Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 1.juulil 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 2-19-15416
Kohtuasi
Ü. T.i hagi Opa Credit OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2018/1292-1293
Hagihind
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Ü. T. (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja A.K. Kostja: Opa Credit OÜ (registrikood 14161161, asukoht Masina 20, 10144 Tallinn, e-post: [email protected]) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru
Kohtuistungi aeg
31. mai 2021
Resolutsioon
Jätta Ü. T.i hagi Opa Credit OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2018/1292-1293 rahuldamata
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hagimenetluse kulud Ü. T.i kanda
2.Määrata kindlaks ja välja mõista Ü. T.ilt Opa Credit OÜ kasuks menetluskulud 1918,25 eurot (üks tuhat üheksasada kaheksateist eurot ja
senti) (käibemaksuta) eurot ja viivis lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Ü. T. (edaspidi hageja) palus Opa Credit OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 024/2018/1292-1293. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja ja A. P. ühisomandis on 1/2 suurune mõtteline osa kinnistusregistri registriossa nr 16863301 kantud kinnistust, mis asub xx (edaspidi kinnistu). Hageja ja hageja abikaasa (kinnistu omanikena), X OÜ (algse hüpoteegipidajana) ja kostja (hüpoteegi omandajana) sõlmisid 28.05.2018 ,,Hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu”, mille tõestas Tallinna notar K. P. asendaja K. K. ning mis kannab notari ametitegevuse raamaturegistri numbrit xxx (edaspidi täitedokument). Täitedokumendiga omandas kostja kinnistut koormava hüpoteegi. Täitedokumendi p 3.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja OÜ X vahel 28.05.2018 sõlmitud laenulepingust nr EE181004.
3.Hagejale teadaolevalt ei ole kostja senini sõlminud täitedokumendi tagatiskokkuleppes nimetatud laenulepingut. Kostja edastas hagejale, kui OÜ X seaduslikule esindajale, laenulepingu nr EE181004, mille hageja 27.05.2018 digitaalselt allkirjastas ning kostjale ekirjaga tagastas. Kostja poolt allkirjastatud laenulepingut ei ole hageja saanud. Laenulepingu p 17.8 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisel poolte poolt, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole leppinud kokku teisiti. Hageja küsis korduvalt kostja esindajatelt O. A.ilt ja S. S.ult laenulepingut, millel oleks kostja allkiri, kuid ei ole seda saanud, kuigi S.S. kinnitas, et on hagejale allkirjastatud laenulepingu saatnud. Kostja esitas 07.11.2019 vastuväidete lisana laenulepingu erakorralise ülesütlemiseteate, mille järgi ütles kostja laenulepingu 27.05.2018 üles. Täitedokumendi p 3.2.1 kohaselt tagab hageja kinnisasi 28.05.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid.
4.Kohtutäitur algatas täitedokumendi alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 024/2018/12921293 kostja 55 839,19 euro suuruse nõude rahuldamiseks ning koostas 11.09.2019 teate hagejale kinnistu avalikul enampakkumisel müümise kohta. Kostja esitas 28.05.2018 laenulepingu sõlmise vastuväite, millega hageja ei nõustu, kuna kostja allkirjastas vaid garantiilepingu, kuid jättis laenulepingu allkirjastamata. Kõigi garantiilepingu allkirjastanud lepinguosaliste tahe oli allkirjastada garantiileping eraldi dokumendina, kusjuures samas digitaalkonteineris olev laenuleping oli vaid garantiilepingu lisa. Mitte ükski lepinguosalistest ei soovinud garantiilepingu allkirjastamisega sõlmida laenulepingut. Kostja saatis hagejale 26.05.2018 eraldi allkirjastamiseks laenulepingu digitaalkonteineri ja sama ekirjaga eraldi garantiilepingu digitaalkonteineri. Lepinguid edastades avaldas kostja, et „saadan tutvumiseks ja digiallkirjastamiseks laenulepingu ja garantiikirja”. Seega ei jäänud laenusaajale ega garantiiandjale kahtlust, et kostja soovib sõlmida laenulepingu ning garantiilepingu eraldi allkirjastatuna. Sellisest arusaamast kantuna allkirjastasid laenusaaja (põhivõlgnik) ja garantiiandja eraldi laenulepingu ning eraldi garantiilepingu ja saatsid need eraldi allkirjastatuna kostjale. Hageja laenusaaja seadusliku esindajana kinnitab, et laenusaaja tahe oli suunatud laenulepingu sõlmimisele üksnes laenulepingu allkirjastamisega, mitte garantiilepingu allkirjastamisega. Kostja tegelikku tahet sõlmida laenuleping eraldi garantiilepingust kinnitab see, et kostja on pannud toime intellektuaalse võltsimise muutes hiljem hagejat teavitamata garantiilepingu digikonteineri nime, asendades senise nime ,,Garantiilepingule EE181004.bdoc” nimega „Laenuleping EE181004 ja garantii.bdoc”,
millega väljendas, et on oma algset garantiilepingu allkirjastamisel väljendatud tahet hiljem muutnud. Kuigi intellektuaalse võltsimise õiguslikuks tagajärjeks ei ole lepingu tühisus, tuleb sellega arvestada poolte tegeliku tahte tuvastamisel.
5.Isegi, kui laenuleping oleks sõlmitud, siis ei ole kostja nõue laenu tagasisaamiseks muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu p-s 5.1 sisaldub kokkulepe, et laenusumma tagasimaksmine ja intresside tasumine kostjale toimub lepingule lisatud maksegraafiku alusel osamaksete kaupa maksegraafikus sätestatud tähtpäevadel ja summades. Lepingu p 1.7 kohaselt on viimase tagasimakse päev 15.06.2022. Maksegraafikus kokkuleppimiseks ei ole kostja laenusaajale siiani pakkumustega ettepanekud teinud. Kuna maksegraafik oli lepingu kohaselt selle lahutamatu osa, siis ei saa lugeda lepingut sõlmituks enne maksegraafikus kokkuleppe saavutamist. Kuna tagatiskokkuleppes nimetatud laenulepingut ei ole sõlmitud, ei eksisteeri hüpoteegiga tagatud täitmata nõuet ning seetõttu ei ole kostjal õigust sundtäitmist nõuda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt pöördus hageja kostja poole sooviga saada laenu X OÜ-le, kelle juhatuse liige ta oli. 24.05.2018 saadeti hagejale näidisgraafik ja pooled leppisid kokku notariaalse tehingu ajaks 28.05.2018. 26.05.2018 edastas kostja hagejale allkirjastamata laenulepingu nr EE181004 ja garantiikirja paludes tagastada laenulepingu ja garantiikirja enne tehingut ega täpsustanud, kas dokumendid allkirjastada ühes või kahes digikonteineris. Kostja jaoks oli oluline, et lepingutel oleks allkiri enne tehingut. 27.05.2018 e-kirjaga saatis hageja kaks lepingut tagasi ja viitas, et ta saadab allkirjastatud lepingud (mitmuses). Hageja e-kirja manuses oli üks digikonteiner, milles oli allkirjastatud ainult laenuleping ja teine digikonteiner, mis oli allkirjastatud 27.05.2018 kell 14:14 ja milles olid nii garantiileping kui ka laenuleping. Kostjale saatis hageja digikonteiner, kus on kaks faili. Kostja tagastas hagejale kui OÜ X ja OÜ X seaduslikule esindajale digikonteineri, mis on allkirjastatud kostja poolt ja millel on hageja kui laenusaaja ja garantiiandja allkiri ning mis sisaldab nii laenulepingut kui ka garantiilepingut.
7.Laenulepingu järgi andis kostja OÜ-le X laenu 44 000 eurot. Laenulepingus lepiti kokku, et lepingu ja sellega seotud lepingute kohase täitmise tagamiseks seatakse 1 jrk hüpoteek vähemalt 57 200,00 eurot kinnistule registriosa XXX. 28.05.2018 sõlmisid hageja, kostja, kostja abikaasa A. P. ning X OÜ hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Hüpoteekide loovutamise lepinguga loovutas X OÜ hagejale lepingu p-s 1.1.4 nimetatud hüpoteegid, millega oli koormatud xxx asuv kinnistu. Tagatiskokkulepe sisaldus lepingu p-s 3.2, mille järgi on muu hulgas hüpoteekidega tagatud kõik kostja nõuded OÜ X vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ X vahel 28.05.2018 sõlmitud laenulepingust nr EE181004 ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest, millega muudetakse laenu tagasimaksmise tähtpäeva ja/või muudetakse laenu summat. Hageja kinnitas kehtiva laenulepingu olemasolu 28.05.2018 notariaalse lepingu sõlmimisel. Kostja maksis 28.05.2018 X OÜ-le laenu 44 000 eurot välja.
8.X OÜ ei tasunud kostjale mitte ühtegi laenulepingu järgset makset. 30.07.2018 edastas kostja X OÜ-le laenu tagasimaksegraafiku, eelnevalt saadeti 24.05.2018 näidisgraafik, mida hageja kinnitas 30.07.2018, kuid ei olnud graafikuga rahul, mille jätkuks pooled suhtlesid graafiku
üle. 30.08.2018 seisuga oli OÜ X laenumaksega võlgnevuses. Kostja teavitas laenu saajat laenulepingu punkti 8 rikkumisest. 10.09.2018 esitas kostja X OÜ-le laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, mille järgi ütles kostja X OÜ-ga sõlmitud laenulepingu üles ja palus laenu viivitamatult tagasi maksta. Kostja edastas ülesütlemise teate tähitud kirjaga. Kuivõrd X OÜ laenu tagasi ei maksnud, esitas kostja täitmisavalduse hageja ja A. P. suhtes täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi 024/2018/1292-1293). Kohtuotsuse põhjendused
9.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja A. P. ühisomandis on 1/2 suurune mõtteline osa kinnistusregistri registriossa nr 16863301 kantud kinnistust, aadressil xxx; et hageja ja hageja abikaasa, X OÜ ja kostja sõlmisid 28.05.2018 ,,Hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu”, mille tõestas Tallinna notar K.P. asendaja K. K. ning mis kannab notari ametitegevuse raamaturegistri numbrit 1896; et täitedokumendiga omandas kostja kinnistut koormava hüpoteegi; et täitedokumendi p 3.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded, mis tulenevad kostja ja OÜ X vahel 28.05.2018 sõlmitud laenulepingust nr EE181004; et kostja andis OÜ-le X laenu 44 000 eurot; et laen on täies ulatuses tagastamata ning, et alustatud on täitemenetlust.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on laenulepingu allkirjastanud ja kas laenuleping on p 17.8 kohaselt jõustunud.
11.TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
12.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
13.Kohus on seisukohal, et laenulepingu sõlmimine on tõendatud kohtule esitatud laenulepingu digikonteineriga, milles on laenuleping nr EE181004 allkirjastatud hageja kui laenusaaja esindaja ja laenuandja esindaja S.S. poolt, garantiilepingu digikonteineriga ja hageja, O.A. ja S.S. e-kirjavahetusega lepingute vahetamise ja allkirjastamise kohta. Digikonteineri allkirja juures ei ole märget, et see kehtib vaid ühe konteineris oleva dokumendi kohta. Järelikult on allkirjastatud digikonteiner ja selles olevad dokumendid tervikuna. Lepingud saadeti aadressil xxx, mis on lepingu p-s 1.2 märgitud laenusaaja kontaktaadressiks. Lepinguid on saadetud ja nende täitmist nõutud hagejalt hiljem korduvalt. Samuti tõendab laenulepingu sõlmimist poolte allkirjastatud notariaalne leping, mille p-s 3.2.1 kinnitavad lepingu osalised, et kostja ja OÜ X vahel sõlmiti 28.05.2018 laenuleping nr EE181004 (lk 6-8, 11-22, 35-39, 40, 89-104, 138-139). Seega on laenuleping p 17.8 kohaselt jõustunud selle allkirjastamisega poolte poolt.
14.Hageja seisukoht, et kostja tahe sõlmida laenuleping, ei ole realiseerunud, ei ole kooskõlas
kostja vastuväidetega ja asjas esitatud tõenditega. Kostja on oma tahet laenulepingut sõlmida korduvalt väljendanud nii laenulepingu, garantiilepingu ja täitedokumendi allkirjastamisega kui ka nende hagejale saatmisega. Kostja on väljendanud oma tahet laenuleping sõlmida ja lugeda see jõustunuks ka laenu väljastamisega OÜ-le X (lk 46).
15.Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostja ei ole laenulepingut allkirjastanud, on vastuolus eelpool nimetatud tõenditega. E-kirjavahetus, milles hageja on kostjalt laenulepingut korduvalt küsinud, ei lükka ümber kostja väiteid ega tõendeid selle kohta, et hagejal on allkirjastatud laenuleping olemas. Hageja on OÜ X esindajana võtnud laenuraha vastu ja aktsepteerinud sellega laenusuhte olemasolu. Puuduvad tõendid, et hageja oleks laenulepingu mittesõlmituks lugemise tõttu soovinud laenuraha kostjale tagastada.
16.Hageja väited, et kostja on toime pannud intellektuaalse võltsimise, kuna ta muutis digikonteineri pealkirja, ei ole põhjendatud. Dokumendi pealkirja muutmine ei muuda poolte tahteavaldust ega nende sisu ega muuda kehtetuks kehtivat laenulepingut.
17.Hageja väited maksegraafiku puudumise kohta on alusetud ja vastuolus esitatud tõenditega. E-kirjadega on tõendatud, et kostja saatis näidismaksegraafiku hagejale 24.05.2018 ja hageja kinnitas, et on selle kätte saanud (lk 109-112). Samuti on e-kirjadega tõendatud, et kostja edastas hagejale maksegraafiku 20.06.2018, 26.07.2018 ja 31.07.2018 (lk 115-116, 141-142, 148-149). Maksegraafiku sõlmimises ei pidanud pooled lepingu järgi eraldi kokku leppima ega maksegraafikut eraldi allkirjastama. Lepingu p 1.7 järgi pidi laenu tagasimaksmine toimuma igakuiselt 15. kuupäevaks, esimese tagasimakse tähtaeg oli lepingu järgi 15.06.2018. Seega oli OÜ-l X laenumaksete tagastamise kohustus igakuiselt 15. kuupäevaks tulenevalt laenulepingust ka ilma maksegraafikuta.
18.Vaidlus puudub, et OÜ X ei ole kostjale laenu tagasi maksnud. Laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatega on tõendatud, et kostja ütles 10.09.2018 OÜ-ga X sõlmitud laenulepingu üles, kuna ühtegi makset ei olnud tehtud (lk 47). Laenulepingu ülesütlemise teates on viidatud 21.08.2018 hoiatusele, mille kostja on OÜ-le X edastanud (lk 136-137). Kirjalike nõuetega on tõendatud, et 10.09.2018 saatis kostja tähitult garantii andjale, OÜ-le X nõude võlgnevuse tasumiseks (lk 140, 143-145). Laenulepingu ülesütlemise teate saatmine tähitud kirjaga vastab 26.05.2018 laenulepingu nr EE181004 p-le 15.1, samuti teate kätte saaduks lugemine, kui tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva (lk 12-15). Järelikult on laenuleping 10.09.2018 kehtivalt üles öeldud ja kogu laenulepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.
19.AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
20.Laenulepingust nähtuvalt lepiti kokku, et lepingu ja sellega seotud lepingute kohase täitmise tagamiseks seatakse 1 jrk hüpoteek vähemalt 57 200,00 eurot kinnistule registriosa xxx (lk 93-97). Vastavalt 28.05.2018 hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu p-s 3.2 märgitud tagatiskokkuleppele ja juhindudes AÕS § 325 lg-st 1 ja TMS § 2 lg 1 p-st 19, oli kostjal õigus esitada täitmisavaldus nõude sissenõudmiseks.
21.Seega on kostja ja OÜ X vahel 28.05.2018 sõlmitud laenuleping nr EE181004 jõustunud, laenu tagasimaksmise nõue on muutunud sissenõutavaks ülesütlemisteate kättetoimetatuks lugemisest 16.09.2018 ja kostjal oli õigus esitada täitmisavaldus nõude sissenõudmiseks. Hagi on eeltoodu tõttu alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lõike 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
24.Kostja menetluskulud koosnevad kuni 31.05.2021 kantud kuludest 2905,75 eurot (käibemaksuta) ja kohtuistungi toimumisega täiendavalt kantud menetluskuludest 156,25 eurot (käibemaksuta), kokku 3062 eurot (käibemaksuta). Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on osutanud kostjale õigusteenust tunnihinnaga 125,00 eurot (lisandub käibemaks). Osutatud õigusabi on järgnev: kliendi edastatud dokumentidega tutvumine seoses tsiviilasjaga 2-19-15416; kohtule teate koostamine seoses esindusõigusega; kohtudokumentidega tutvumine; kohtumiseks ettevalmistamine; nõupidamine kliendiga; täiendavad dokumendid kliendilt; määruskaebuse koostamine seoses hagi tagamise määrusega; määruskaebuse koostamine hagi tagamise määrusele; menetlusdokumendi vastuvõtmine e-toimikus: määruskaebuse tagastamine maakohtusse; info kliendile; sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osas vastuse koostamine; lisade komplekteerimine, hagi vastuse ja lisade edastamine kohtule; menetlusdokumendi vastuvõtmine e-toimikus: vastus määruskaebusele; info kliendile ja täiendavate küsimuste arutelu seoses määruskaebusega; kohtumääruse vastuvõtmine e-toimikus: määruskaebuse rahuldamata jätmine; kohtumääruse põhjendustega tutvumine, info kliendile; suhtlus kohtujuristiga seoses menetluse käiguga; menetlusdokumendi vastuvõtmine ja esmane tutvumine; hageja vastus kohtunõudele; info kliendile; seisukoha koostamine hageja vastusele, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule; kliendi esindamine kohtuistungil; ülevaade kliendile istungi käigust.
25.Kostja on käibemaksukohustuslane ja palub kohtul menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 alusel taotleb kostja, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames seoses kohtumenetlusega antud õigusabiga (TsMS § 176 lg 5).
26.Kohus ei pea põhjendatud kuluks 18.10.2019 määruskaebuse koostamise ajakulu hagi tagamise määrusele kokku 4 tundi, kuna määruskaebuse maht ning selles esitatud põhjendused ja analüüs vähemahukale hagi tagamise määrusele ei nõua sedavõrd pikka tööaega. Kohus on seisukohal, et sarnase menetlusdokumendi koostamise mõistlik ajakulu on kuni 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks 05.11.2019 hagi vastuse koostamise jm ajakuluks 3 tundi, kuivõrd hagiavaldus ei ole sedavõrd keerukas ega mahukas, et sellele vastuse koostamine võtaks aega 3 tundi. Kostja on pidanud hagi koostamise ajaks mõistlikuks 45 minutit, järelikult ei saa ka vastus sellele olla kordi ajamahukam. Kohus on seisukohal, et sarnasele hagile menetlusdokumendina vastuse koostamise mõistlik ajakulu on kuni 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks 28.02.2020 suhtlust kohtujuristiga 15 minutit, kuivõrd kohtujurist ei mäleta sellise vestluse pidamist. Kohus ei pea põhjendatud kuluks 12.05.2021 ja 13.05.2021 hagi terviktekstiga tutvumise jm ajakulu 2.30 ja hagi vastuse täiendamise jm ajakulu, kuna hagi asjaolud on põhiulatuses juba esindajal läbi töötatud ja hagiavalduse terviktekstis toodud täiendused ei ole mahukad ega juriidiliselt keerukad. Kohus on seisukohal, et sarnase menetlusdokumendiga tutvumise ja sellele vastuse koostamise mõistlik ajakulu on kokku kuni 2 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks määruskaebuselt esitatud riigilõivu väljamõistmist vastaspoolelt, kuna määruskaebus jäeti Ringkonnakohtus rahuldamata, mistõttu peab antud kulu kandma pool, kelle kahjuks asi lahendati.
27.Võttes arvesse eeltoodud ajakulu vähendamist ja asjaolu, et kohus peab antud asja mahtu, s.h kohtuistungitele kulunud aega, asja keerukust ning koostatud dokumentide hulka ja osutatud õigusabi tunnihinda arvestades muid kulusid vajalikeks ja põhjendatuteks menetluskuludeks, siis tuleb määrata kostja menetluskulu suuruseks kokku 1918,25 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulu 1918,25 eurot (käibemaksuta).
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
29.Hageja menetluskulud, mis kohtule esitatud nimekirja kohaselt on kokku 4201 eurot ning koosnevad 425 euro ulatuses hagi esitamisel tasutud riigilõivust, 50 euro ulatuses hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 3726 euro ulatuses esindajakulust (käibemaksuta), tuleb jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu tema enda kanda.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.