1.Lõpetada Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) (registrikood 11231719, asukoht Küüni tn 5b, Tartu) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Tiia Kalaus, likvideerida Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Tühistada pankrotiavalduse tagamise abinõud, mis olid kohaldatud Tartu Maakohtu 17.08.2021 määrusega.
4.Vabastada Tiia Kalaus Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamist.
5.Määrata Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisdokumentide hoidjaks Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) likvideerija J. S. (isikukood XXX
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus tasuks 698,52 eurot koos käibemaksuga.
7.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 698,52 eurot (sh käibemaks), mis kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr XXX.
8.Jätta menetluskulud Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) kanda.
9.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Edastada kohtumääruse ärakiri Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale ([email protected]) ning toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja määruse jõustumisel p-i 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) likvideerija J. S. esitas 02.08.2021 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 17.08.2021 määrusega võttis kohus Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. 09.09.2021 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruandes ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata deposiidisumma pankrotimenetluse kulude katteks Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Kui võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud ajaks summat kohtu deposiiti tasunud, siis tuleb võlgniku pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
1.Võlgniku üldiseloomustus Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel), äriregistri kood 11231719, asukoht Küüni 5b, Tartu, esmakanne 04.04.2006. Juhatuse liikmed: - S. S. (isikukood XXX) perioodil 04.04.2006 – 23.09.2008; - T. T. (isikukood XXX) perioodil 04.04.2006 – 20.02.2016; - A. S. (isikukood XXX) perioodil 04.04.2006 – 20.02.2016; - R. T. (isikukood XXX) perioodil 30.09.2015 – 08.10.2015; - L. K. (isikukood XXX) perioodil 20.02.2013 – 08.06.2015; - T. T. (isikukood XXX) perioodil 08.10.2015 – 19.09.2019. Tartu Maakohtu 30.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr XXX otsustati sundlõpetada Haki Arenduse OÜ ja määrati likvideerijaks J. S. Osaühingu osakapitali suuruseks on 4 900 000 Eesti krooni. Registrijärgne põhitegevusala registri kohaselt: elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Tuginedes asjas kogutud materjalidele, on ajutine haldur seisukohal, et tegevus on lõppenud juba 2017.aastal. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2015.a. majandusaasta eest. Registri kohaselt on Haki Arenduse OÜ jagunenud 2013.a. ja osa oma varast andnud eraldumise käigus H. I. O., H. V. O. ja H. H. O. Kõik viimati nimetatud äriühingud on registrist kustutatud perioodil 2013-2015.
2.Võlgniku varad
2.1.Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Võlgniku juriidilise asukohana märgitud Küüni tn 5b Tartus asuv kinnisasi on osaliselt ärihoone ja osaliselt kortermaja. Enne korteriomanditeks jagamist oli alates 2006.a. kinnistu omanikuks G. G. A. Ajutisele haldurile ei ole teada andmeid selle kohta, et äriühing oleks kusagil rentinud äripinda. Seega, ajutine haldur võlgnikul kinnisvara tuvastanud ei ole.
2.2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid:
2.2.1.Sõidukid
Maanteeameti liiklusregistri andmetel käesoleval ajal võlgniku nimele mootorsõidukeid registreeritud ei ole. Registri kohaselt on võlgnik kantud registrisse vastutava kasutajana mootorsõidukile KAWASAKI L3e (reg. märk XXX). Sõiduki omanikuks on L. O. ning registrikanne on peatatud 30.06.2020.a. Sõiduki taustainfo kohaselt puudub kehtiv liikluskindlustus ning viimane tehnoülevaatus oli kehtiv kuni 30.06.2018. Lähtudes eeltoodust sõiduk ei osale aktiivses liikluses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku ja S. U. L. E. filiaali vahel oli 25.08.2016 sõlmitud liisinguleping, mille kohaselt liisingvaraks oli sõiduauto Land Rover (v.l. 2012). Liisinguandja kinnitusel lõpetati liisingleping ennetähtaegselt 2.02.2018. Ajutine haldur ei ole võlgnikule kuuluvaid sõidukeid tuvastanud.
2.2.2.Muu vallasvara (käibevara, põhivara): Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud. Pankrotiavalduses ei ole võlgnik muud vara kajastanud. 2015. a aasta majandusaasta aruandes kirjeldatud varad pole likviidsed. Lähtudes eeltoodust, puudub võlgnikul muu vallasvara.
2.2.3.Rahalised vahendid: Swedbank andmetel omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille saldo on 0,00 eurot. Tehingud kontol puuduvad alates 08.10.2015. Võttes arvesse, et kontol allkirjaõiguslikud isikud olid registreeritud alates 2006, siis on ajutine haldur seisukohal, et kontot kasutati igapäevaste tehingute jaoks ühingu aktiivsel tegutsemisperioodil. LHV Panga kinnitusel on võlgnikule avatud konto XXX, mille saldo on 0,00 eurot. Likvideerija ei ole kontol oma esindusõigust registreerinud. Varem oli kontol allkirjaõiguslikuks isikuks R. A. (i.k. XXX) ja tema nimele oli väljastatud ka kaks deebetkaarti. R. A. on veel käesoleval ajal töötamise registri andmetel kehtiv tööleping. R. A. selgitas ajutisele haldurile telefoni teel, et töötas Haki Arenduse OÜ-s XXX ning töösuhe lõppes ilmselt 2018 alguses (täpselt ei mäleta). Analüüsides konto väljavõtet, siis ajutine haldur tuvastas, et viimased tehingud kontol lõppesid 2018.a. veebruaris. Perioodil 2016-2018 on konto kohaselt toimunud isegi arvestatav majandustegevus, kontolt arvete tasumised klientidele on eelduslikult ehitusega tegeleva ettevõtte majandustegevust kajastavad. Suur osa laekunud rahalistest vahenditest on siiski välja võetud kaardiga sularahas. Kas need rahad jõudsid kassasse ja mis neist edasi sai, selle kohta info puudub. Kuivõrd puuduvad alusdokumendid, siis pole sularaha sihipärast kasutamist võimalik kontrollida. Luminor Panga kinnitusel omas võlgnik arvelduskontot nr XXX, konto suleti 10.10.2019 ning kontol allkirjaõiguslikuks isikuks oli R. A. Ajutine haldur on analüüsinud kontol teostatud tehinguid ühingu tegevusperioodi jooksul 2016 2018. Nimetatud perioodil on samuti kontole laekumised arvete alusel ning väljamaksed isikutele, kellel on puutumus ehitusvaldkonnaga. Samas esineb suurel määral ka sularaha väljavõtmist, mille kasutuse kohta info puudub. Kuivõrd nii LHV Pank kui Luminor Pank konto kasutajaks oli perioodil 2016-2018 R. A., siis peaks sularaha kasutamise eest vastutama just nimetatud isik. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele haldurile ei ole teada sissenõudmisel olevaid nõudeid kolmandatele isikute vastu. Ajutine haldur ei saa välistada, et edaspidise menetluse käigus nõuded võivad tekkida, kui esitatakse vastav algdokumentatsioon, mida suure tõenäosusega pole olemas või ei esitata ning samuti tuleb tõdeda, et isegi kahjunõuete aluste olemasolu korral pole neid võimalik esitada nõuete aegumise tõttu. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on võlgnikul puudub väärtust omav realiseeritav vara ja rahalised vahendid.
3.Võlgniku kohustused Täitemenetluste registris on võlgniku vara suhtes kaheksa (8) aktiivset täitemenetlust:
1.C. avalduse alusel on täitmiseks esitatud jõustunud kohtulahend 05.01.2018, tsiviilasi nr XXX summas 1 196,52 eurot, kohtutäituri kulud 343,80 eurot;
2.P. G. O. nõude aluseks on jõustunud kohtulahend 18.04.2017, tsiviilasi nr XXX summas 2000 eurot, kohtutäituri kulud 528 eurot;
3.T. O. avalduse alusel on 15.05.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX alusel alustatud täitemenetlust summas 23 655,04 eurot, kohtutäituri tasu 2004 eurot;
4.A. K. nõude aluseks on jõustunud kohtulahend 14.09.2018, tsiviilasjas nr XXX summas 435,68 eurot, kohtutäituri kulu 192 eurot;
5.B. G. A. nõude aluseks on jõustunud kohtulahend 18.07.2017 tsiviilasjas nr XXX summas 3 591,06 eurot, kohtutäituri tasu 668,40 eurot;
6.A. D. on esitanud täitmiseks nõude jõustunud kohtulahendi 19.10.2017 tsiviilasjas nr XXX alusel summas 1323,66 eurot, kohtutäituri tasu 415,99 eurot;
7.P. A. nõude aluseks on jõustunud kohtulahend 13.03.2018 tsiviilasjas nr XXX summas 1 536,54 eurot, kohtutäituri tasu 528,86 eurot;
8.T. L. menetlusteenistuse trahvinõue 20 eurot, kohtutäituri tasu 54,60 eurot. Kohtutäiturite andmetel täitemenetlustes nõudeid rahuldatud ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi summas 94 071,06 eurot seisuga 23.08.2021.a. Maksu- ja Tolliamet teostas võlgniku maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil detsember 2016 – märts 2017. Maksuotsusega määrati täiendavaks tasumiseks käibemaksu 16 580 eurot. Järgmine kontroll oli käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontroll perioodil mai kuni detsember 2017. Nimetatud kontrolli käigus esitas võlgnik 04.04.2018 käibedeklaratsioonide parandused ja suurendas maksukohustust summas 71 631,56 euro võrra. Lähtudes eeltoodust, on alust arvata, et perioodil 2017-2018 püüdis võlgnik jätta maksude deklareerimisel enamuse tehingutest kajastamata. Mõlema kontrolli tulemusena ei ole maksuhaldur kohaldanud täiendavaid sanktsioone juhatuse liikmele. Pankrotiavalduses on likvideerija esitanud tasumata likvideerija kulud summas 2510 eurot. LHV Pank ees on võlgnikul täitmata kohustused teenustasude osas summas 20,53 eurot. Töötajatele pole võlgnevust tuvastatud. Lõpetamata töölepinguga R. A. teatas, et tal puudub saamata töötasu. Rohkem kohustusi ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku vastu ei ole. Maakohtute andmetel puuduvad kohtumenetlused, mis oleks seotud võlgniku või tema varaga. Puuduvad teadaolevalt pooleliolevad maksekäsu kiirmenetlused. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on Haki Arenduse OÜ-l teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees seisuga 09.09.2021.a. summas 130 360,09 eurot (arvestatud ei ole kohtutäiturite kulu).
4.Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus. Võlgnikul puudub perspektiiv oma majandustegevuse jätkamiseks. Puuduvad võlgniku majandustegevuseks vajalikud vahendid ja tööjõud. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara, s.h. rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik majandustegevuse jätkumine. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus.
5.Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgnik alustas tegevust 2006.a. Tuginedes asjas kogutud materjalidele, siis oli tegevusalaks peamiselt ehitusteenuse osutamine. Kogu tegevusperioodi vältel on olnud vähemalt viis aastat, mil majandusaasta aruannete kohaselt tegevusala puudus. Ilmselt on tegeliku majandustegevusega alustatud alles 2013.aastal. Juba sama aastal toimus Haki Arenduse OÜ jagunemine ning vara osaline vara üleandmine kolmele äriühingule, mille tegevus lõppes kas samal või järgmisel aastal. Kõikide vara saanud ja tegevuse lõpetanud äriühingute juhatuses oli viimasena S. K. Haki Arenduse OÜ-s on 2015-2016.aastal vahetunud ka juhatus. Viimane juhatuse liige oli T. T. ning samal ajal oli töödejuhatajaks R. A. Nagu selgub maksuhalduri poolt esitatud andmetest, siis esines 2017.a. võlgnikul probleeme maksude õige kajastamisega, mis lõppes suure täiendava maksukohustuse deklareerimisega. Nagu nähtub pangakontodelt, siis tehingud kontodel on lõppenud 2018.aasta alguses. Võib eeldada, et tõenäoliselt puudus võlgniku juhtidel huvi edasise tegevuse vastu seoses suure maksukoormusega. Samal ajal on tekkinud ka kõik täitemenetluses olevate võlausaldajate nõuded (kohtulahendid 2017-2018). Ajutise halduri hinnangul oli tegevuse lõpetamise põhjuseks maksude ebaõige esitamine maksuhaldurile ning pärast deklaratsioonide parandamine. Maksude ebaõige kajastamine sellises mahus on siiski olnud juhatuse poolt teadlik tegevus, kuid see oleks olnud maksuhalduri hinnata. Kahjuks ei vastanud viimane juhatuse liige ajutise halduri teabenõudele ning likvideerija hinnangul oli tegemist nn. tankistiga. Ajutine haldur peab maksejõuetuse põhjuseks tegevuse lõppemist 2018. aasta alguses. Ajutise halduri hinnangul ei saa käesolevaks ajaks kogutud asjaolude kohaselt väita, et tegemist oleks juhatuse liikmete poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Ajutine haldur ei saa välistada, et sellised nõuded võiksid olla, kui võimalikke nõudeid oleks võimalik tõendada või esitada. Ajutise halduri hinnangul on võimalike kahjunõuete esitamine võimatu seoses tähtaja möödumisega. Samuti pole võimalik nõudeid tõendada, sest puudub igasugune algdokumentatsioon.
6.Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur on analüüsinud võimalikke tagasivõitmise aluseid Pankrotiseadusest tulenevalt ning teadaolevate asjaolude ja kogutud tõendite alusel ei ole selgeid tagasivõitmise aluseid. Võlgnikul pole tuvastatud vara, mida võlgnik oleks võõrandanud või mille võõrandamisest oleks kahju tekkinud. Võimalike kahjunõuete esitamist on ajutine haldur eelnevalt analüüsinud ning ei pea nende esitamist edaspidi reaalselt võimalikuks.
7.Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustust täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui võlausaldaja, võlgnik või muu isik soovib pankrotimeneltuse läbiviimist ja vara tagasivõitmist, siis tuleks kohtu depsiiti tasuda ca 2000 eurot. Juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid pankrotimentluse läbiviimiseks ei tasuta, siis tuginedes PankrS § 29 lõigetele 1 ja 2, teeb ajutine haldur ettepaneku Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 130 360.09 eurot, vara võlgnikul puudub. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 29 lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 10.09.2021 määrusega Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu likvideerija
J. S.
Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 17.08.2021 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselton alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata Haki Arenduse OÜ (likvideerimisel) ajutise halduri tasuks 698,52 eurot (käibemaksuga). Ajutine
haldur on arvestanud töötundideks 8 tundi, 50 minutit, tasuga 66 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub tasu 698,52 eurot (sh käibemaks) mõista välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu välja mõista OÜ Civilex kasuks, konto nr XXX, AS Swedbank. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselton alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 582,10 eurot, millele lisandub käibemaks 116,42 eurot, kokku 698,52 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 698,52 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb määrata OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas PankrS § 3 lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.