Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
9. märts 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-11098
Kohtuasi
X avaldus Hanse Digital Access OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. oktoobri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (sünniaeg XX.XX.XXXX, aadress XXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel Võlgnik Hanse Digital Access OÜ (registrikood 14561498, asukoht Pikk 40-23 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22. oktoobri 2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X kanda.
4.Võtta vastu X 8. novembri 2021 määruskaebusele lisatud tõendid ning Hanse Digital Access OÜ 19. novembri 2021 määruskaebuse vastusele lisatud tõendid. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
1.X (avaldaja, võlausaldaja) esitas Harju Maakohtule 14.07.2021 avalduse Hanse Digital Access OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja, Kalliskivi Trust OÜ ja võlgnik 14.11.2019 laenulepingu, mille kohaselt avaldaja andis Kalliskivi Trust OÜ-le ja võlgnikule laenu summas 3 448 800 Norra krooni ehk 342 000 eurot. Lepingu p 4 kohaselt lepiti laenu intressiks kokku 5% laenusummalt. Lepingu p 5 alusel lepiti laenuperioodiks kokku üks aasta ning tagasimakse tähtajaks oli määratud 12.11.2020. Laenu põhiosa tagasimakse pidi olema teostatud ühekordse maksena koos intressiga. Kalliskivi Trust OÜ ja võlgnik ei
tagastanud laenu õigeaegselt. 14.04.2021 esitas avaldaja laenusaajatele nõudekirja, milles nõudis võlgnevuse 359 100 euro (342 000 eurot + 5% intress summas 17 100 eurot) tasumist hiljemalt 05.05.2021. Nõudekiri jäi vastuseta ning laenusaajad ei ole võlgnevust käesolevaks hetkeks tasunud.
3.28.06.2021 esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse summas 359 100 euro tasumist hiljemalt 09.07.2021. Samuti hoiatas avaldaja võlgnikku, et võlgnevuse tasumata jätmisel esitab avaldaja võlgniku vastu pankrotiavalduse. Võlgnik vastas 12.07.2021 pankrotihoiatusele, milles soovis laenutähtaja pikendamist. Avaldaja ei olnud sellega nõus ning võlgnevus on endiselt isegi osaliselt tasumata. Käesoleval juhul on täidetud eeldus võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 järgi.
VÕLGNIKU VASTUS
4.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ning palus jätta ajutine haldur nimetamata ja pankrotiavaldus rahuldamata.
5.Laenusummat ei kantud üle laenulepingu sõlmimise päeval, vaid hiljem ning osamaksetega. Laenu puhul oli tegemist konverteerimisvõimalusega laenuga. Esialgu oli laenuleping sõlmitud üheks aastaks ning laenusaajad pidid laenu tagasi maksma hiljemalt 12.11.2020, kui avaldaja ei ole enne laenulepingu lõppemist vastavat optsiooni kasutades laenu konverteerinud.
6.22.10.2020 toimus veebikonverents, kus osalesid avaldaja, laenusaajate juhatuse liige W, dr C, R ja S. Avaldaja ja W arutasid laenusummast finantseeritavat projekti, sellega kaasnevaid probleeme, muutusi ning finantseeringu jätkumist. Võlgnik on seisukohal, et 22.10.2020 toimunud veebikonverentsil ja sellele järgnenud 23.10.2020 telefonikõnes avaldaja ja W vahel pikendati laenulepingut. Avaldaja ja laenusaajad leppisid suuliselt kokku, et laenulepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kuni KJA Digital Asset Investments AS-il õnnestub saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning KJA Digital Asset Investments AS alustab tegevust. See pidi eelduslikult toimuma enne 2021. a lõppu.
7.Võlgnik ei ole kätte saanud pankrotiavalduses viidatud 14.04.2021 ja 14.07.2021 nõudekirju. Laenusaajad olid pankrotihoiatuse saamisest üllatunud, kuna see oli vastuolus poolte seniste kokkulepetega, suhtluse ja käitumisega. 28.06.2021 arutas laenusaajate juhatuse liige W avaldajaga telefoni teel tekkinud olukorda ja avaldaja kinnitas taaskord, et tal ei ole mingit probleemi oodata laenu ja intresside tagastamisega 2021. a lõpuni. Laenusaajad avaldasid juba pankrotihoiatusele esitatud 12.07.2021 seisukohas, et laenuleping on pikenenud.
8.Kuigi võlgnik ei olnud selleks kohustatud, tasus võlgnik 07.10.2021 ennetähtaegselt avaldajale intressideks 15 818 eurot. Samuti on avaldajal olnud võimalus konverteerida oma nõue ümber osaluseks Triquantum Technologies OÜ-s, mis oleks võlgniku, Hanse Technologies & Services GmbH ning KJA Digital Asset Investments AS-i emaettevõtja. Avaldaja ei ole seda teinud. Avaldajale kuuluva konverteerimisõiguse väärtus oleks umbes 417 000 eurot, s.o suurem kui avaldaja võimalik nõue.
9.Avaldaja väidetav nõue on ebaselge ning vaidlus nõude olemasolu üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust laenulepingus kokku lepitud Saksa õiguse alusel Saksa kohtus. Avaldajal ei ole õigust vaielda väidetava nõude olemasolu üle Eesti kohtus, sh
pankrotiavalduse menetlemise raames. Avaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust. Avaldajal puudub võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue, kuna laenulepingut on suulise kokkuleppe alusel pikendatud. Avaldaja väidetavate nõuete suuruse kujunemine ei ole jälgitav ega kooskõlas laenulepingus sätestatuga. Avaldaja nõue on täielikult tagatud konverteerimisvõimalusega. Avaldaja kuritarvitab teadlikult oma positsiooni.
10.Laenusaajad esitasid oma õiguste kaitseks 08.10.2021 Saksa õiguse alusel ja laenulepingu järgselt ainupädevust omavasse kohtusse Saksamaal avaldaja vastu negatiivse tuvastushagi.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED
11.Harju Maakohus jättis 22.10.2021 määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse.
12.Maakohus tugines PankrS § 15 lg 3 punktile 1, mille kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Samuti tugines kohus PankrS § 15 lg 3 punktile 4, mille kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata ka juhul, kui võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Maakohus selgitas, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käesolevalt ei ole nimetatud eeldused täidetud. Maakohtu hinnangul on võlausaldaja esitanud pankrotiavalduse ennatlikult.
13.Kohus tuvastas, et 14.11.2019 avaldaja, võlgniku ja Kalliskivi Trust OÜ vahel sõlmitud laenulepingu p 10.1 kohaselt on laenuleping allutatud Saksa õigusele ning laenulepingu p 10.2 kohaselt omab kohtualluvuse järgi ainupädevust Saksamaal Fritzlaris asuv kohus. Brüsseli bis I määruse artikkel 25 lg 1 kohaselt, kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on täidetud Brüssel bis I määruse artikkel 25 lg 1 alap-des a)-c) loetletud eeldused kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuseks. Järelikult on laenulepingus kokku lepitud kohtualluvuse puhul tegemist erandliku kohtualluvusega Fritzlaris Saksamaal, kuhu avaldaja oleks pidanud oma väidetava nõudega pöörduma. Avaldajal ei ole õigust vaielda väidetava nõude olemasolu üle Eesti kohtus, sh pankrotiavalduse menetlemise raames.
14.Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on avaldaja nõue Saksa õiguse alusel selgelt vaieldav, pankrotiavaldus ei ole piisavalt põhistatud ning nõue ei ole tõsikindlalt tõendatud. Vaidlus nõude olemasolu üle tuleb lahendada Saksa õiguse kohaselt Saksa kohtus. Pooltel on vaidlus selle üle, kas laenulepingut on suulise kokkuleppe alusel pikendatud ning võlgnikul on võimalus hagimenetluses seda tõestada. Kui Saksa õiguse kohaselt Saksa kohtus leiab tuvastamist, et laenulepingut on pikendatud, siis avaldajal ei ole sissenõutavaks muutunud nõudeid käesolevas pankrotimenetluses.
15.Avaldaja väidetavate nõuete suuruse kujunemine ei ole jälgitav ega kooskõlas laenulepingus sätestatuga. Avaldaja väidetav kogunõue on summas 359 100 eurot, mis avalduse kohaselt olla muutunud sissenõutavaks hiljemalt 12.11.2020. Kohus leidis, et võlgnikul on võimalik hagimenetluses tuvastada, millal nõue muutus sissenõutavaks ja
kuidas on väidetatud võlgnetavad summad tekkinud, muuhulgas tuleb avaldajal välja tuua ja selgitada, millal avaldaja võlgnikule rahasummad on üle kandnud, millal on intress kulgema hakanud. Samas ei ole ka laenulepingus täpsustatud, mis hetke seisu vääringus jne tuleks laen ja intressid tagastada. See tuleb sisustada materiaalõiguse tõlgendamisel, kuid ka see allub laenulepingu p 10.1 kohaselt Saksa õigusele. Seega ei ole avaldaja väidetavate nõuete suurus selge ega jälgitav ning nende suurus ja kujunemine tuleb kindlaks teha Saksa õiguse kohaselt hagimenetluses.
16.Avaldaja ei ole põhistanud võlgniku väidetavat maksejõuetust. Arvestades võimaliku olukorraga, et avaldaja ja võlgniku vahelist laenulepingut on kokkuleppega pikendatud enne esialgse tähtaja möödumist, ei ole avaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Olukorras, kus avaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, pole ka võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi põhistatud.
17.Võlgniku vastuväite kohaselt on avaldaja nõue täielikult tagatud. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata ka juhul, kui nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlgnik leiab, et kuigi PankrS § 15 lg 3 p-s 1 on kasutatud terminit „pant“, on võlgnik seisukohal, et ajutise halduri määramise menetluses on oluline eelkõige küsimus, kas väidetav nõue on tagatud või mitte. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamiseks ei pea ilmtingimata olema tegemist asjaõigusseaduse (AÕS) § 276 jj sätestatud pandiõigusega. Võlausaldaja nõudeid kaitsevad erinevad varalised õigused, mis ei ole AÕS § 276 jj paragrahvides loetletud, sh nt tagatisloovutamine ja optsioon. Ka käesoleval juhul on avaldajal õigus saada võlgniku ning seejärel Triquantum Technologies OÜ osa, mis moodustab 4,6% vastava osaühingu osakapitalist, osanikuks. Vastav õigus ei ole väärtusetu. Arvestades, et Triquantum Technologies OÜ tulu teenimise eelne väärtus on 9 059 000 eurot, on vastava õiguse väärtus ca 417 000 eurot. Järelikult on praegusel hetkel selles ulatuses tagatud ka avaldaja nõuded (mis ei ole muutunud isegi veel sissenõutavaks) võlgniku vastu. Võlgnik on korduvalt pakkunud avaldajale ka konverteerimisvõimalust, kuid avaldaja ei ole seda soovinud kasutada.
18.Praeguses olukorras leiab kohus, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-21-17-02, p 10). Maakohus on seisukohal, et antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Eeltoodu alusel ei ole PankrS § 15 lg 3 pst 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
19.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
MÄÄRUSKAEBUS
20.Maakohtu määrusele esitas 08.11.2021 määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku kanda.
21.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuginenud Brüsseli I määrusele. Nimelt määruse artikli p 2 lg b kohaselt seda määrust pankrotimenetluse puhul ei kohaldata. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, rikkudes sellega PankrS § 17 lg 1. Võlgnik oli palunud asja läbivaatamist kohtuistungil. Maakohus on vaid üldsõnaliselt sedastanud, et avaldaja nõue on Saksa õiguse alusel selgelt vaieldav. Samas kohus mitte ühtegi Saksa õiguse sätet välja ei toonud. Laenutähtaja pikendamine ei ole võimalik. Võlausaldaja põhinõue on selge. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et võlausaldaja nõue ei ole jälgitav. Avaldaja ja võlgnik ei ole sõlminud suulist kokkulepet laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta. Selline kokkulepe on tõendamata. Maakohtu määrus on põhjendamata. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole võlgniku maksejõuetust põhistanud. Avaldaja nõue ei ole pandiga tagatud. Avaldaja soovib oma laenu tagasi rahas, aga mitte saada laenu asemel väikeosalust mõnes äriühingus.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
22.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus § 659).
25.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu määruskaebemenetluses avaldaja määruskaebusele ja võlgniku määruskaebuse vastusele lisatud tõendid.
26.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldajal ei ole õigust vaielda väidetava nõude üle Eesti kohtus pankrotimenetluse raames. Asjaolu, et pooled leppisid kohtualluvuse kohaks Fitzlari Saksamaal, ei tähenda, et avaldajal ei oleks õigust esitada pankrotiavaldust Eesti kohtule. Maakohtu viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 25 ei kohaldu käesoleval juhul, kuna selle määruse artikli 1 p 2 b) järgi ei kohaldata seda määrust pankrotimenetluse suhtes. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 artikkel 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluse algatamine kuulub selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Äriühingu või juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. TsMS § 69 lg 4 sätestab, et erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 4 lg 2 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku asukoht on Harju maakonnas, esitatakse pankrotiavaldus Harju Maakohtule. Antud juhul on võlgniku asukoht Tallinnas. Seega allub pankrotiavalduse läbivaatamine Harju Maakohtule.
27.Avaldaja leiab, et maakohus rikkus PankrS § 17 lg 1, kuna võlgnik soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid kohus ei teinud seda. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega menetlusnormi rikkumise kohta. PankrS § 17 lg 1 esimene lause sätestab, et ajutise halduri nimetamisel määrab kohus kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks, kui kohus peab seda vajalikuks või võlgnik, võlausaldaja või ajutine haldur seda taotleb. Sellest normist tuleneb kohustus pidada menetlusosalise taotlusel kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Sellest ei tulene kohustust määrata istung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks.
28.Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata § 15 lg 3 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on selgitanud, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt Riigikohtu 06.03.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
29.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asjast, et avaldaja ja võlgniku vahel on vaidlus selle üle, kas laenu tagastamise tähtaega on pikendatud, ehk selle üle, kas laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on tuginenud asjaolule, et 22.10.2020 veebikonverentsil ja 23.10.2020 telefonivestluses on lepitud kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni KJA Digital Asset Investments AS saab Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja alustab tegevust. Samuti on võlgnik esitanud tõendid (22.10.2020 veebikonverentsi salvestus ja selle transkriptsioon, kinnituskiri 23.10.2020 telefonikõne sisu kohta), mis tema hinnangul laenu tagastamise tähtaja pikendamist kinnitavad. Lisaks on võlgnik palunud kuulutada nende asjaolude kinnitamiseks üle tunnistaja ja võlgniku juhatuse liige. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu avaldaja väide, et Saksa õiguse alusel ei ole laenulepingu tähtaja muutmine õiguslikult võimalik.
30.Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on võlgnik esitanud avaldaja nõudele sellised vastuväited ja tõendid, mille pinnalt avaldaja nõude sissenõutavaks muutumise kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Tsiviilasjast nähtuvalt ongi võlgnik esitanud võlausaldaja vastu laenulepingu tähtajaga seonduvalt negatiivse tuvastushagi Saksa kohtule.
31.Eelnevast tulenevalt on maakohus lõppjäreldusena õigesti leidnud, et esineb PankrS § 15 lg 3 punktis 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.
32.Maakohus on viidanud ka PankrS § 15 lg 3 p-le 4, mille kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Sealjuures on maakohus nimetatud alust põhjendanud sama asjaoluga, s.o vaidlusega nõude sissenõutavuse üle. Maakohus märgib, et kui avaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ka PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi põhistatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlus nõude sissenõutavuse üle, on vaidlus nõude selguse üle, ning see on käesoleval juhul ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi.
Samuti on maakohus leidnud, et avaldaja nõude suurus ei ole selge ega jälgitav. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus puudub, et võlgnik ei ole põhivõla katteks makseid teinud. PankrS § 15 lg 3 p 3 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude suurus olema osaühingu puhul vähemalt 2500 eurot. Kuna laenu põhiosa on oluliselt üle 2500 euro, siis ei saaks võimalikud küsimused, mis puudutavad Norra krooni ja euro omavahelist valuutakurssi, samuti intressi arvestamise aega, omada määravat tähtust ajutise halduri nimetamise otsustamisel. Eeltoodu ei oma aga käesoleva asja lahendamisel sisulist tähendust, kuna esineb PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.
33.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määrusest ei ole aru saadav, kas maakohus on ajutise halduri määramisest keeldunud ka PankrS § 15 lg 3 p 2 alusel. Selle sätte järgi jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui nõue on pandiga täielikult tagatud. Võlgniku hinnangul tuleb seda sätet tõlgendada laiendavalt ning avaldaja nõue on tagatud sellega, et avaldajal on võimalik saada osalus võlgnikus ja seejärel TriQuantum Technologies OÜ-s. Maakohus on refereerinud võlgniku väiteid, kuid ei ole võtnud seisukohta, kas esineb PankrS § 15 lg 3 p 2 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kolleegium märgib, et kuna on tuvastatud, et esineb PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks, siis ei ole vaja ringkonnakohtul hakata hindama, kas esineb ka PankrS § 15 lg 3 p 2 sätestatud alus.
34.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
35.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
36.PankrS § 15 lg 5 sätestab, et ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Kuna PankrS § 15 lg 5 ei anna võimalust ringkonnakohtu määrust vaidlustada, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.