O Ii hagi Asula OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes
Tsiviilasja hind
209,09 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: O I (isikukood xxx; e-post: xxx); Kostja: Asula OÜ (registrikood 11177055; e-post: [email protected]; aadress: Harju maakond, Saue vald, Kernu küla, Hõbekuuse); Kostja seaduslik esindaja: Rain Saar (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Asula OÜ hageja O I kasuks välja töötasu perioodi 26.10.2020 – 27.10.2020 eest summas 209,09 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
Jätta hageja O I menetluskulude menetluskulude puudumise tõttu.
rahaline
suurus
kindlaks
määrata
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-21-4070 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 09.02.2021 otsusega (tlk 31-32) hageja avalduse ja mõistis kostjalt välja töötasu perioodi 26.10.2020 – 27.10.2020 summas 209,09 eurot (bruto).
2.Kostja sai TVK otsuse kätte 17.02.2021 ja esitas 16.03.2021.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse (xxx) läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.26.03.2021 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõuded hagi vormis. Hageja esitas 05.04.2021 kohtule hagi. 18.05.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja alustas tööd Asula OÜ-s 26.10.2020 metallitsehhi juhatajana. Esimesel päeval sai kokku tegevjuhiga Rain Saarega, sõitis umbes kilomeetri kaugusele kaarhalli, kus asus keevitusosakond. Kaarhallis oli eraldi kahekordne juurdeehitus, kus asus esimesel korrusel WC, puhkeruum-riietusruum ja pesemisruum teisel korrusel väike kontor. Hageja läks Rain Saare järgi teisele korrusele, kus sai arvuti ja alustas tööga tutvumisega. Õhtupoole Rain Saar tuli läbi, küsis kuidas läheb ja kas kõik on korras. Hageja vastas, et kõik on korras ja esialgu tutvub olukorraga. Päris Rain Saarelt, millal pooled allkirjastavad töölepingu ja ametijuhendi, mille peale kostja esindaja vastas, et varsti. Teisel päeval jätkasin tööd Asulas OÜ-s, kus oli sarnane päev esimesele.
2.26-27.10.2020 avastas hageja, et tal tekkis nahale lööve (hageja on psoriaatik ja nahk on väga tundlik) arvatavasti kontoriruumi hallitusest, WC, puhkeruumi-riietusruumi ja pesemisruumi mustusest.
3.27.10.2020 kirjutas Rain ja H - soovin lõpetada poolte vahel 26.10.2020 sõlmitud töölepingu 28.10.2020. 29.102020 hommikul sai hageja teate Maksu-ja Tolliametist et töösuhe on lõppetatud.
4.29.10.2020 kirjutas hageja H S, et lõpparve ei ole makstud. 30.10.2020 vastas kosja, et Rain vastab esimesel võimalusel. Ühendust keegi ei võtnud ja hageja kirjutas 15.11.2020, et ei ole tagasisidet saanud. 17.11.2020 helistas Rain Saar ja hakkas süüdistama, et hageja tekitas Asula OÜ-le kahjumi ja mingit raha ei saa. 28.11.2020 kirjutas hageja jälle endiselt ootan kirjaliku vastust, miks lõpparve ei ole tasutud. 28.11.2020 kirjutas hageja Rain Saarele, et pöördub TVK poole, peale seda muutis kostja Maksu- ja Tolliametist töölepingu lõpetamise alust: TLS § 88 lg 1 p 3 töökohustuste rikkumine.
5.Pooltel oli kokkulepe, et töötasu on 2300 eurot kuus. Hageja leiab, et Asula OÜ jättis maksmata lõpparve kahe päeva eest, summas 209,09 eurot (bruto). Oktoobris oli 22 tööpäeva. 2300 eurot jagada 22 päevaga = 104,545 eurot ja korrutada 2 päevaga = 209,09 eurot. Hageja palub saamatajäänud töötasu välja mõista.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Pooltel ei olnud kokkulepet, et hageja tutvub töökohaga kolm päeva, oli kokkulepe, et hageja asub tööle 26.10.2020 nelja kuulise katseajaga Asula OÜ-sse. Hageja oli töötu, 23.10.2020 helistas Töötukassase, et
2-21-4070 läheb tööle alates 26.10.2020.
7.Hageja tegi reaalselt tööd, nt tutvus olemasolevatega projektidega, jagas tööülesandeid.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Töövaidluskomisjon jättis arvestamata asjaolu, et poolte vahel ei olnud allkirjastatud töölepingut, kus antud brutopalk kajastus. Hagejaga oli kokkulepe, et hageja käib kolm päeva töökohaga tutvumas ja kui töö sobib, siis allkirjastame töölepingu ja hageja asub Asula OÜ-s tööle, lepingus väljatoodud tingimustel. Hagejale esitatud tööleping ei kehti ja see oleks kehtima hakanud siis, kui hagejale oleks töö sobinud ja leping oleks saanud allkirjastatud. Seda, et hageja käis töökohaga tutvumas, mitte tööl, on ta ka ise hagis välja toonud.
9.EMTA kodulehel sai hageja kohalolek metallitsehhis tõepoolest registreeritud, kuid seda seetõttu, et registreerimata isikutel EMTA hinnangul pole õigust tootmises viibida ja nende tuvastamisel ootab ettevõtet rahaline karistus.
10.Kuna EMTA lehel said tutvumispäevad tööna registreeritud, on kostja nõus maksma nende päevade eest Eesti Vabariigi kehtestatud miinimum tasu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
12.Hageja palub mõista kostjalt välja töötasu perioodi 26.10.2020 – 27.10.2020 summas 209,09 eurot (bruto). Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et poolte vahel ei olnud töösuhet (hageja käis proovipäevadel) ning töötasu suurus on tõendamata.
13.Esmalt märgib, et kohus, et asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et pooltevaheline tööleping oleks sõlmitud kirjalikult. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. 22.10.2020 e-kirjaga (dtl 41) saatis kostja hagejale tutvumiseks töölepingu projekti (dtl 22-25). Muuhulgas märkis kostja, et tööaeg on 8.00-16.30 ja andis hagejale kostja seadusliku esindaja telefoninumbri, märkides, et esindaja ootab hagejat. Töölepingu projektist nähtuvalt on töötajana käsitatud hagejat ning tööandjana kostjat, töölepingu kuupäevaks on märgitud 26.10.2020 (s.o esimene päev, mil hageja töökohta kostja palvel ilmus), sama kuupäeva on töö alustamise kuupäevaks (p 1.1). Ka ametikoha nimetus (p 2.1) ning töötegemise asukoht (p 1.4) on sellised, mille vahel pooltel vaidlus puudub. Töötasu suuruseks on märgitud 2300 eurot kuus (bruto; p 3.1).
2-21-4070 Puudub vaidlus, et pooled töölepingut ei allkirjastanud. Vaatamata sellele, et pooltevaheline töösuhe ei olnud vormistatud kirjalikult, eeldab kohus, et pooled sõlmisid 26.10.2020 tähtajatu suulise töölepingu projektis nimetatud tingimustel. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudse tahteavaldusega tegemist olukorras, kus see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Nimetatud kuupäeval (ja pärast sellele eelnenud töölepingu tingimuste läbirääkimisele) ilmus hageja tööle ning kostja lubas hageja tööle. Metallitsehhi juhataja ametikoht on kohtu hinnangul selline, millel töötamine on eelduslikult tasuline. Seega olles lõpetanud lepingueelsed läbirääkimised ning alustanud reaalse töösuhtega, olid pooled vahetanud vastastikkused tahteavaldused töösuhte alustamiseks töölepingu projektis nimetatud tingimustel. Seadusest tuleneva vorminõude järgimatajätmise tõttu ei saa käesoleval juhul järeldada töölepingu tühisust. Töösuhte olemasolu kinnitab ka kostja poolt töötamise registrisse 26.10.2020 tehtud vastav kanne (dtl 46). Töösuhte lõppemise järgselt on ka registrisse tehtud vastav kanne (dtl 47).
14.Järgnevalt selgitab kohus välja, kui suures töötasus pooled kokku leppisid. Hageja leiab, et töötasuks oli 2300 eurot kuus, kostja leiab, et töötasu suuruseks võiks olla miinimummäär, kuna teistsugune kokkulepe puudus. Kohus on ülal leidnud, et poolte vahel tuleb lugeda 26.10.2020 sõlmituks tööleping selle kirjalikus projektis toodud tingimustel. Projekti p 3.1 kohaselt oli töötasu suuruseks 2300 eurot. Kostja ei ole hageja nõude arvestusele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on see korrektne. Puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale 2 töötatud päeva eest töötasu maksnud – vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostja väited seoses n.ö proovipäevadel osalemisega on asjakohatud. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt osaleb hageja esmalt kolmel tasuta proovipäeval. Seega tuleb eeldada, et hageja sai asuda kohe tööülesandeid täitma. Hageja on märkinud, et nimetatud kahe päeva vältel tutvus ta kostja projektidega, töökorralduse ja ruumidega. Lisaks jagas ka tööülesandeid. Kohtu hinnangul on tavapärane, et töösuhte alguses tuleb töökohaga ja töötingimustega lähemalt tuttavaks saada, mistõttu tuleb eeldada, et hageja tegi nõudeperioodil tasutatavat tööd. Töösuhte lõpetamisega seonduv käesoleva vaidluse esemeks ei ole, mistõttu kohus nimetatud tõendeid (kirjavahetus ja fotod) ei arvesta.
15.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu perioodi 26.10.2020 – 27.10.2020 summas 209,09 eurot (bruto). Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2-21-4070 Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
19.Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kumbki menetlusosaline käesoleva vaidlusega seonduvalt menetluskulusid kandnud. Seega tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.