Alutaguse vald, Tudulinna küla, Pikk 21 korteriühistu avaldus U. R.ilt võlgnevuse 1735, 44 euro ja lisanduva viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
11. oktoober 2021.a.
Menetlusosalised
Avaldaja :
Alutaguse vald, Tudulinna küla, Pikk tn 21 korteriühistu (RK 80432908, Pikk tn 21, Tudulinna küla, Alutaguse vald, IdaVirumaa)
Avaldaja lepinguline esindaja:
Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; e-post: [email protected])
Puudutatud isik:
U. R. (IK xxx, xxx)
RESOLUTSIOON
Alutaguse vald, Tudulinna küla, Pikk tn 21 korteriühistu avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista U. R.ilt Alutaguse vald, Tudulinna küla, Pikk tn 21 korteriühistu kasuks 708 (seitsesada) eurot 16 senti.
3.Välja mõista U. R.ilt Alutaguse vald, Tudulinna küla, Pikk tn 21 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (708,16 eurot) alates 19.05.2021.a. kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.U. R.i omandis on 2 korterit Tudulinnas Pikk tn 21 korterelamus – korterid nr x ja x (registriosad vastavalt xxx (krt x) ja xxx (krt x). Korterelamus on moodustatud korteriühistu, mis teostab korteriomanikele haldus- ja kommunaalteenuseid. Teenuste kulude loetelu, määr ja tasumisele kuuluv summa, on välja toodud igakuiselt korteriomanikele esitatud arvetel (raamatupidamisteenus, remondifond, elekter, keskküte, külm vesi, prügivedu jms). U. R. on jätnud tasumata ajavahemikus aprill 2020 kuni aprill 2021 korteri nr x eest 851, 84 eurot ja korteri nr x eest 804, 54 eurot. U. R. tasus 13.12.2020 korteri nr x võla katteks 600 eurot ja korteri nr x võla katteks 600 eurot. Avaldaja loeb korteri nr x osas tasutuks arved 20036- 20076 ning nr 20086 osaliselt 90, 23 eurot, jääk 6,18 eurot ja korteri nr x osas arved 20039-20089 (arve 20099 osaliselt summas 70,82 jääk 66,44). Kuivõrd korteriomanik on viivitanud arvete tasumisega, on avaldaja arvestanud viivist seadusjärgses määras vastavalt KrtS § 42 lg 1 sätestatule, so 0,022% päevas. Avalduse esitamise seisuga on avaldaja viivisenõue korteri nr x osas 40, 34 eurot ja korteri nr x osas 38, 72 eurot, kokku 79, 06 eurot.
2.Avaldaja ei nõustu U. R.i vastuväidetega. Avaldaja ei nõustu väitega, et korterite x ja x omanikul ei ole võimaldatud keskküttesüsteemiga ühineda. Korteriühistu juhatus ei ole saanud ühtegi vastavasisulist sooviavaldust, ettepanekut ega abipalvet. Avaldaja leiab, et U. R.i eksitab kohut, hiilides kõrvale oma kohustusest korteriühistu liikmete ees. Korteriühistu põhikirja p 4.2.11 sätestab, et ilma korteriomanike loata on keelatud ümber ehitada küttesüsteemi ning küttesüsteemi kasutamine toimub ühiselt kaugküttesüsteemi kaudu. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isikul lasub kohustus taastada algne küttesüsteem. Avaldaja ei nõustu ka korteriomaniku väitega, et vastavalt VÕS § 110 on korteriomanikul õigus jätta võlg avaldaja ees tasumata, kuivõrd avaldaja ei ole käitunud heas usus. Avaldaja hinnangul ei ole sätte kohaldamiseks täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. U. R.il ei ole avaldaja vastu samaliigilist nõuet. Avaldaja ei ole oma kohustusi korteriomaniku ees rikkunud.
Kohtuistungil 11.10.2021 jäi avaldaja oma nõude juurde.
U. R.I VASTUVÄITED
4.Avaldusele 17.06.2021.a esitatud vastuses (I kd tl 53-54) ei tunnistanud U. R.i korteriühistu esitatud nõuet tema vastu. Puudutatud isik ei vaidlusta asjaolu, et korterelamus Pikk 21 kuulub talle kaks korteriomandit (nr x ja x). Puudutatud isik leiab, et korteriühistu arvete esitamine ei tõenda, millised majandamiskulud on ajavahemikul 31.08.2020-31.03.2021.a tekkinud. Avaldaja ei ole esitanud kuludokumente, millest nähtuks korteriühistu igakuiste kulude suurus ja nende kandmine. Avaldaja kohustus on nimetatud asjaolusid tõendada. Avaldaja ei ole esitanud majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsuseid, millega on kindlaks määratud igakuiste maksete suurused ja tasumise tingimused. Samuti ei ole avaldaja esitanud korteriomanike otsuseid, millega on otsustatud sõlmida juhatuse nõustamisleping, lepingud raamatupidamisteenuse osutamiseks, muru niitmiseks, uste
vahetamiseks, lammutusjäätmete äraveoks. Puudutatud isik leiab, et temalt juhatuse nõustamislepingu, raamatupidamisteenuse lepingu ja uste vahetamisega seotud kulude nõudmine on vähemalt osaliselt vastuolus hea usu põhimõttega (KrtS § 40 lg 3), kuna puudutatud isik ei ole nõustunud selliste kulude tegemisega, peab nende suurust ebamõistlikuks ning nimetatud lepingud võivad olla korteriomanikke kahjustavad. U. R. märgib, et keeldub VÕS § 110 tuginedes oma kohustuste täitmisest seni kuni avaldaja on täitnud oma kohustuse käituda korteriomaniku suhtes heauskselt. U. R. selgitab, et tema korteriomandite küttesüsteem on lahti ühendatud ülejäänud kortermaja küttesüsteemist. Nimetatud asjaolu on tuvastatud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-8573. U. R. on soovinud oma korterite radiaatorite ühendamist ülejäänud elamu küttesüsteemiga (taastamist) ja pöördunud selleks korteriühistu juhatuse poole. Radiaatorite ühendamiseks on vaja siseneda teistesse korteriomanditesse, milleks puudutatud isikul õigus puudub. Samuti ei ole korteriomanikul teada tehnilised tingimused, mida on vaja jälgida selleks, et radiaatoreid ühendada ülejäänud küttesüsteemiga. Küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis ja radiaatorite ühendamine (taastamine) küttesüsteemi ei ole võimalik. Avaldaja ei ole andnud U. R.ile nõusolekut, kas ja millistel tingimustel on korterite ühendamine ülejäänud maja küttesüsteemiga, sh millistel tingimustel on võimalik teha selleks töid teiste, U. R.ile mittekuuluvates korterites.
5.U. R. ei nõustu avaldaja etteheidetega korteriühistu põhikirja p 4.2.11 rikkumise kohta. U. R.i korterid ühendas ülejäänud maja küttesüsteemist lahti juba enne 2005. aastat OÜ Tudulinna Kommunaal, mistõttu ei ole puudutatud isikul olnud võimalust tarbida soojusenergiat, mida jaotatakse laiali maja keskküttesüsteemi kaudu Eeltoodud asjaolu on tõendatud Viru Maakohtu 02.10.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-8573. Põhjendamatu on korteriomanikule ette heita kortermaja haldaja poolt U. R.ile kuuluvate korterite laheti ühendamist. Seejuures toimus eelkirjeldatu enne korteriühistu moodustamist ja põhikirja vastuvõtmist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 30.04.2020 arvete nr 20046 ja nr 20049 tasumist. Arvetelt nähtuvalt on varasema perioodi võlgnevus kokku 350, 45 eurot. Avaldaja ei ole esitanud varasemaid arveid ega kuludokumente. Avalduse kohaselt tuleneb võlgnevus 31.01.2020 arvetest 20016 ja 20019 ning 29.02.2020 arvetest 20026 ja 20029, millel on uste vahetamise kuluna märgitud 236, 14 eurot. Põhikirjaga on ette nähtud remondifondi maksed. Korteriomanikud ei ole vastu võtnud otsust, millega kohustatakse korteromanikke hüvitama kortermaja uste vahetamisega seonduvad kulud eraldi sihtotstarbeliste maksetega. Põhjendamata on uste vahetamise kulude nõudmine majandamiskulude koosseisus. Heas usus käitudes on puudutatud isik ajavahemikus oktoober 2019 - jaanuar 2020 väljastatud arvetel majandamiskulusid ning nende seas ka küttekulusid kogusummas 565, 49 eurot tasunud. Kuivõrd puudutatud isik ei ole tarbinud sel perioodil soojusenergiat, on korteriühistu saanud summa alusetult. Puudutatud isik leiab, et kui kohus tuvastab avaldajal rahalise nõude olemasolu U. R.i vastu, siis tasaarvestada tema alusetust rikastumisest tulenev nõue avaldaja nõudega puudutatud isik on oma korterit nr 6 kütnud elektriga (esitatud elektriarved).
6.Kohtuistungil 11.10.2021. tunnistas puudutatud isik tema vastu esitatud nõuet osaliselt. Muus osas, välja arvatud nõue keskkütte eest, võttis puudutatud isik nõude omaks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et korteriühistu esitatud avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluses sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
9.Avaldaja tugineb asjaolule, et korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on U. R. Tudulinnas, Pikk tn 21 korterelamus korterite nr x (registriosa nr xxx) ja nr x (registriosa nr xxx) omanik (I kd tl 11-14) ja Tudulinna alevik, Pikk tn 21 korteriühistu liige (vt põhikirja p 3.1 (I kd tl 163)
10.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isiku võlg kommunaalteenuste eest ajavahemiku aprill 2020-aprill 2021.a eest korteri nr x eest 851, 84 eurot ja korteri nr x eest 804, 54 eurot. Kohtuistungil 11.10.2021 tunnistas puudutatud isik nõuet osaliselt. Keskkütte eest esitatud tasunõudele vaidles puudutatud isik vastu. Muude kulude osas tunnistas nõuet. Kuivõrd U. R. tunnistas nõuet osaliselt, ei käsitle kohus avaldaja nõuet ja selle põhjendatust osas, milles puudutatud isik on nõude omaks võtnud (st muud teenused/kulud, välja arvatud keskküte).
11.Poolte vahel on vaidlus selles, kas avaldaja on õigustatud nõudma ja puudutatud isik kohustatud tasuma keskkütte eest (üldpinna põhiselt) olukorras, kus korteriomanik on keskkütte süsteemist eraldatud ja soojusenergiat tarbinud ei ole.
Korteriühistu põhikirja p 4.2.11 sätestab, et ilma korteriomanike loata on keelatud ümber ehitada küttesüsteemi ning küttesüsteemi kasutamine toimub ühiselt kaugküttesüsteemi kaudu. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isikul lasub kohustus taastada algne küttesüsteem. Küttesüsteemi taastamise nõue ei ole käesoleva vaidluse esemeks, vaid see, kas avaldaja on õigustatud nõudma ja puudutatud isiku kohustatud tasuma keskkütte eest pindalapõhiselt. U. R. on seisukohal, et keskkütte tasu nõue on põhjendamatu, kuna kostja korterist on keskkütteradiaatorid eemaldatud 2005. aastal ja seda OÜ Tudulinna Kommunaal kooskõlastusel ning nende töötajate poolt. Keskkütet kostja tarbinud ei ole, mistõttu on ka nõue selle eest alusetu.
12.Viru Maakohtu 02.10.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-19-8573 jättis kohus rahuldamata Alutaguse Haldus OÜ nõude U. R.i vastu 5655, 90 euro nõudes (soojusenergia vahendamise eest tasu nõude). Kohtuotsus on jõustunud (I kd tl 190 jj). Viidatud kohtuasjas tuvastas kohus, et radiaatorite eemaldamine U. R.i korteritest ei olnud omavoliline. Kohus märkis lahendis, et kuna 25.08.2005 sõlmitud müügilepingust lähtudes aktsepteeris OÜ Tudulinna Kommunaal seda, et kostja kaugkütte müügiteenust ei tarbi, olid ilmselt korterites radiaatorid eemaldatud ja Tudulinna Kommunaal töötajate poolt eemaldatud enne lepingu sõlmimist (I kd tl 196, II kd tl 4-5 kohtuistungi protokoll).
13.Kohus on seisukohal, et mitte millegagi ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendatud. et puudutatud isik tarbis avalduses toodud perioodil soojusenergiat (keskkütet) ja jättis selle eest tasumata ning oleks seetõttu avaldaja arvel alusetut rikastunud. Puudutatud isikule arvete esitamine keskkütte eest ei tõenda iseenesest soojusenergia tarbimist. Menetluses on tõendamist leidnud ka see, et kostja korteris demonteeriti keskkütteradiaatorid OÜ Tudulinna Kommunaal teadmisel, loal ja nende töötajate poolt (kohtulahend teises kohtuasjas on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 mõttes). Vaidlust ei ole selles, et elamu küttesüsteem, sh korterites olevad radiaatorid, kuulub kaasomandi eseme hulka (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11 p 27) Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt talle kuuluvale osa suurusele ühisel asjal lasuvad koormatised, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutused. Iseenesest on õige, et kui ei ole ette nähtud majandamiskulude jagamise teistsugust korda, siis tuleks kulud (sh kulud elamu kütmisele) jagada lähtudes kaasomandiosade suurusest, mis omakorda on moodustatud lähtudes korteri üldpinna suhtest kõigi korterite üldpinda. Kuni 21.10.2006.a (radiaatorite eemaldamise ajal) kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Samas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
14.Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et ajavahemikus 2005 kuni 2021.a septembrini olid puudutatud isiku korterid välja lülitatud/lõigatud maja ühtsest küttesüsteemist. Kohtuistungil 11.10.2021.a. esitas U. R. korteriühistu juhatuse otsuse kaugküttetorude taastamiseks korterisse nr x, võimaldades omanikul nr x ja x kaugküttesüsteemiga ühendamise valmiduse.
Kuivõrd keskkütteradiaatorite eemaldamine toimus 2005. aastal toonase maja haldaja OÜ Tudulinna Kommunaal teadmisel, kooskõlastusel ja nende töötajate poolt, puudus U. R.il võimalus tarbida soojusenergiat (vt U. R.i e-kiri, vastus võlanõudele, I kd tl 157). Puudutatud isik ei tarbinud ka enne korteriühistut maja hallanud OÜ Tudulinna Kommunaal ja OÜ Alutaguse Haldus pakutavat soojusenergiat. Pikk tn 21 korteriühistu on äriregistrisse kantud 29.12.2017.a. Avaldaja märgib, et U. R. ei ole tõendanud takistust keskkütteradiaatorite taastamiseks, samas ei ole millegagi tõendatud ka see, et korteriühistu oleks nõudnud korteriomanikult küttesüsteemi taastamist või teinud seda ise. Korteriühistule oli teada, et puudutatud isiku korterites keskkütteradiaatorid puuduvad ja keskkütet ei kasutata. Korteriühistule oli teada ka asjaolu, et on olemas jõustunud kohtulahend, milles kohus on eitanud U. R.i kohustust tasuda keskküttekulu (seda enam 100% ulatuses) olukorras, kus tema korterites puudub keskküte alates 2005 aastast (korteriühistu loodi 29.12.2017.a, kohtulahend tsiviilasjas 2-19-8573 on tehtud 02.10.2020). Riigikohus on märkinud, et kostja (käesoleval juhul puudutatud isik) ei vabane elamu küttekulude ega muude kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui korter oli keskküttesüsteemist välja lülitanud. Kui korterit tegelikult ei köeta või ei saa korteriomanik kasutada muid kommunaalteenuseid, mille eest talt raha nõutakse, võib tal iseenesest olla kuni takistuse kõrvaldamiseni õigus VÕS § 110 või 111 alusel keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või korteriühistu kohustuste rikkumine (vt riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 p 23) Kohus on eespool viidatud lahendis leidnud, et U. R.i korteritest keskkütteradiaatorite eemaldamine 2005. aastal ei olnud omavoliline korteriomaniku poolt, seega ei saa kohtu hinnangul heita korteriomanikule ette ka kohustuste rikkumist.
15.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et avaldaja nõue tasuda keskkütte eest 100% vastavalt üldpinnale olukorras, kus korterist on radiaatorid eemaldatud ca 15 aastat tagasi toonase majahaldaja töötajate poolt, on hea usu põhimõttega vastuolus (TsÜS § 138, VÕS § 6 lg 2). Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi kohus saab teha TsMS § 436 lg 7 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4313). Kohus möönab, et avaldaja saanuks nõuda korteriomanikult keskkütte eest lähtuvalt köetava pinna suurusest pärast radiaatorite demonteerimist, kuid köetava pinna suurust hageja kohtule esitanud ei ole. Arvestades, et puudutatud isik on tasunud varasema perioodi eest 600 eurot mõlema korteri eest ja tasutud summad on arvestatud võlgnevuse katteks (sh keskkütte eest), siis on puudutatud isik selle osa ka eelduslikult tasunud.
16.Vastavalt avaldaja esitatud arvetele on ajavahemikus aprill 2020-aprill 2021.a. arvestatud keskkütte eest korteri nr x eest 474,21 eurot (I kd tl 15-17 ja 23-27) ja korteri nr x eest 474,47 eurot (I kd tl 28-30 ja 37-40). Keskkütte osas jätab kohus avaldaja nõude rahuldamata. Muude kommunaal- ja majandamiskulude osas rahuldab kohus avalduse. Kohus mõistab U. R.ilt välja avaldaja kasuks tasumata arvete eest korteri nr x osas 377,63 eurot (851,84 – 474,21) ja korteri nr x osas 330,53 eurot (804,54 – 473,47). Kohus rahuldab avaldaja viivise nõude osaliselt, mõistab U. R.ilt välja viivise TsMS § 367 alusel tasumata põhinõudelt 708,16 eurot (377,63 + 330,53) alates avalduse esitamisest 19.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (0,022% päevas).
Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldas avalduse osaliselt. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulude menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.