Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 22.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-11261/31
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 22.06.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4077

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479 Bondora AS11483929 B2 Impact OÜ11542046 Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806 CiviLex OÜ12088721 Holm Bank AS14080830

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-11261

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2022, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11261

Tsiviilasi

Axxxx Axxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik: Axxxx Axxxxxxx (pankrotis; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; telefon xxxxxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxx.ee); pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ Civilex; Soola 3, Tartu linn, 51004 Tartu maakond; telefon: 7 407 662; 50 46694; e-post: [email protected]); usaldusisiku kandidaat: AxxxxLxxxx Axxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxxxxe-post: xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluse raugemine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 30. mai 2022

Menetlustoiming

Menetlustoimingu aeg

RESOLUTSIOON:

1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Axxxx Axxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

2.Axxxx Axxxxxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Kohtutäitur Ivi Kalmet

Saamata nõue € 39,87 €

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

14.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

Axxxx Axxxxxxx esitas 19.07.2021. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 15.10.2021. a määrusega välja Axxxx Axxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.11.2021. a. 25.02.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 01.04.2022. a määrusega. 25.04.2022. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada Axxxx Axxxxxxx (i.k. xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) jätta realiseerimata pankrotivarana võlgnikule kuuluv korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla,xxxxxxxxxx vald; 3) Kohustada võlgnikku pankrotimenetluse lõppemisel raugemise tõttu realiseerima talle kuuluvad kohustusliku pensionikonto osakud ning müügist saadavad rahalised vahendid andma üle usaldusisikule; 4) Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 5) Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 871,20 € (s.h. käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks (EE312200221055387366); 6) Anda võlgnikule menetlusabi summas 871,20 eurot (s.h. käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks; 7) Otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja nimetada AxxxxxAxxxxxxs kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlanõustaja AxxxxLxxxx Axxxxxx (i.k. xxxxxxxxxxx, kontakt: e-post: xxxxxxxx.ee, tel. xxxxxxxx). Kohus on avaldanud 24.05.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 14.06.2022. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. AxxxxLxxxx Axxxxxx on esitanud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Axxxx Axxxxxxx on 27.05.2022. a esitanud Pensionikeskusele avalduse kohustusliku pensionikonto osakute arvel väljamakse tegemiseks. 30.05.2022. a toimunud istungil kuulas kohus ära võlgniku ja usaldusisiku kandidaadi. Võlgnik avaldas, et on valmis arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tegema

11.Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3) Axxxx Axxxxxxs pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku ebapiisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Võlgnikul oli kohustuste võtmise ajal probleeme arusaamisega nendest kohustustest. Samuti on juba eelnevalt tuvastatud, et laenusid võttis võlgnik koos oma hea tuttavaga, kuid laenud vormistati kõik ainult võlgniku nimele. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Nimetatud menetluse algatamise otsustab kohus. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxxx Axxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Tiia Kalause pankrotihalduri kohustest. Võlgnik ja pankrotihaldur on esitanud taotluse jätta realiseerimata pankrotivarana võlgnikule kuuluv korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxx vald. Kohus leiab, et kuna tegemist on pigem väheväärtusliku kinnisvaraga, mis on samas võlgniku ja tema alaealise poja elukohaks, tuleb taotlus rahuldada. Samas tuleb võlgnikku kohustada realiseerima talle kuuluvad kohustusliku pensionikonto osakud ja andma kohustusliku pensionikonto osakute väljamaksest saadavad rahalised vahendid üle usaldusisikule võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete tegemiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 21.10.2021. a esitas võlgnik Axxxx Axxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.11.2021. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxxx Axxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxxx Axxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Axxxx Axxxxxxxx võlanõustaja AxxxxLxxxx Axxxxxx on esitanud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kuulas ära võlgniku ning usaldusisiku kandidaadi 30.05.2022. Usaldusisiku ja võlgniku vahel on toimiv koostöö. Kohus leiab, et AxxxxLxxxx Axxxxxx tuleb nimetada Axxxx Axxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid AxxxLxxxx Axxxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused.

(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxxx Axxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxxx Axxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. juunil). Arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele, kuid mitte vähem kui 25 eurot kuus. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord aastas (iga aasta 5. juulil), esimene aruanne tuleb esitada 5. juulil 2023. a. Axxxx Axxxxxxxxx tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta 5. jaanaruks ja 5. juuliks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene aruanne esitada 5. jaanuaril 2023, järgnev 5. juulil 2023, jne. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud

PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud halduri tasu määramist toimingutasuna summas 726 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot, kokku 871,20 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le CiviLex. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 841,20 eurot, sh käibemaks 145,20 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 726 eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle CiviLex. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, saab kohus määrata halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 2021 aastal oli kuutasu alammäär täisajaga töötamise korral 584 eurot. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Seega saab Axxxx Axxxxxxxx pankrotimenetluses menetlusabi suuruseks, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, olla maksimaalselt 584+654 ehk 1238 eurot. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et võlgniku korter jääb pankrotimenetluses müümata ja võlgnikul on kohustus pärast pankrotimenetluse lõpetamist eraldada kohustusliku pensionikonto osakute väljamaksmisest saadav rahasumma võlausaldajate nõuete katteks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi