema hakanud. Samas ei ole ka laenulepingus täpsustatud, mis hetke seisu vääringus jne tuleks laen ja intressid tagastada. See tuleb sisustada materiaalõiguse tõlgendamisel, kuid ka see allub laenulepingu p 10.1 kohaselt Saksa õigusele. Seega ei ole avaldaja väidetavate nõuete suurus selge ega jälgitav ning nende suurus ja kujunemine tuleb kindlaks teha Saksa õiguse kohaselt hagimenetluses.
42.Avaldaja ei ole põhistanud HDA väidetavat maksejõuetust. Arvestades võimaliku olukorraga, et avaldaja ja HDA vahelist laenulepingut on kokkuleppega pikendatud enne esialgse tähtaja möödumist, ei ole avaldaja põhistanud HDA maksejõuetust. Olukorras, kus avaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, pole ka HDA maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi põhistatud.
43.Võlgniku vastuväite kohaselt on avaldaja nõue täielikult tagatud. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata ka juhul, kui nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlgnik leiab, et kuigi PankrS § 15 lg 3 p-s 1 on kasutatud terminit „pant“, on HDA seisukohal, et ajutise halduri määramise menetluses on oluline eelkõige küsimus, kas väidetav nõue on tagatud või mitte. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamiseks ei pea ilmtingimata olema tegemist AÕS § 276 jj sätestatud pandiõigusega. Võlausaldaja nõudeid kaitsevad erinevad varalised õigused, mis ei oleks AÕS § 276 jj paragrahvides loetletud, sh nt tagatisloovutamine ja optsioon. Ka käesoleval juhul on avaldajal õigus saada HDA ning seejärel TriQuantum Technologies OÜ osa, mis moodustab 4,6% vastava osaühingu osakapitalist, osanikuks. Vastav õigus ei ole väärtusetu. Arvestades, et TriQuantum Technologies OÜ tulu teenimise eelne väärtus on 9 059 000 eurot, on vastava õiguse väärtus ca 417 000 eurot. Järelikult on praegusel hetkel selles ulatuses tagatud ka avaldaja nõuded (mis ei ole muutunud isegi veel sissenõutavaks) HDA vastu. HDA on korduvalt pakkunud avaldajale ka konverteerimisvõimalust, kuid avaldaja ei ole seda soovinud kasutada.
44.Praeguses olukorras leiab kohus, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Eeltoodu alusel ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
45.PankrS § 10 lg 1 alusel jätab kohus olenemata võlgniku maksejõuetusest, pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.
46.Kuna kohus jätab ajutise halduri nimetamata, on võlausaldajal õigus esitada taotlus ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiitkontole makstud summa tagastamiseks. Menetluskulud
47.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kuna kohus võlausaldaja avalduse alusel ajutist haldurit ei nimeta, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
48.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtumääruse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.