Tsiviilasi nr 2-21-11261
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht 15.oktoober 2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-11261
Tsiviilasi
Axxxx Axxxxxxx väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): Axxxx Axxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxmaakond; Tel: xxxxxxxxxx; e-post: x Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ Civilex asukohaga Soola 3, Tartu linn, 51004 Tartu maakond; Tel: 7 407 662; 50 46 694; e-post: [email protected]).
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
avaldus
tema
enda
pankroti
Menetluskulud
vastutaks võlanõuete osas ainuisikuliselt ning võla sissenõudmine oleks igal juhul raskendatud. Äriregistri andmetel võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad. Seega on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikule kuuluva vara väärtus prognoositavalt võib olla kuni 2000 eurot. Tulu laekumisest eelduslikult rahalisi vahendeid arestida pole võimalik. Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 11 aktiivset täitemenetlust. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu järgmised võlausaldajad: • • • • • •
Bondora AS nõue summas 6477,56 eurot; PlusPlus Capital AS nõue 353,38 eurot; OK Incure OÜ nõue 20 553,73 eurot; Holm Bank AS nõue 2686,35 eurot; Intrum Debt Finance AG nõue 7248,09 eurot ja Aktiva Finants OÜ nõue 2242,92 eurot.
Maksu- ja Tolliameti kinnitusel maksunõuded ja ka ettemaksud puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlausaldajate kohustuste kogusummad selguvad pankrotimenetluses. Eeltoodule tuginedes on ajutise halduri hinnangul võlgnikul võimalikke kohustusi võlausaldajatele summas 39 598,03 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on kõrgete intressidega võetud kiirlaenud ning internetis ja/või telefoni teel sõlmitud järelmaksulepingud. Juba nende sõlmimise ajal (2016. a kuni 2017. a) puudusid võlgnikul prognoositavalt rahalised vahendid ning tuluallikas tulevikus kohustuste täitmiseks. Kogutud materjalid põhjal ei ole ajutine haldur tagasivõtmise aluseid tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv suuremas osas oma nõudele rahuldust saada. Võlgniku tulu arvelt pole eelduslikult võimalik rahalisi vahendeid arestida. Probleemseks võib osutuda ka korteriomandi võõrandamine, kuna see on võlgniku ainuke elukoht. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuulutada välja Axxxx Axxxxxxx pankrot.
Kohus, hinnates ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Axxxx Axxxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 39 598,03 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Varaks on üksnes korteriomand, mille väärtuseks on ajutine haldur enampakkumisel prognoosinud kuni 2000 eurot. Samas on ajutine haldur välja toonud, et korteriomandi võõrandamine võib osutuda problemaatiliseks, kuna tegemist on võlgniku ainsa elukohaga ning tema ülalpidamisel on üks alaealine.
Ehkki tegemist on PankrS § 29 lg.1 nimetatud olukorraga, mil pankrotimenetlus tuleb tõenäoliselt lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, ei ole alust pankrotimenetluse raugemise otsustuste teha praeguses menetlusstaadiumis, kuna võlgnikul on olemas varaese, mille realiseerimine tuleb otsustada. Võlgnikul on võimalus esitada kohustustest vabastamise avaldus, seni seda esitatud ei ole. Võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 02.novembril 2021 algusega kell 9.30 halduri büroos. Võlausaldajate üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalsete kanalite vahendusel kohus osaleb virtuaalruumis. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1). - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1). - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos ajutise halduri aruandega taotluse kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ajutine haldur taotleb tasu määramist riigi vahenditest summas 653,40 eurot (sh käibemaks) (tl 96). Ajutine haldur on PankrS § 23 lg 2 kolmanda lause kohaselt esitanud tööaja arvestuse andmeid (tl 97). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu käesolevas menetluses ja keerukust, on põhjendatud ajutise halduri tunnitasu 66 eurot (lisandub käibemaks). Lähtudes ajutise halduri ülesannete mahust, tegemisele kuulunud toimingutest ja kogunenud käsitletava materjali mahust, loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri ajakuluks käesolevas menetluses 8 tundi 15 minutit. Kokku ajutise halduri tasu 544,50 eurot, lisandub käibemaks 108,90 eurot, kokku 653,40 eurot. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et ajutise halduri tasu 653,40 (sh käibemaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest. Tasu hüvitada vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb s.o OÜ Civilex (a/a EE312200221055387366 Swedbank AS).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.