3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil
1.Viru Maakohtu menetluses oli AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (avaldaja) avaldus Anastassia Kondrašova (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks. Viru Maakohus rahuldas
20.oktoobri 2021 määrusega avalduse ning jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Tartu Ringkonnakohus jättis 2. juuni 2022 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetlusega seotud kulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.
2.Avaldaja esitas 26. juunil 2022 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 1122 eurot, mis koosnevad esindajakulust 1072 eurot ja avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot. Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot. Avaldaja 26. juuni 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt teostas avaldaja esindaja maakohtus järgmised toimingud: -
nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 5. juuni 2020 avalduse koostamine ja kohtule esitamine (3 h); 8. juuni 2020 määrusega tutvumine (3 min); puudutatud isiku 27. juuli 2020 vastusega tutvumine (30 min); avaldaja 10. augusti 2020 arvamuse koostamine ja kohtule esitamine (45 min); puudutatud isiku 7. septembri 2020 seisukohaga tutvumine (10 min);
Lisaks palus avaldaja määrata kindlaks hüvitise isikliku sõiduauto kasutamise eest (136 eurot) ja hüvitise sõidule kulutatud aja eest (70 eurot). Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt teostas avaldaja esindaja määruskaebemenetluses järgmised toimingud: -
8.novembri 2021 vastuse koostamine määruskaebusele (40 min); 2. juuni 2022 määrusega tutvumine (20 min); menetluskulude nimekirja koostamine (15 min).
3.Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele vastu ning leidis, et nimekiri on esitatud tähtaega ületades. Maakohus andis 3. septembril 2021 menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 17. septembrini 2021. Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirju. Seega tuleb jätta avaldaja 26. juuli 2022 taotlus läbi vaatamata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 1018,80 eurot koos lisanduva viivisega. Maakohus leidis, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu hinnangul on tegemist keskmise turuhinnaga ning tunnitasu ei ole asja olemust arvestades liiga kõrge. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja esindaja ajakulu on samuti põhjendatud ja vastab tehtud töömahule (TsMS § 175 lg 1). Esindaja ei ole esitanud põhjendamatuid taotlusi või korduvaid dokumente. Esindaja koostatud kirjalikud dokumendid on piisavalt mahukad, põhjendatud, sisaldavad õiguslikku analüüsi ja viiteid kohtulahenditele. Dokumentide pikkused vastavad menetluskulude nimekirjas toodud ajakulule. Maakohus möönas, et menetluse käigus tuleb esindajal paratamatult tutvuda nii kohtu koostatud kui ka vastaspoole dokumentidega. Maakohus leidis, et täies ulatuses ei ole põhjendatud avaldaja tasu sõidule kulutatud aja eest ning sõidukulude hüvitise suurus. Maakohus viitas, et kohtupraktikas on leitud, et lepingulise esindaja sõidukulud tuleks analoogia korras tasustada sarnaselt riigi õigusabi korras määratud esindaja kuludega. Tsiviilasjas toimus istung 24. augustil 2021 ja seega tuleks kulude hüvitamisel lähtuda sellel ajal kehtinud Justiitsministri määrusest „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord). Korra § 151 lg 1 p 5 kohaselt kuulub sõidule kulutatud aja eest hüvitamisele 35 eurot. Korra § 17 lg 2 järgi riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta, s.o 67,80 eurot (226×2×0,15). Maakohus märkis, et TsMS § 331 lg 1 järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud asjas ei määranud kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks lõpplahendis ja seega kokkuvõtliku menetluskulude nimekirja esitamine pärast lahendi jõustumist ei põhjustanud asja lahendamise viibimist ega kuidagi rikkunud menetlusosaliste õigusi või põhjustanud õiguste kuritarvitamist. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et avaldaja lepingulise esindaja tasu ja kulud on põhjendatud kokku summas 1018,80 eurot. Käibemaksu ei lisandu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja 26. juuli 2022 taotlus läbi vaatamata. Puudutatud isik palub jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik leiab, et menetluskulude hüvitamise avaldus tuleb esitada kohtule enne kohtuvaidlusi ja kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil (TsMS § 176 lg 1). Avaldaja esitas 26. juuli 2022 taotluse ja menetluskulude nimekirja hilinenult ning see tulnuks jätta läbi vaatamata. Maakohtu viited TsMS §-dele 329-331 ei ole asjakohased. Menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega ei määra kindlaks mitte kohus, vaid TsMS § 176 lg 1. TsMS § 176 lg 1 eesmärk on tagada, et lepingulised esindajad ei saaks esitada põhjendamatult suuri menetluskulusid alles pärast seda, kui nad on teada
saanud lõpplahendi tulemusest. Puudutatud isik ei nõustu, et menetluskulude nimekirja esitamine pärast lõpplahendi jõustumist ei riku teise poole õigusi. Puudutatud isik ei saanud oma 4. novembri 2021 määruskaebuses vaidlustada menetluskulude nimekirja. Maakohus jättis lahendis märkimata, et avaldaja ei esitanud enne 20. oktoobri 2021 määrust kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole avaldaja esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et avaldajal õigusabikulud tekkisid. Seega on avaldaja kandnud üksnes riigilõivu kulusid. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ole põhjendatud. Kohtupraktika lähtub tunnihinna põhjendatuse hindamisel asja keerukusest. Praegusel juhul oleks põhjendatud tunnitasu 100 eurot, kuna tegemist oli tüüpilise kindlustushüvitise vaidlusega. Maakohus ei ole kontrollinud, kas avaldaja lepingulise esindaja isikliku auto kasutamise kulud on põhjendatud ning kas ta tegelikult sõitis 24. augustil 2021. Selle kohta puuduvad toimikus tõendid. Seega on esindajakulud põhjendamatud vähemalt sõidukulude osas.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Avaldaja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohus tegi kaalutlusotsuse ning leidis, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu on põhjendatud. Avaldaja lepinguline esindaja osales Narvas kohtuistungil. Menetluskulusid tõendavaid dokumente peab avaldaja esitama üksnes kohtu nõudmisel. Maakohus on põhjendanud, et kuna menetluskulud määras kohus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist, siis ei põhjustanud menetluskulude nimekirja esitamine 26. juulil 2022 asja lahendamise viibimist. Avaldaja esitas esimese menetluskulude nimekirja 410 euro ulatuses juba koos avaldusega 5. juunil 2020.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata ((TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
8.Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Puudutatud isik vaidleb avaldaja 26. juuli 2022 menetluskulude nimekirjas esitatud kuludele vastu eelkõige põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinenult. TsMS § 176 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kuigi TsMS § 176 lg 1 esimene lause näeb ette, et enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekiri esitatakse kohtule kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, võib menetlusosaline esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja (Riigikohtu 7. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16, p 14). TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.
9.Avaldaja esitas 5. juunil 2020 menetluskulude nimekirja, mille järgi koosnesid avaldaja menetluskulud avalduse koostamise ja esitamisega seotud esindajakuludest 360 eurot (3 h × 120 eurot) ja riigilõivust 50 eurot. Pärast maakohtu 20. oktoobri 2021 määruse jõustumist 18. juunil 2022 esitas avaldaja 26. juulil 2022 täiendava menetluskulude nimekirja maa- ja ringkonnakohtus kantud kulude osas, mis sisaldas ka 5. juuni 2020 menetluskulude nimekirjas märgitud kulud. Maakohtu 24. augusti 2021 istungiprotokollist nähtub, et maakohus otsustas jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses ning lubas teha korraldava määruse. Maakohus andis 3. septembri 2021 korraldava määrusega menetlusosalistele maakohtus kantud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 17. septembrini 2021 (TsMS § 176 lg 2). Avaldaja lepinguline esindaja sai kohtu määruse kätte 6. septembril 2022. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud 17. septembriks 2021 menetluskulude nimekirja. Seega on 26. juuni 2022 menetluskulude nimekiri osas, mis puudutab maakohtu menetluses kantud menetluskulusid (v.a 5. juuni 2020 nimekirjas kajastatud), esitatud hilinenult.
10.Ringkonnakohus nõustub samas maakohtuga, et käesoleval juhul kohaldub TsMS § 331 lg 1, mille kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 331 lg 1 sätestab tsiviilkohtumenetluse üldreegel hilinenult esitatud avalduste esitamise tähtaja osas ning see kohaldub ka menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja suhtes. Maakohus leidis seega õigesti, et 26. juulil 2022 esitatud menetluskulude nimekirjas osade menetluskulude hilinenud esitamine ei põhjustanud menetluskulude nimekirja lahendamise viibimist. Puudutatud isikule olid avaldaja menetluskulud ettenähtavad, kuivõrd avaldajat esindas lepinguline esindaja ning asjas toimus istung. Puudutatud isikule anti võimalus avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks.
11.Ringkonnakohus ei andnud määruskaebemenetluses TsMS § 176 lg-t 2 ja 4 arvestades menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kui kohus ei ole TsMS § 176 lg-t 2 rikkudes andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleb see võimalus anda hiljem TsMS § 177 lg 2 järgi toimuvas menetluses (Riigikohtu 16. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Seega võis avaldaja esitada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulude nimekirja osas, mis puudutas määruskaebemenetluses kantud kulusid.
12.Eeltoodust tulenevalt võis maakohus hinnata vaidlustatud määruses 26. juulil 2022 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi toimingute põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
Puudutatud isik ei ole heitnud maakohtule ette esindajakulu põhjendatuse hindamisel kaalutlusvigu. Ka ringkonnakohtu hinnangul vastab esindaja tehtud toimingute ajakulu tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna. Põhjendamatud on puudutatud isiku etteheited, et avaldaja ei ole esitanud menetluskulusid, sh sõidukulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Hinnates avaldaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust kogumis, ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks menetluskulusid tõendavaid dokumente avaldajalt välja nõuda (TsMS § 176 lg 6 esimene lause). Ringkonnakohus juhib puudutatud isiku tähelepanu, et maakohus ei rahuldanud avaldaja esindaja sõidukulusid taotletud ulatuses (136 eurot), vaid on põhjendatuks pidanud üksnes 67,80 eurot.
14.Puudutatud isik leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14. p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud avaldaja lepingulise esindaja tasu määras 120 eurot/h keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja see on ka käesolevas asjas põhjendatud.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Indrek Parrest
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.