Ühinguõigus › Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad

2-20-16535 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX ja YY esitasid 10.11.2020 Harju Maakohtule avalduse taotlusega kohustada Tallinn, Teelise tn 9 korteriühistu juhatust andma avaldajatele järgmist teavet või võimaldada järgmiste dokumentidega tutvumist:  KÜ Pihelgas 2019. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade (kutse), kus võeti vastu 2018. a majandusaasta aruanne;  KÜ Pihelgas 2018., 2019. ja 2020. a toimunud üldkoosolekute protokollid koos osalejate nimekirjadega;  KÜ Pihelgas 2018. a majandusaasta aruanne, sealhulgas majandusaasta aruande kokkuvõte;  KÜ Pihelgas 2019. a majandusaasta aruanne, sealhulgas majandusaasta aruande kokkuvõte;  KÜ Pihelgas kehtiv majanduskava;  juhatuse koosoleku protokollid aastast 2019 ja 2020, kui otsustati kokku kutsuda üldkoosolek ja otsustati päevakava üle;  dokumendid, millega kinnitati praeguse revisjonikomisjoni liikmed või revident;  dokumendid, mis näitavad aastatel 2019 ja 2020 tehtud töid hoone ventilatsiooniga, sealhulgas mõõtmised, uuringud jms.

2-20-16535 alusel rahuldamisele, v.a osas, mis puudutab majandusaasta aruannete kokkuvõtteid. Kuna avaldusest ei selgu, mida on kokkuvõtete all silmas peetud, tuleb aruannetega tutvumist võimaldada tervikuna. Avalduse punktis 1.1.8 esitatud nõude rahuldas maakohus selliselt, et kohustas puudutatud isikut andma avaldajatele teavet, milliseid töid on hoone ventilatsiooniga tehtud ning millised dokumendid on puudutatud isikul nende tööde kohta olemas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks puudutatud isiku kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-20-16535 TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 07.10.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Kuna menetluse põhjustas puudutatud isik ning lahend tehti valdavas osas tema kahjuks, jättis maakohus õigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kuivõrd määruskaebusega on vaidlustatud üksnes maakohtu määruse kulujaotust, ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust kaebaja etteheited lahendi nendele osadele, mille osas kaebust ei esitatud. Kui puudutatud isik oli veendumusel, et avaldus tuli mingil põhjusel (avaldajate väidetav pahauskne käitumine, koosolekutel mitteosalemine, dokumentide kättesaadavus e-äriregistrist) jätta tervikuna rahuldamata, oli võimalik määrust ka selles ulatuses vaidlustada. Menetluskulude jaotuse aspektist märgib ringkonnakohus täiendavalt, et avaldajate kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku poolt dokumentidega tutvumise nõudele vastamata jätmisest. Tähendust ei oma puudutatud isiku poolsed töökorralduslikud minetused, millest tingituna jäid ühistu juhatuse osalisel vahetumisel e-postile ligipääsu korraldamata jätmisega juhatuse ülesanded teatud perioodil täitmata. Kui avaldajad ei oleks KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaja kestel avaldusega kohtu poole pöördunud, oleksid nad selle võimaluse minetanud, mistõttu ei saa avaldajatele kohtu poole pöördumist ette heita. Määruskaebuse väide, et menetluskulude jaotamisel tulnuks maakohtul tuvastada avaldajatel menetluskulude kandmine ja kulud eelnevalt kindlaks määrata, ei ole asjakohane. TsMS § 177 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruses määranud, et kulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Maakohtu vastav otsustus ei kujuta endast menetlusnormide rikkumist. Kuna menetluskulude rahaline suurus kuulub TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaksmääramisele pärast vaidlustatud määruse jõustumist, ei käsitle ringkonnakohus lähemalt kaebuse väiteid selle kohta, kas avaldajate menetluskulud on TsMS § 175 alusel hüvitatavad või mitte. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus selgub kulude rahalise kindlaksmääramise käigus, mistõttu tuleb vastuväited avaldajate õigusabikulude hüvitatavusele esitada edasises menetluses maakohtule. Siiski märgib kolleegium, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana kaks täiendavat tõendit (26.03.2019 ja 21.12.2020 toimunud üldkoosolekute protokollid koos lisadega). Samamoodi esitasid määruskaebusele vastates kaks uut tõendit (Tallinna Korteriühistukomisjoni 20.10.2020 protokoll ja avaldajate 21.04.2019 volikiri WWle) ka avaldajad. TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samas ei tõenda ükski eelnimetatud dokumentaalsetest tõenditest kaebuse lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, mistõttu tuleb nende tõenditena vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel keelduda. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid füüsiliselt tagastada.

2-20-16535 Ülaltoodud põhjustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS §-ga 2 kooskõlas see, kui kulunimekirja ja vastuväidete esitamise võimaluse annab pärast määruse jõustumist maakohus. TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.