Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2021, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-14885
Kohtuasi
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus S E vastu 1473 kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, e-post: [email protected] Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, isikukood XXX, 4PS OÜ, registrikood 12399527, asukoht Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, 76901, e-post [email protected] Puudutatud isik: S E, isikukood XXX, elukoht XXX
2-21-14885 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
2-21-14885 dist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldaja hinnangul rikkus puudutatud isik korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Avaldaja hinnangul oleks asjast puudutatud isik pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asja.olu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Kahjuteatest nähtuvalt toimus 25.04.2021 korteris XXX veekahju. Korteris nr XXX kahjustusid esiku lagi, sein ja põrand ning elutoa lagi, sein, põrand. Veekahju sai alguse korterist XXX, kus oli veevoolik tulnud pesumasina küljest lahti. Puudutatud isik on korteriomandi XXX omanik ning veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Avaldaja kindlustusandjana hüvitas kahju summas 1473 eurot. Vastavalt VÕS § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr 2285733611, 26.04.2021. a varakahju avalduse, 28.04.2021. a ülevaatuse akti nr 1961, korteri remonditööde pakkumise, PZU 13.08.2021. a kahjunõude nr 7159 S E, kinnistusraamatu väljavõtte, fotod. Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS §-le 115, § 127 lg-tele 1-4, §-dele 128 ja 132 ning §-le 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. S E ei ole tõendanud, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. Samuti ei ole S E tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-13, p 49). Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kohus nõustub avaldajaga, et kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Puudutatud isik ei ole kohtule vastuväiteid esitanud ning seejuures ei ole ka tõendanud, et ta korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab avalduse.
Menetluskulud
2-21-14885 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud 50 eurot riigilõivu, 360 eurot õigusabikulu, kokku 410 eurot. Kohtu hinnangul peab avaldaja menetluskulud hüvitama puudutatud isik, sest avaldaja pöördus kohtusse seetõttu, et puudutatud isik ei hüvitanud kahju kohtuväliselt, kuigi tal selline võimalus oli. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus S E välja avaldaja menetluskulude katteks 410 eurot. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.