5.Määrata kindlaks OPA Credit OÜ-le apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt OPA Credit OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 656,25 eurot.
6.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-19-15416
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.3. oktoobril 2019 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 024/2018/1292-1293.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Y ühisomandis 1/2 suurune mõtteline osa kinnistusregistri registriossa nr 16863301 kantud kinnistust, mis asub Tallinnas aadressil Näituse 4a (kinnistu). Hageja ja hageja abikaasa (kinnistu omanikena), A&A Acta OÜ (algse hüpoteegipidajana) ja kostja (hüpoteegi omandajana) sõlmisid 28. mail 2018 ,,Hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu”, mille tõestas Tallinna notar Kadri Pappel asendaja Kaia Kivisaar ning mis kannab notari ametitegevuse raamaturegistri numbrit 1896 (täitedokument). Täitedokumendiga omandas kostja kinnistut koormava hüpoteegi. Täitedokumendi p 3.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja OÜ Vandetõlked vahel 28. mail 2018 sõlmitud laenulepingust nr EE181004.
3.Kostja ei ole sõlminud täitedokumendi tagatiskokkuleppes nimetatud laenulepingut. Kostja edastas hagejale, kui OÜ Vandetõlked seaduslikule esindajale, laenulepingu nr EE181004, mille hageja 27. mail 2018 digitaalselt allkirjastas ning kostjale e-kirjaga tagastas. Kostja poolt allkirjastatud laenulepingut ei ole hageja saanud. Laenulepingu p 17.8 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisel poolte poolt, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole leppinud kokku teisiti.
4.Kohtutäitur algatas täitedokumendi alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 024/2018/12921293 kostja 55 839,19 euro suuruse nõude rahuldamiseks ning koostas 11. septembril 2019 teate hagejale kinnistu avalikul enampakkumisel müümise kohta. Kostja esitas 28. mai 2018 laenulepingu sõlmimise vastuväite, millega hageja ei nõustu, kuna kostja allkirjastas vaid garantiilepingu, kuid jättis laenulepingu allkirjastamata. Kõigi garantiilepingu allkirjastanud lepinguosaliste tahe oli allkirjastada garantiileping eraldi dokumendina, kusjuures samas digitaalkonteineris olev laenuleping oli vaid garantiilepingu lisa. Mitte ükski lepinguosalistest ei soovinud garantiilepingu allkirjastamisega sõlmida laenulepingut. Kostja saatis hagejale
26.mail 2018 eraldi allkirjastamiseks laenulepingu digitaalkonteineri ja sama e-kirjaga eraldi garantiilepingu digitaalkonteineri. Lepinguid edastades avaldas kostja, et „saadan tutvumiseks ja digiallkirjastamiseks laenulepingu ja garantiikirja”. Seega ei jäänud laenusaajale ega garantiiandjale kahtlust, et kostja soovib sõlmida laenulepingu ning garantiilepingu eraldi allkirjastatuna. Sellisest arusaamast kantuna allkirjastasid laenusaaja (põhivõlgnik) ja garantiiandja eraldi laenulepingu ning eraldi garantiilepingu ja saatsid need eraldi allkirjastatuna kostjale. Hageja laenusaaja seadusliku esindajana kinnitab, et laenusaaja tahe oli suunatud laenulepingu sõlmimisele üksnes laenulepingu allkirjastamisega, mitte garantiilepingu allkirjastamisega. Kostja tegelikku tahet sõlmida laenuleping eraldi
2-19-15416 garantiilepingust kinnitab see, et kostja on pannud toime intellektuaalse võltsimise muutes hiljem hagejat teavitamata garantiilepingu digikonteineri nime, asendades senise nime ,,Garantiilepingule EE181004.bdoc” nimega „Laenuleping EE181004 ja garantii.bdoc”, millega väljendas, et on oma algset garantiilepingu allkirjastamisel väljendatud tahet hiljem muutnud.
5.Isegi, kui laenuleping oleks sõlmitud, siis ei ole kostja nõue laenu tagasisaamiseks muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu p-s 5.1 sisaldub kokkulepe, et laenusumma tagasimaksmine ja intresside tasumine kostjale toimub lepingule lisatud maksegraafiku alusel osamaksete kaupa maksegraafikus sätestatud tähtpäevadel ja summades. Lepingu p 1.7 kohaselt on viimase tagasimakse päev 15. juuni 2022. Maksegraafikus kokkuleppimiseks ei ole kostja laenusaajale siiani pakkumustega ettepanekud teinud. Kuna maksegraafik oli lepingu kohaselt selle lahutamatu osa, siis ei saa lugeda lepingut sõlmituks enne maksegraafikus kokkuleppe saavutamist. Kuna tagatiskokkuleppes nimetatud laenulepingut ei ole sõlmitud, ei eksisteeri hüpoteegiga tagatud täitmata nõuet ning seetõttu ei ole kostjal õigust sundtäitmist nõuda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt pöördus hageja kostja poole sooviga saada laenu OÜ-le Vandetõlked, kelle juhatuse liige ta oli. 24. mail 2018 saadeti hagejale näidisgraafik ja pooled leppisid kokku notariaalse tehingu ajaks 28. mai 2018. Kostja edastas 26. mail 2018 hagejale allkirjastamata laenulepingu nr EE181004 ja garantiikirja paludes tagastada laenulepingu ja garantiikirja enne tehingut ega täpsustanud, kas dokumendid allkirjastada ühes või kahes digikonteineris. Kostja jaoks oli oluline, et lepingutel oleks allkiri enne tehingut. 27. mai 2018 e-kirjaga saatis hageja kaks lepingut tagasi ja viitas, et ta saadab allkirjastatud lepingud (mitmuses). Hageja e-kirja manuses oli üks digikonteiner, milles oli allkirjastatud ainult laenuleping ja teine digikonteiner, mis oli allkirjastatud 27. mail 2018 kell 14:14 ja milles olid nii garantiileping kui ka laenuleping. Kostjale saatis hageja digikonteineri, kus on kaks faili. Kostja tagastas hagejale kui OÜ Vandetõlked ja OÜ TB Keelekoda seaduslikule esindajale digikonteineri, mis on allkirjastatud kostja poolt ja millel on hageja kui laenusaaja ja garantiiandja allkiri ning mis sisaldab nii laenulepingut kui ka garantiilepingut.
7.Laenulepingu järgi andis kostja OÜ-le Vandetõlked laenu 44 000 eurot. Laenulepingus lepiti kokku, et lepingu ja sellega seotud lepingute kohase täitmise tagamiseks seatakse esimese järjekorra hüpoteek vähemalt 57 200 eurot kinnistule registriosa 16863301, Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Näituse tn 4a. 28. mail 2018 sõlmisid hageja, kostja, hageja abikaasa Y ning A&A Acta OÜ hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Hüpoteekide loovutamise lepinguga loovutas A&A Acta OÜ hagejale lepingu p-s 1.1.4 nimetatud hüpoteegid, millega oli koormatud Näituse tn 4a, Tallinn asuv kinnistu. Tagatiskokkulepe sisaldus lepingu p-s 3.2, mille järgi on muu hulgas hüpoteekidega tagatud kõik kostja nõuded OÜ Vandetõlked vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ Vandetõlked vahel 28. mail 2018 sõlmitud laenulepingust nr EE181004 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest, millega muudetakse laenu tagasimaksmise tähtpäeva ja/või muudetakse laenu summat. Hageja kinnitas kehtiva laenulepingu olemasolu 28. mai 2018 notariaalse lepingu sõlmimisel. Kostja maksis 28. mail 2018 OÜ-le Vandetõlked laenu 44 000 eurot välja.
8.OÜ Vandetõlked ei tasunud kostjale mitte ühtegi laenulepingu järgset makset. 20. juunil,
26.juulil ja 31. juulil 2018 edastas kostja OÜ-le Vandetõlked laenu tagasimaksegraafikud, eelnevalt saadeti 24. mail 2018 näidisgraafik, mida hageja kinnitas 30. juulil 2018, kuid ei olnud graafikuga rahul, mille jätkuks pooled suhtlesid graafiku üle. 30. augusti 2018 seisuga oli OÜ Vandetõlked laenumaksega võlgnevuses. Kostja teavitas laenusaajat laenulepingu
2-19-15416 punkti 8 rikkumisest. 10. septembril 2018 esitas kostja OÜ-le Vandetõlked laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, mille järgi ütles kostja OÜ-ga Vandetõlked sõlmitud laenulepingu üles ja palus laenu viivitamatult tagasi maksta. Kostja edastas ülesütlemise teate tähitud kirjaga. Kuivõrd OÜ Vandetõlked laenu tagasi ei maksnud, esitas kostja täitmisavalduse hageja ja Y suhtes täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi nr 024/2018/12921293). Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 1. juuli 2021 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 1918,25 eurot ja viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja ja Y ühisomandis on 1/2 suurune mõtteline osa kinnistusregistri registriossa nr 16863301 kantud kinnistust, aadressil Näituse 4a Tallinnas; - hageja ja hageja abikaasa, A&A Acta OÜ ja kostja sõlmisid 28. mail 2018 ,,Hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu”, mille tõestas Tallinna notar Kadri Pappel asendaja Kaia Kivisaar ning mis kannab notari ametitegevuse raamaturegistri numbrit 1896; - täitedokumendiga omandas kostja kinnistut koormava hüpoteegi; - täitedokumendi p 3.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja OÜ Vandetõlked vahel 28. mail 2018 sõlmitud laenulepingust nr EE181004; - kostja andis OÜ-le Vandetõlked laenu 44 000 eurot; - laen on täies ulatuses tagastamata ning alustatud on täitemenetlust.
11.Maakohus leidis, et laenulepingu sõlmimine on tõendatud kohtule esitatud laenulepingu digikonteineriga, milles on laenuleping nr EE181004 allkirjastatud hageja kui laenusaaja esindaja ja laenuandja esindaja C poolt, garantiilepingu digikonteineriga ning hageja, F ja C ekirjavahetusega lepingute vahetamise ja allkirjastamise kohta. Digikonteineri allkirja juures ei ole märget, et see kehtib vaid ühe konteineris oleva dokumendi kohta. Järelikult on allkirjastatud digikonteiner ja selles olevad dokumendid tervikuna. Lepingud saadeti aadressil XXX, mis on lepingu p-s 1.2 märgitud laenusaaja kontaktaadressiks. Lepinguid on saadetud ja nende täitmist nõutud hagejalt hiljem korduvalt. Samuti tõendab laenulepingu sõlmimist poolte allkirjastatud notariaalne leping, mille p-s 3.2.1 kinnitavad lepingu osalised, et kostja ja OÜ Vandetõlked vahel sõlmiti 28. mail 2018 laenuleping nr EE181004. Seega on laenuleping p 17.8 kohaselt jõustunud selle allkirjastamisega poolte poolt.
12.Kostja on oma tahet laenulepingut sõlmida korduvalt väljendanud nii laenulepingu, garantiilepingu ja täitedokumendi allkirjastamisega kui ka nende hagejale saatmisega. Kostja on väljendanud oma tahet laenuleping sõlmida ja lugeda see jõustunuks ka laenu väljastamisega OÜ-le Vandetõlked.
13.Hageja väited, et kostja on toime pannud intellektuaalse võltsimise, kuna ta muutis digikonteineri pealkirja, ei ole põhjendatud. Dokumendi pealkirja muutmine ei muuda poolte tahteavaldust ega nende sisu ega muuda kehtetuks kehtivat laenulepingut.
14.Hageja väited maksegraafiku puudumise kohta on alusetud ja vastuolus esitatud tõenditega. E-kirjadega on tõendatud, et kostja saatis näidismaksegraafiku hagejale 24. mail 2018 ja hageja kinnitas, et on selle kätte saanud. Samuti on e-kirjadega tõendatud, et kostja edastas hagejale maksegraafiku 20. juunil 2018, 26. juulil 2018 ja 31. juulil 2018. Maksegraafiku sõlmimises ei pidanud pooled lepingu järgi eraldi kokku leppima ega
2-19-15416 maksegraafikut eraldi allkirjastama. Lepingu p 1.7 järgi pidi laenu tagasimaksmine toimuma igakuiselt 15. kuupäevaks, esimese tagasimakse tähtaeg oli lepingu järgi 15. juunil 2018. Seega oli OÜ-l Vandetõlked laenumaksete tagastamise kohustus igakuiselt 15. kuupäevaks tulenevalt laenulepingust ka ilma maksegraafikuta.
15.Vaidlus puudub, et OÜ Vandetõlked ei ole kostjale laenu tagasi maksnud. Laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatega on tõendatud, et kostja ütles 10. septembril 2018 OÜ-ga Vandetõlked sõlmitud laenulepingu üles, kuna ühtegi makset ei olnud tehtud. Laenulepingu ülesütlemise teates on viidatud 21. augusti 2018 hoiatusele, mille kostja on OÜ-le Vandetõlked edastanud. Kirjalike nõuetega on tõendatud, et 10. septembril 2018 saatis kostja tähitult garantiiandjale, OÜ-le TB Keelekoda, nõude võlgnevuse tasumiseks. Laenulepingu ülesütlemise teate saatmine tähitud kirjaga vastab 26. mai 2018 laenulepingu nr EE181004 p-le 15.1, samuti teate kätte saaduks lugemine, kui tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Järelikult on laenuleping 10. septembril 2018 kehtivalt üles öeldud ja kogu laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.
16.Laenulepingust nähtuvalt lepiti kokku, et lepingu ja sellega seotud lepingute kohase täitmise tagamiseks seatakse esimese järjekorra hüpoteek vähemalt 57 200 eurot kinnistule registriosa 16863301, Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Näituse tn 4a. Vastavalt
28.mail 2018 hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu p-s 3.2 märgitud tagatiskokkuleppele ja juhindudes asjaõigusseaduse § 325 lg-st 1 ja täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-st 19, oli kostjal õigus esitada täitmisavaldus nõude sissenõudmiseks. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub 23. augusti 2021 kaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Maakohus on jätnud kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 71 ja VÕS §-i 9. Maakohus on ekslikult leidnud, et tõendatud on kostja ja laenusaaja vahel 28. mai 2018 laenulepingu sõlmimine. Kostja on allkirjastanud vaid garantiilepingu, kuid on jätnud laenulepingu allkirjastamata. Garantiilepingu allkirjastanud kõigi lepinguosaliste tahe – nii laenuandjaks oleva kostja, laenusaaja (OÜ Vandetõlked), kui ka garantiiandja (OÜ TB Keelekoda), oli allkirjastada garantiileping eraldi dokumendina ning samas digikonteineris olev laenuleping oli vaid garantiilepingu osa. Mitte ükski lepinguosalistest ei soovinud garantiilepingu allkirjastamisega sõlmida laenulepingut. Põhivõlgnik ei ole kostjale teinud pakkumust ega andnud nõustumust lugeda laenuleping sõlmituks garantiilepingu allkirjastamisega.
19.Kostja tegelikku tahet sõlmida laenuleping eraldi garantiilepingust kinnitab seegi, et kostja on pannud toime intellektuaalse võltsimise, muutes hiljem garantiilepingu digikonteineri nime, asendades senise nime „Garantii lepingule EE181004.bdoc“ nimega „Laenuleping EE181004.bdoc“, millega väljendas, et on oma algset tahet garantiilepingu allkirjastamisel hiljem muutnud. Algselt soovis ka kostja lugeda laenulepingu sõlmituks digikonteineri „Laenuleping EE18004.bdoc“ allkirjastamisega.
20.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et poolte allkirjastatud notariaalne leping (täitedokument) tõendab laenulepingu sõlmimist. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et täitedokumendi pooleks ei ole põhivõlgnik ning seetõttu ei saa selles lepingus väljenduda põhivõlgniku tahe laenulepingu sõlmimise kohta. Pealegi ei saanud hageja olla täitedokumendi sõlmimise ajal teadlik sellest, et kostja on laenulepingu allkirjastanud.
21.Isegi, kui 28. mail 2018 oleks laenuleping sõlmitud sellistel tingimustel nagu garantiilepingu lahutamatuks lisaks olev laenulepingu vorm kajastab, siis ei ole kostja
2-19-15416 laenulepingut kehtivalt üles öelnud, sest põhivõlgnik (laenusaaja) ei ole laenu tagastamise kohustust rikkunud. Kostja laenu tagastamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
22.Hageja ei nõustu maakohtuga, et maksegraafiku sõlmimises ei pidanud pooled lepingu järgi eraldi kokku leppima ega maksegraafikut eraldi allkirjastama. Kuna maksegraafik oli leping kohaselt selle lahutamatu osa, siis laieneb kirjaliku vormi nõue kogu lepingule, s.h. lepingu lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule. Maksegraafikut ei ole laenulepingu pooled senini allkirjastanud. Põhivõlgnikule saadetud maksegraafikud olid erineva sisuga, muuhulgas tagasimakse kohustuste osas. Seega on ebaselge, millist maksegraafikut loeb kohus laenulepingu osaks ehk millise maksegraafiku alusel tuleks otsustada põhivõlgniku kohustuste rikkumise üle ning kostja ülesütlemise materiaalsete eelduste täidetuse üle. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6).
25.Hageja väidab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et kostja ja OÜ Vandetõlked ei ole 28. mai 2018 laenulepingut nr EE181004 sõlminud ning laenulepingust tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest OÜ Vandetõlked ei ole rikkunud laenu tagastamise kohtustust.
26.Maakohus hindas hageja väidet, et laenulepingu pooltel ei olnud tahet sõlmida 28. mail 2018 laenulepingut ning leidis, et kuna garantiilepingu allkirjastamisega allkirjastati samas digikonteineris ka laenuleping nr EE181004, siis on laenuleping sõlmitud. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on sellele asjaolule õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.
27.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumuse laenulepingu sõlmimiseks OÜ-le Vandetõlked tegi kostja edastades OÜ-le Vandetõlked allkirjastamiseks enda poolt koostatud laenulepingu. Seega on kostja avaldanud tahteavalduse laenulepingu sõlmimise pakkumusega nõustumise korral olla laenulepinguga seotud.
28.VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kuna kostja allkirjastas 28. mail 2018 digitaalselt koos garantiilepinguga ka laenulepingu ühes digikonteineris ja saatis selle laenusaajale, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja ei sõlminud laenulepingut. Asjaolu, et laenulepingut ja garantiilepingut on võimalik allkirjastada kahe erineva lepinguna kahes digikonteineris neid kaks korda allkirjastades, ei välista aga mõlema lepingu üheaegset allkirjastamist ühes digikonteineris ühe digitaalse allkirjaga.
29.Kuigi apellatsioonkaebuses hageja vaidlustab laenu saamist, siis 27. septembri 2021 istungil apellatsiooniastmes ei vaielnud pooled enam selle üle, et kostja on OÜ-le Vandetõlked laenulepingu alusel kokkulepitud laenu üle kandnud OÜ Vandetõlked arveldusarvele ning OÜ Vandetõlked pidi saadud laenusumma kostjale tagastama (t.l. 46, 189–190). VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub
2-19-15416 tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja on 28. mai 2018 laenulepingu alusel andnud OÜ-le Vandetõlked kokkulepitud summas laenu ja OÜ Vandetõlked peab selle tagastama, siis on laenuandja lepinguga võetud kohustuse ka täitnud.
30.Kolleegium nõustub maakohtuga, et juba allkirjastatud garantiilepingu digikonteineri pealkirja muutmine ei muuda laenulepingu poolte varasemaid tahteavaldusi sõlmida laenuleping.
31.Nõustuda võib hagejaga, et 28. mai 2018 ,,Hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu” p-s 3.2.1 lepingupoolte kinnitus ei saa tõendada laenulepingu poolte kinnitust laenuleping sõlmida, sest 28. mai 2018 ,,Hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu” lepingut ei sõlminud OÜ Vandetõlked. Kuid lepingu p-s 3.2.1 kostja kinnitus laenulepingu sõlmimise kohta tõendab kostja tahet olla 28. mail 2018 kostja ja OÜ Vandetõlked vahel sõlmitud laenulepinguga seotud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme kui tuvastas, et maksegraafik laenu tagastamiseks ei pidanud olema laenulepingu poolte poolt allkirjastatud, et selle alusel teha osamakseid laenulepingust tulenevalt laenu tagastamiseks, sest kohustus tasuda igakuiselt 15. kuupäevaks laenumakseid tulenes laenulepingust. Kolleegiumi arvates ei tõenda laenulepingu p 17.8, mille kohaselt leping ja/või selle lisad ja/või muudatused/täiendused jõustuvad nende allakirjutamise hetkest poolte poolt, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, et maksegraafik laenu tagastamiseks oleks muutunud laenulepingu osaks vaid juhul, kui see on allkirjastatud. Vaidlust ei ole, et laenuleping sõlmiti ilma, et pooled oleksid allkirjastanud maksegraafiku ja laenulepingust tulenes laenusaajale kohustus sooritada laenu tagasimakseid igakuiselt 15. kuupäevaks. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 järgi, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kuna laenuleping nägi ette, et igakuised maksed tehakse maksegraafiku alusel, kuid maksegraafikut laenulepingu sõlmimisel pooled ei allkirjastanud ja laenulepingu alusel ei saa kindlaks teha poolte ühist tahet laenumaksete tagastamiseks iga kuu 15. kuupäevaks kindlaks määratud suuruses, siis on lepingupoolte tahe laenu tagastamiseks võimalik kindlaks teha VÕS § 29 lg 4 ja lg 5 tõlgendamisreegleid kasutades. Maakohus tuvastas, et laenuandja edastas laenusaajale enne laenulepingu sõlmimist näidismaksegraafiku (t.l. 109–112) ja peale laenulepingu sõlmimist maksegraafiku (t.l. 115–117, 141–142, 148–149). Laenulepingu poolte kirjavahetust nähtub, et mõlemad lepingupooled pidasid laenu tagastamisel osamaksetena alates 15. juunist 2018 kuni laenu viimase osamakse tasumise tähtpäevani 15. juunini 2022 silmas OÜ-le Vandetõlked edastatud maksegraafikus märgitud summasid (t.l. 115–117, 141– 142, 148–149). Mõistliku kõrvalseisjana on võimalik aru saada, et laenulepingu pooled olid saavutanud kokkuleppe laenu tagastamiseks igakuiste maksete alusel maksegraafiku alusel, mille edastab laenuandja laenusaajale. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et laenulepingust tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja väide on vastuolus laenulepingus sätestatud laenusumma tagasimaksmise ja intresside tasumise kokkuleppega, mille kohaselt toimub tasumine osamaksete kaupa igakuiselt 15. kuupäevaks alates 15. juunist 2018. Hageja väide, et laenulepingu pooled leppisid kokku laenu tagastamises ühe osamaksena 15. juuniks 2022 ei ole TsMS § 230 lg 1 järgi tõendatud. Olukorras, kus kostja on OÜ-le Vandetõlked saatnud korduvalt maksegraafikuid, paludes tagastada laen, ei saanud olla OÜ-le Vandetõlked ebaselge, missuguse maksegraafiku alusel
2-19-15416 oleks hagejal tulnud tagasimakseid teostada igakuiselt 15. kuupäevaks (t.l. 115–117, 141–142, 148–149). Kuna OÜ Vandetõlked pidi laenu tagasimaksmist alustama laenulepingu kohaselt
15.juunist 2018 ning pooled ei vaidle, et laenulepingu pooled leppisid peale lepingu sõlmimist kokku, et esimese osamakse võib OÜ Vandetõlked tagastada kostjale 15. juulil 2018, siis pidi OÜ Vandetõlked laenu tagasimakseid tegema maksegraafiku alusel, kus oli esimeseks laenu osamakse tagastamise päevaks märgitud 15. juuli 2018 (t.l. 115–117, 141– 142, 148–149). Vaidlust ei ole, et OÜ Vandetõlked ei tagastanud laenulepingu alusel mitte ühtegi osamakset. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on 10. septembril 2018 laenulepingu erakorraliselt üles öelnud (t.l. 47), sest OÜ Vandetõlked ei tasunud tähtajaks mitte ühtegi laenumakset ja kogu laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks.
32.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019 määrusega on hagi tagamiseks peatatud kohtutäitur Arvi Pinki poolt hageja ja kostja vahel 28. mail 2018 sõlmitud „Hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu” alusel läbiviidav täitemenetlus nr 024/2018/1292-1293 kuni tsiviilasjas 2-19-15416 tehtud lõpplahendi jõustumiseni (t.l. 26-27, 58-59). Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis rakendatud hagi tagamise abinõude kohta seisukohta võtnud. Ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada.
33.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud 4 tunni 30 minuti eest summas 562,50 eurot (käibemaksuta) ja viivise. Lisaks palub kostja välja mõista hagejalt õigusabikulud seoses kohtuistungiga. Kohtuistung kestis 45 minutit. Kostja esindaja tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt välja 656,25 (562,50+93,75) eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.