Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-21-10365 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühingu Morbela esitas 30.06.2021 kohtule hagiavalduse, milles palus Tehnotugi24 OÜ-lt hageja kasuks välja mõista põhivõla 559,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 51,50 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 12.07.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 12.09.2021. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu. Hageja müüs kostjale 17.03.2021 arve nr 243029 alusel 20 liitrit Eurol Hykrol JD 68, 20 liitrit Mobilube HD-N 80W-140 GL-5 ja 25 liitrit Brake Cleaner Polar. Kostja pidi kauba eest tasuma kokku 559,80 hiljemalt 31.03.2021. Hageja on kostjale korduvalt tuletanud meelde arve tasumise kohustust. Kostja pole siiani võlgnevust tasunud. Hageja on arvestanud viivist 0,1% päevas põhinõudelt perioodil 01.04.202101.07.2021 summas 51,50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-21-10365 Kohus leiab, et põhivõlgnevus ja viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 611,30 eurot, millest 559,80 eurot on põhivõlgnevus ja 51,50 eurot 01.07.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 300 eurot (km-ta). Nimetatud kulu koosneb õigusabi ajakulust 2h tasumääraga 150€/h (km-ta). Arvestades asja keerukust ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu. Ajakulu 2h on mõistlik hagi aluseks olevate materjalide analüüsile, aruteludele hagejaga ning hagi koostamisele ja esitamisele. Tunnitasumäär on kohtu hinnangul aga põhjendatud osaliselt. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui käibemaksuta (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Keerukamate tsiviilasjade puhkutel rohkem. Tegemist on advokaadi keskmise tunnitasu määraga. Tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust peab hindama igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, mahukusest, menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Käesolevalt on tegemist tavalise müügilepingust tuleneva võlanõudega. Tegemist ei ole keerulise nõudega. Tsiviilasi ei ole kestnud kaua ega ole mahukas. Hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ega vandeadvokaadi abi. Kohus hindab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 100€/h käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks 200 euro ulatuses (2h x 100€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 325 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 200 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.