Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses Baltic Real Estate OÜ (hageja) hagi Fidelibus OÜ (kostja) vastu täiteasjas nr XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tartu Maakohtu 25. juuni 2021. a määrusega tsiviilasjas nr XXX kuulutati välja Baltic Real Estate OÜ pankrot 25. juuni 2021. a kell 15:00. Baltic Real Estate OÜ pankrotihalduriks määrati Tiia Kalaus.

Kostja esitas 05.07.2021 avalduse, milles palub jätta hagi läbi vaatamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Avalduse kohaselt, kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti välja kuulutamisega, on seoses hageja pankroti välja kuulutamisega lõppenud sundtäitmine, mille lubamatuks tunnistamist hageja taotleb. Kuna sundtäitmist hageja suhtes enam ei toimu, puudub alus ka hageja hagi menetlemiseks. Hageja lepinguline esindaja esitas 22.09.2021 avalduse osas seisukoha, ehkki tema volitus lõppes esindatava pankroti väljakuulutamisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 125 lg 2 p 11 kohaselt. Hageja esindaja leidis, et esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 punktis 1 sätestatud olukord, sest lõpetatud täitemenetlust ei saa tunnistada lubamatuks. Kuivõrd täitemenetluse lõppemine ei olnud seotud hageja käitumisega, vaid õigusliku olukorra muutumisega, siis on hageja esindaja hinnangul kohtul võimalik kaaluda TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ja menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 1 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Pankrotihaldur Tiia Kalaus teatas 11.10.2021, et ei astu võlgniku asemel menetlusse, ning palub PankrS § 43 lg 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata ning TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märgib, et PankrS § 43 lg 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu. PankrS § 43 lõikest 2 ei tulene alust hagi läbi vaatamata jätmiseks hageja pankroti korral. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 51 lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud TMS §-s 511 sätestatud juhul. TMS § 511 lg 1 kohaselt kohus võib põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Pankrotimäärusest ega täitemenetluse registrist ei nähtu, et tegemist oleks nimetatud olukorraga. Ehkki täitemenetluse registri andmetel on täitemenetlus seisundis „peatatud“, on täitemenetlus seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega TMS § 51 lg 1 kohaselt lõppenud, ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki (täitemenetluse lõpetamine) saavutada. Kohus leiab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tuleb hagi jätta läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene TsMS § 168 lõigetest 3-5, et menetluskulud saaks jaotada erinevalt lõikes 2 sätestatust. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja menetluskulud on kokku 2092 eurot: riigilõiv määruskaebuselt hagi tagamise määrusele 50 eurot, tutvumine hagi materjalidega ja taotluste ning vastuse koostamine 540 eurot (sh käibemaks, 3h x 180 EUR/h), tutvumine hagi tagamise määrusega ja määruskaebuse koostamine 360 eurot (sh käibemaks, 2h x 180 EUR/h), vastuse koostamine määruskaebusele 192 eurot (sh käibemaks, 1 h x 192 EUR/h), hagi vastuse koostamine 528 eurot (sh käibemaks, 2,75h x 192 EUR/h). Kohus rahuldas kostja määruskaebuse ning kostja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, seega riigilõivu osas on kostja menetluskulud põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 6 tunni ulatuses, millest 4 tundi tasuga 180 eurot tunnis ning 2 tundi tasuga 192 eurot tunnis. Kostja vastuses ja määruskaebuses esitatud põhjendused on sisuliselt kattuvad ning kostja on samade vastuväidete juurde jäänud ka edasistes menetlusdokumentides. Lepingulise esindaja tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ja seetõttu puudub kostjal võimalus tagasi saada õigusabikulude sisendkäibemaksu, seega mõistab kohus õigusabikulud välja koos käibemaksuga summana. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks 1154 eurot (riigilõiv 50 eurot + lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 1104 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.