Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number
2-24-17
Kohtuasi
Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G hagi L.U M. ja I.M M. vastu pärandvara osaliseks jagamiseks ja ühisomandi osaliseks lõpetamiseks
Menetlustoiming
Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Z.C (pankrotis) (isikukood XXX) pankrotihaldur G.G (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-Kai Teeäär Kostja I L.U (isikukood XXX) Kostja II I.M (isikukood XXX) Kostjate seaduslikud esindajad V.T ja X.S Kostjatele määratud esindaja advokaat Heiki Kuningas Kompromissiga ühinenud isik E.R (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasja nr 2-24-17 menetlus.
2.Kinnitada Z.C (pankrotis) (isikukood XXX) pankrotihaldur G.G (isikukood XXX) ning L.U M. (isikukood XXX), I.M M. (isikukood XXX) ja E.R (isikukood XXX) vahel sõlmitud xx. septembril 2025 Tartu Maakohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
L.U, I.M
ja E.R lepivad kokku, et kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX registriosa nr xxxxxx omandiõigus läheb 1⁄2 osas üle L.U M. (isikukood XXX) ja 1⁄2 osas üle I.M M. (isikukood XXX). 1 (12)
L.U ja I.M jäävad kinnistu kaasomanikeks. Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G , L.U, I.M ja E.R annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikena kinnistusraamatusse 1⁄2 osas L.U ja 1⁄2 osas I.M . Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 1⁄2 osas L.U ja 1⁄2 osas I.M .
2.2.Kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX registriosa nr xxxxxx omandiõigus läheb 1⁄2 osas üle L.U M. (isikukood XXX) ja 1⁄2 osas üle I.M M. (isikukood XXX). L.U ja I.M jäävad kinnistu kaasomanikeks. Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G , L.U, I.M ja E.R annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikena kinnistusraamatusse 1⁄2 osas L.U ja 1⁄2 osas I.M . Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 1⁄2 osas L.U ja 1⁄2 osas I.M .
2.3.Korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx, XXX-i eriomand nr xx registriosa nr xxxxxx omandiõigus läheb üle E.R-ile (isikukood XXX). E.R jääb kinnistu ainuomanikuks. Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G , L.U, I.M ja E.R annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse E.R . Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnisasja registriosa nr xxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse E.R .
2.4.Vastavaid tahteavaldusi kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1, 2.2 ja 2.3 (kompromissilepingu punktis 11, 12 ja 13) nimetatud pärandvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks asendab kompromissi kinnitav kohtumäärus.
2.5.Kinnistu registriosa numbriga xx, mis koosneb kolmest katastriüksusest, jagamine toimub pärijate vahel pärast käesolevat kohtumenetlust kohtuväliselt notari juures järgmiselt: 2.5.1 xxxxxxxxxx katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx alusel moodustatav kinnistu jääb kaaspärijate kaasomandisse, seega E.R-ile 1⁄2, L.U ja I.M kummalegi 1⁄4 osa. 2.5.2 xxxxxxxxx katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:xx alusel moodustatav kinnistu jääb E.R ainuomandisse. 2.5.3 M. -xxx kergtee katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:x alusel moodustatav kinnistu jääb E.R ainuomandisse. Kinnistu jagamise kokkulepe vormistatakse notari juures hiljemalt 30. septembril 2025.
L.U M. ja I.M M. seaduslikud esindajad (V.T ja X.S ) taotlevad kohtult nõusolekut kompromissis kokku lepitud pärandvara omandiõiguse ülemineku vormistamiseks. Kohus annab kompromissi kinnitamisega nõusoleku L.U M. ja I.M M. kinnistute omandiõiguse ülemineku vormistamiseks (PKS § 188 lg 1 p 1). Kohus annab nõusoleku kinnisasja registriosa numbriga xx jagamiseks pärast kohtumenetlust kompromissilepingus kokku lepitud viisil.
2.8.Käesoleva kompromissiga annab Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G nõusoleku kompromissis nimetatud kinnistute omandiõiguse ülemineku vormistamiseks kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1, 2.2 ja 2.3 (kompromissilepingu punktis 11, 12 ja 13) kirjeldatud viisil.
2.9.L.U ja I.M tasuvad Z.C (pankrotis) pankrotivarasse 65 087,62 eurot (kompromissi summa) hiljemalt 31.05.2026. Kompromissi summa tasumine võimaldab rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku pankrotimenetluses, millise eesmärgi saavutamiseks Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G kohtusse pöördus. L.U ja I.M vastutavad kompromissi summa tasumise eest solidaarselt. Kompromissi summa tuleb tasuda Z.C (pankrotis) arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx.
2.10.L.U M. ja I.M M. eest võivad nende kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.9 (kompromissilepingu punktis 19) nimetatud kohustuse täita ka kolmandad isikud. Pooled on arutanud ja peavad võimalikuks täita kohustus mh järgmisel viisil: 2.10.1 võlgnik esitab taotluse raha teisest pensionisambast väljavõtmiseks ning raha laekub pankrotivarasse. 2.10.2 müüakse L.U M. ja I.M M. omandisse jääv xxxxxxxx kinnistu või kinnistul kasvav mets või raieõigus ning müügist saadud raha laekub pankrotivarasse.
2.11.Kui pankrotivarasse tehakse kolmanda isiku poolt makse L.U M. ja I.M M. kohustuse täitmiseks, siis väheneb L.U M. ja I.M M. lasuv kohustus vastavas ulatuses. L.U ja I.M jäävad kohustuse täitmise eest vastutama ulatuses, milles kohustust ei ole kolmandate isikute poolt täidetud.
2.12.Kompromissi summa tasumisega viivitamise korral maksavad L.U ja I.M Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G-le viivist määras 0,1% päevas võlgnetavast summast.
2.13.Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.9–2.12 (kompromissilepingu punktides 19–22) nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks seatakse Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G kasuks hüpoteegid xxxxxxxx ja xxxx kinnistutele. Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G , L.U ja I.M ning E.R , V.T ja X.S on leppinud kokku hüpoteekide (ühiselt hüpoteegid) seadmises järgmiselt: 2.13.1 seada kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) IV jakku esimesele järjekohale hüpoteek 37 000 eurot Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G kasuks. 2.13.2 seada kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxx) IV jakku esimesele järjekohale hüpoteek 37 000 eurot Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G kasuks.
2.14.Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G , L.U ja I.M ning E.R , V.T ja X.S annavad nõusoleku ja paluvad kanda kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel hüpoteegid kinnistusraamatusse koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.
2.15.Pooled on kokku leppinud, et hüpoteegid tagavad tsiviilasjas nr 2-24-17 kinnitatud kompromissist ja kohtumääruse resolutsiooni punktidest 2.9–2.12 3 (12)
(kompromissilepingu punktidest 19–22) tulenevate L.U M. ja I.M M. kohustuste täitmist Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G ees. Pooled saavad aru ja nõustuvad, et juhul, kui nimetatud kohustusi tähtaegselt ei täideta, on Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G-l õigus algatada L.U M. ja I.M M. suhtes täitemenetlus ning realiseerida hüpoteegid.
2.16.Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab kompromissis nimetatud toimingute tegemiseks vajalikke poolte tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8).
2.17.L.U M. ja I.M M. seaduslikud esindajad (V.T ja X.S ) taotlevad kohtult nõusolekut kompromissi sõlmimiseks selles toodud tingimustel, sh kinnistutele registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) ja registriosa nr xxxxxx (xxxx) hüpoteekide seadmiseks ning kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) või sellel kasvava metsa või raieõiguse võõrandamiseks. Kohus annab kompromissi kinnitamisega nõusoleku kinnistutele registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) ja registriosa nr xxxxxx (xxxx) hüpoteekide seadmiseks ning kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) raieõiguse võõrandamiseks (PKS § 187 lg 1 p 1).
2.18.Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi täitmist ei ole neil üksteise vastu kompromissilepingus nimetamata nõudeid seoses tsiviilasja nr 2-24-17 esemeks olevate asjaoludega. L.U, I.M ja E.R lepivad selguse huvides eraldi kokku, et käesoleva punktiga ei ole välistatud nende õigus nõuda tulevikus pärandavara jagamist osas, milles pärandvara ei jagata käesoleva kompromissiga.
2.19.Pooled paluvad teha kõik kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1, 2.2, 2.3, 2.13 ja 2.14 (kompromissilepingu punktides 11, 12, 13, 23 ja 24) nimetatud kanded korraga, s.t. ühte kannet ei tehta ilma teisteta. Kui kinnistusosakond peaks leidma, et ei saa teha kasvõi ühte taotletud kannetest, siis paluvad pooled jätta tegemata kõik kanded.
2.20.Pooled ei taotle enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G menetluskulud on osaliselt, poolte kokkuleppele vastavas ulatuses, arvestatud kompromissi summa sisse. L.U ja I.M ei nõua enda menetluskulude hüvitamist Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G-lt .
2.21.Pooled on leppinud kokku, et kompromiss jõustub pärast seda, kui kohus kompromissi kinnitab. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, siis ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
2.22.Pooled on leppinud kokku, et juhul, kui kinnistusosakond ei tee kompromissimääruse alusel taotletud kandeid kinnistusraamatusse, on pooltel kohustus teha igakülgset koostööd kannete tegemiseks, sh esitada selleks vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused.
2.23.Tühistada Tartu Maakohtu 03.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17 ja Tartu Maakohtu 24.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17 kohaldatud hagi tagamise abinõud pärast seda, kui kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.13 (kompromissilepingu punktis 23) kirjeldatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-17.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning L.U M. ja I.M M. riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
6.Edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke kandmist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1, 2.2, 2.3, 2.13 ja 2.14 (kompromissilepingu punktide 11, 12, 13, 23 ja 24) kajastatud kinnistamisavalduste alusel kandemenetluse algatamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kolme tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses on Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G (hageja) hagi L.U M. ja I.M M. (kostjad) vastu. Kohtu menetluses on järgmised nõuded: 1) müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 1/3 suurune mõtteline osa M. Y.M (isikukood 3xx) pärandvara ühisusest, millest Z.C (pankrotis) loobus ning mille pärimise õigus läks üle L.U M. ja I.M M. , ning tasuda müügist saadud raha Z.C pankrotivarasse; 2) müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 1⁄2 suurune mõtteline osa M. Y.M (isikukood xxxxxxxxx) pärandvara ühisusest, millest Z.C (pankrotis) loobus ning mille pärimise õigus läks üle L.U M. ja I.M M. , ning tasuda müügist saadud raha Z.C pankrotivarasse. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 30.11.2021 välja Z.C (võlgnik) pankrot ja nimetati võlgniku pankrotihalduriks hageja. 24.08.2022 kinnitati pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri, mille kohaselt on võlausaldajatel võlgniku vastu nõudeid kokku 84 334,12 eurot. Nõuete rahuldamiseks on võlgniku pankrotivaras ca 26 000 eurot. Võlgniku isa M. Y.M (pärandaja) suri 04.07.2023. Võlgnikul oli õigus pärida pärandaja vara. Pärandaja vara pärimine toimub seadusjärgses korras. Pärandaja oli surma hetkel abielus M. Y.M-iga ning tal oli kaks last: E.R ja Z.C (võlgnik). PärS § 13 lg 1 ja lg 5 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased, kes pärivad võrdsetes osades. PärS § 16 lg 1 p 1 järgi pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga. Järelikult oli õigus pärandaja pärandile 1/3 osas võlgnikul, 1/3 osas E.R-il ja 1/3 osas M. Y.M-il. Võlgnik on loobunud enda osast pärandaja pärandist, mille tulemusel on pärimisõigus läinud üle võlgniku lastele ehk H. Y.M-ile ja V.T-le . Ka võlgniku lapsed loobusid pärandist, mille tulemusel läks pärimisõigus üle V.T lastele L.U M. (kostja I) ja I.M M. (kostja II). xxxxxxxxx suri võlgniku ema M. Y.M (pärandaja). Võlgnik on loobunud enda osast pärandaja pärandist, mille tulemusel on pärimisõigus läinud üle võlgniku lastele ehk H.
5 (12)
Y.M-ile ja V.T-le . Ka võlgniku lapsed loobusid pärandist, mille tulemusel läks pärimisõigus üle V.T lastele L.U M. (kostja I) ja I.M M. (kostja II). Võlgniku varast ei piisa pankrotmenetluses nõuete rahuldamiseks, mistõttu esitas hageja hagi kostjate vastu, et saavutada võlgniku võlgade tasumine pärandiosa arvelt, mille võlgnik oli õigustatud pärima.
2.Kohus peatas 29. novembri 2024 määrusega poolte ühisel taotlusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 359 lg 1 alusel menetluse kompromissiläbirääkimiste pidamise ajaks.
3.Pooled esitasid xx. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi: 1) Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-17 Z.C (pankrotis) pankrotihaldur G.G hagi L.U M. ja I.M M. vastu, milles hageja nõuab (i) müüa avalikul enampakkumisel 1/3 mõtteline osa M. Y.M pärandvara ühisusest, millest Z.C (pankrotis) loobus ja mille pärimise õigus läks üle kostjatele, ning tasuda müügist saadud raha võlgniku pankrotivarasse, ja (ii) müüa avalikul enampakkumisel 1/2 mõtteline osa M. Y.M pärandvara ühisusest, millest võlgnik loobus ja mille pärimise õigus läks üle kostjatele, ning tasuda müügist saadud raha võlgniku pankrotivarasse. 2) Lisaks kostjatele on M. Y.M ja M. Y.M vara pärijaks menetluses mitteosalev isik E.R. 3) Kostjate (alaealised lapsed) esindajad on nende ema V.T ja isa X.S. 4) Hagi eesmärk on saavutada võlgniku võlgade tasumine M. Y.M ja M. Y.M pärandiosa arvelt, mille võlgnik oli õigustatud pärima. 5) Hageja, kostjad ning E.R, V.T ja X.S (pooled) soovivad lõpetada vaidluse kompromissiga käesolevas kompromissilepingus toodud tingimustel. Sama kompromissiga soovivad pooled jagada pärandvarasse kuuluvad kinnistud. − Pärandvara jagamine 6) Vastavalt 08.04.2024.a pärimistunnistusele on M. Y.M pärijateks tema abikaasa M. Y.M (1/3 suuruses mõttelises osas) ning laps E.R (1/3 suuruses mõttelises osas) ja lapselapsed L.U (1/6 suuruses mõttelises osas) ning I.M (1/6 suuruses mõttelises osas). 7) Vastavalt 12.09.2024.a pärimistunnistusele on M. Y.M pärijateks tema laps E.R (1/2 suuruses mõttelises osas) ja lapselapsed L.U (1/4 suuruses mõttelises osas) ning I.M (1/4 suuruses mõttelises osas). 8) Pärandvara hulka kuuluvad mh kinnisasjad, mille omanikena on kinnistusraamatus endiselt märgitud M. Y.M ja M. Y.M. 9) M. Y.M nimel on:
9.1.korteriomand xxxxxx-xx, , registriosa nr. xxxxxx;
9.2.kinnistu xxxxxxxx asukohaga M. küla, xxx vald, XXX registriosa nr xxxxxx;
9.3.kinnistu asukohaga M. küla xxx vald XXX registriosa numbriga xx, mis koosneb kolmest katastriüksusest xxxxxxxxxx katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, xxxxxxxxx katastritunnusega xxxxx:xxx:xx ja xxx kergliiklustee katastritunnusega xxxxx:xxx:x. 10) M. Y.M nimel on xxxx kinnistu registriosa numbriga xxxxxx asukohaga M. , xxx vald, XXX. 11) Kostjad ja menetluses mitteosalev isik lepivad kokku, et kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX registriosa nr xxxxxx omandiõigus läheb 1/2 osas üle L.U M. (ik xxxxxxxxxx) ja 1/2 osas üle I.M M. (ik xxxxxxxxx). 6 (12)
L.U ja I.M jäävad kinnistu kaasomanikeks. Hageja, kostjad ja menetluses mitteosalev isik annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikena kinnistusraamatusse 1/2 osas L.U ja 1/2 osas I.M. Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse 1/2 osas L.U ja 1/2 osas I.M. 12) Kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX registriosa nr xxxxxx omandiõigus läheb 1/2 osas üle L.U M. (ik xxxxxxxxxx) ja 1/2 osas üle I.M M. (ik xxxxxxxxx). L.U ja I.M jäävad kinnistu kaasomanikeks. Hageja, kostjad ja menetluses mitteosalev isik annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikena kinnistusraamatusse 1/2 osas L.U ja 1/2 osas I.M. Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse 1/2 osas L.U ja 1/2 osas I.M. 13) Korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx, XXX-i korter nr xx registriosa nr xxxxxx omandiõigus läheb üle E.R-ile (ik XXX). E.R jääb kinnistu ainuomanikuks. Hageja, kostjad ja menetluses mitteosalev isik annavad nõusoleku kustutada kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud omanikukanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks M. Y.M, ja uue omanikukande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse E.R. Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada kinnistu registriosa nr xxxxxx teisest jaost omanikukanne M. Y.M kohta ning kanda kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse E.R. 14) Vastavaid tahteavaldusi punktides 11, 12 ja 13 nimetatud pärandvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks asendab kompromissi kinnitav kohtumäärus. 15) Kinnistu registriosa numbriga xx, mis koosneb kolmest katastriüksusest, jagamine toimub pärijate vahel pärast käesolevat kohtumenetlust kohtuväliselt notari juures järgmiselt: xx.1. xxxxxxxxxx katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx alusel moodustatav kinnistu jääb kaaspärijate kaasomandisse, seega E.R-ile 1/2, L.U ja I.M kummalegi 1/4 osa. xx.2. xxxxxxxxx katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:xx alusel moodustatav kinnistu jääb E.R ainuomandisse. xx.3. M. -xxx kergtee katastriüksuse katastritunnusega xxxxx:xxx:x alusel moodustatav kinnistu jääb E.R ainuomandisse. xx.4. Kinnistu jagamise kokkulepe vormistatakse notari juures hiljemalt 30. septembril 2025. 16) Vastavaid tahteavaldusi punktis xx nimetatud pärandvara jagamiseks asendab kompromissi kinnitav kohtumäärus. 17) Kostjate seaduslikud esindajad (V.T ja X.S) taotlevad kohtult nõusolekut kompromissis kokku lepitud pärandvara omandiõiguse ülemineku vormistamiseks. Kohus annab kompromissi kinnitamisega nõusoleku kostjatele kinnistute omandiõiguse ülemineku vormistamiseks (PKS § 188 lg 1 p 1). Kohus annab nõusoleku kinnisasja registriosa numbriga xx jagamiseks pärast kohtumenetlust kompromissilepingus kokku lepitud viisil.
7 (12)
18) Käesoleva kompromissiga annab hageja nõusoleku kompromissis nimetatud kinnistute omandiõiguse ülemineku vormistamiseks punktides 11-13 kirjeldatud viisil. − Võlgnevuse tasumine ja hüpoteekide seadmine 19) Kostjad tasuvad Z.C (pankrotis) pankrotivarasse 65 087,62 eurot (kompromissi summa) hiljemalt 31.05.2026. Kompromissi summa tasumine võimaldab rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku pankrotimenetluses, millise eesmärgi saavutamiseks hageja kohtusse pöördus. Kostjad vastutavad kompromissi summa tasumise eest solidaarselt. Kompromissi summa tuleb tasuda Z.C (pankrotis) arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx. 20) Kostjate eest võivad nende punktis 19 nimetatud kohustuse täita ka kolmandad isikud. Pooled on arutanud ja peavad võimalikuks täita kohustus mh järgmisel viisil:
20.1.võlgnik esitab taotluse raha teisest pensionisambast väljavõtmiseks ning raha laekub pankrotivarasse. 20.2. müüakse kostjate omandisse jääv xxxxxxxx kinnistu või kinnistul kasvav mets või raieõigus ning müügist saadud raha laekub pankrotivarasse. 21) Kui pankrotivarasse tehakse kolmanda isiku poolt makse kostjate kohustuse täitmiseks, siis väheneb kostjatel lasuv kohustus vastavas ulatuses. Kostjad jäävad kohustuse täitmise eest vastutama ulatuses, milles kohustust ei ole kolmandate isikute poolt täidetud. 22) Kompromissi summa tasumisega viivitamise korral maksavad kostjad hagejale viivist määras 0,1% päevas võlgnetavast summast. 23) Kompromissi punktides 19-22 nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks seatakse hageja kasuks hüpoteegid xxxxxxxx ja xxxx kinnistutele. Hageja, kostjad ning E.R, V.T ja X.S on leppinud kokku hüpoteekide (ühiselt hüpoteegid) seadmises järgmiselt:
23.1.Seada kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) IV. jakku esimesele järjekohale hüpoteek 37000 eurot hageja kasuks.
23.2.Seada kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxx) IV jakku esimesele järjekohale hüpoteek 37000 eurot hageja kasuks. 24) Hageja, kostjad ning E.R, V.T ja X.S annavad nõusoleku ja paluvad kanda kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel hüpoteegid kinnistusraamatusse koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. 25) Pooled on kokku leppinud, et hüpoteegid tagavad tsiviilasjas nr 2-24-17 kinnitatud kompromissist ja käesoleva lepingu punktist 19-22 tulenevate kostjate kohustuste täitmist hageja ees. Pooled saavad aru ja nõustuvad, et juhul, kui nimetatud kohustusi tähtaegselt ei täideta, on hagejal õigus algatada kostjate suhtes täitemenetlus ning realiseerida hüpoteegid. 26) Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab kompromissis nimetatud toimingute tegemiseks vajalikke poolte tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8). 27) Kostjate seaduslikud esindajad (V.T ja X.S) taotlevad kohtult nõusolekut kompromissi sõlmimiseks selles toodud tingimustel, sh kinnistutele registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) ja registriosa nr xxxxxx (xxxx) hüpoteekide seadmiseks ning kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) või sellel kasvava metsa või raieõiguse võõrandamiseks. Kohus annab kompromissi kinnitamisega nõusoleku kinnistutele registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) ja registriosa nr xxxxxx (xxxx) hüpoteekide seadmiseks ning kinnistu registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxx) raieõiguse võõrandamiseks (PKS § 187 lg 1 p 1). 28) Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi täitmist ei ole neil üksteise vastu kompromisslepingus nimetamata nõudeid seoses tsiviilasja nr 2-24-17 esemeks olevate asjaoludega. Kostjad ja menetluses mitteosalev isik lepivad selguse huvides 8 (12)
eraldi kokku, et käesoleva punktiga ei ole välistatud nende õigus nõuda tulevikus pärandavara jagamist osas, milles pärandvara ei jagata käesoleva kompromissiga. − Menetluslikud küsimused 29) Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-17 menetlus. 30) Pooled paluvad kohtul saata kompromissi kinnitav määrus punktide 11-13 ja 23-24 osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 31) Pooled paluvad teha kõik p 11-13 ja 23-24 nimetatud kanded korraga, s.t. ühte kannet ei tehta ilma teisteta. Kui registriosakond peaks leidma, et ei saa teha kasvõi ühte taotletud kannetest, siis paluvad pooled jätta tegemata kõik kanded. 32) Pooled ei taotle enda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja menetluskulud on osaliselt, poolte kokkuleppele vastavas ulatuses arvestatud kompromissi summa sisse. Kostjad ei nõua enda menetluskulude hüvitamist hagejalt. 33) Tagastada hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx hagi ja hagi tagamise taotluste esitamisel tasutud riigilõivust 50% ehk 1785 eurot (dtl 56, 57, 85, 114, 211). 34) Pooled paluvad vaadata käesolev taotlus läbi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 35) Pooled lühendavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme (3) tööpäevani (TsMS § 661 lg 4). 36) Pooled on teadlikud tagajärgedest.
kompromissi
kinnitamise
ja
menetluse
lõpetamise
37) Pooled on leppinud kokku, et kompromiss jõustub pärast seda, kui kohus kompromissi kinnitab. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, siis ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. 38) Pooled on leppinud kokku, et juhul, kui Kinnistusraamat ei tee kompromissmääruse alusel taotletud kandeid kinnistusraamatusse, on pooltel kohustus teha igakülgset koostööd kannete tegemiseks, sh esitada selleks vajalikud nõusolekud ja tahteavaldused. 39) Tühistada 03.01.2024 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17 ja 24.01.2024 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17 kohaldatud hagi tagamine pärast seda, kui punktis 23 kirjeldatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse. Pooled märkisid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetluses esindavad menetlusosalisi advokaadid. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani.
KOHTU SEISUKOHT
9 (12)
4.TsMS § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas peatati menetlus kompromissiläbirääkimiste pidamise ajaks. Kuna pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, on peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ja asjas tuleb menetlus uuendada.
5.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Pooli esindavad menetluses advokaatidest esindajad. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ning kokkuleppe aluseks olevad asjaolud ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 1-10, 29, 30, 33-36 kompromissi osana ei kinnita.
TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kompromissiga on ühinenud M. Y.M ja M. Y.M vara kaaspärija E.R .
Kohus märgib, et vastavalt 08.04.2024 pärimistunnistusele on M. Y.M pärijateks M. Y.M (1/3 suuruses mõttelises osas), E.R (1/3 suuruses mõttelises osas), L.U (1/6 suuruses mõttelises osas) ja I.M (1/6 suuruses mõttelises osas). Vastavalt 12.09.2024 pärimistunnistusele on M. Y.M pärijateks E.R (1/2 suuruses mõttelises osas), L.U (1/4 suuruses mõttelises osas) ja I.M (1/4 suuruses mõttelises osas). Kompromissiga soovivad pooled ja E.R muu hulgas jagada pärandvarasse kuuluvaid kinnisasju.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale 10 (12)
kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi. PKS § 188 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Seega on alaealiste laste nimel pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks vajalik kohtu nõusolek. Kohus leiab, et praegusel juhul on kooskõlas alaealiste laste huvidega pärandvarasse kuuluvate kinnistute jagamine pärijate vahel vastavalt kompromissilepingus toodule. Lapsed saavad kompromissi sõlmimise järgselt kahe kinnisasja omanikeks ning E.R saab ühe kinnisasja ainuomanikuks. Samuti jagatakse kinnistu registriosa numbriga xx. Samuti tuleb arvestada seda, et pärimisseaduse (PärS) § 126 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Riigikohus on selgitanud, et PärS § 126 annab võlausaldajale eripärasena õiguse pöörata sissenõue pärandist loobunud võlgniku asemel pärima õigustatud isiku varale. Võlausaldaja nõude eripära seisneb selles, et seadusest tulenevalt tagavad võlausaldaja nõuet võlgniku vastu võlgniku loobumise tõttu pärima õigustatud isikud. Säte kaitseb võlausaldaja huve juhtudel, mil võlgnik on pärandist loobunud ja tal ei ole vara, mille arvel oleks võimalik võlga tasuda. Selleks, et võlausaldaja saaks maksma panna PärS §-st 126 tuleneva nõudeõiguse, peab ta esitama kohtusse hagi isikute vastu, kes pärisid võlgniku loobumise tõttu võlgniku asemel.
Võlgniku pankrot kuulutati välja 30.11.2021. Võlgniku pankrotihalduriks määrati hageja. Hageja on esitanud võlgniku pankrotihaldurina hagi kostjate I ja II vastu. Pankrotihaldurile sellise hagi esitamise õigus tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) § 54 1 lg 1 viimasest lausest. Haldur selgitab ka välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise (PankrS § 55 lg 3 p 1).
Eeltoodut arvestades ei nähtu asjaolusid, et kompromissis taotletud viisil pärandavara jagamine ja võlausaldajate nõuete rahuldamise oleks vastuolus alaealiste laste huvidega. Kohus annab alaealiste laste seaduslikele esindajatele (lapsevanematele) nõusoleku alaealiste laste nimel tehingute tegemiseks vastavalt kohtumääruse resolutsioonis toodule.
7.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
11 (12)
8.Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9.Tartu Maakohus andis 30. jaanuari 2024 määrusega alaealistele L.U M. ja I.M M. riigi õigusabi alaealiste esindamiseks käesolevas tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna riigi õigusabi anti kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud RÕS § 8 p 1 mõttes, on alaealised lapsed vabastatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
10.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 04.01.2024 1680 eurot ja täiendava haginõude esitamisel 13.09.2024 1680 eurot (kokku 3360 eurot). Hageja on tasunud hagi tagamise riigilõivu 04.01.2024 70 eurot, 08.01.2024 70 eurot ja 23.01.2024 70 eurot (kokku 210 eurot). Seega kuulub TsMS § xx lg 2 p 1 alusel tagastamisele tasutud riigilõivust (3570 eurost) pool ehk 1785 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 1785 eurot tagastamiseks.
11.Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest.
12.Kohus ei saa edastada käesolevat kohtumäärust kinnistusosakonnale täitmiseks. Kohus saab edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke kandmist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.1, 2.2, 2.3, 2.13 ja 2.14 (kompromissilepingu punktide 11, 12, 13, 23 ja 24) kajastatud kinnistamisavalduste alusel kandemenetluse algatamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.