Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-3619
Kohtuasi
X-i (X) avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 034/2025/3483
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
10.03.2026 määruskaebus (isikukood XXX)
Puudutatud isik I (sissenõudja) DORDA Rechtsanwälte GmbH (välismaa registrikood FN 188155 z), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark Puudutatud isik II Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X-i määruskaebusele lisatud täiendavad dokumentaalsed tõendid (Moeller Auto Mustamäe teeninduse broneeringu kinnitus ja PZU liikluskindlustuse sertifikaat poliisile nr 633708851) ja 12.03.2026 esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid (apteegi ostuajalugu).
2.Jätta Harju Maakohtu 10.03.2026 määrus muutmata.
5.Mõista X-ilt DORDA Rechtsanwälte GmbH kasuks välja menetluskulude hüvitis 675 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-26-3619 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 16.02.2026 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 034/2025/3483. Avaldaja palus ajatada täiteasjas nr 034/2025/3483 nõude tasumise järgmise maksegraafiku alusel:
2500 eurot viie päeva jooksul alates kohtu poolt käesoleva avalduse alusel ajatamise määruse tegemisest; 5000 eurot hiljemalt 15.03.2026; 5000 eurot hiljemalt 15.04.2026; 5000 eurot hiljemalt 15.05.2026;
ülejäänud summa (sh täitekulud ja intressid) hiljemalt 15.06.2026.
2.Avalduse kohaselt tunnistas võlgnik 04.11.2025 notariaalselt tõestatud lepinguga sissenõudja ees võlga 21 132,68 euro ulatuses. Nõue tuleneb õigusabiteenuse osutamisest. Võlgnik ei vaidlusta nõuet ega selle suurust. Võlgnik soovis ja soovib jätkuvalt nõuet täita. Nõude tasumisega on viivitatud mitte pahatahtlikkusest, vaid objektiivsete majanduslike asjaolude tõttu.
2.1.DORDA Rechtsanwälte GmbH (puudutatud isik I, sissenõudja) esitas 18.12.2025 täitmisavalduse. Võlgnik taotles kohtutäiturilt maksegraafiku sõlmimist, kuid sissenõudja keeldus 29.12.2025 nõusoleku andmisest. Kohtutäitur Kristina Feinman (puudutatud isik II, kohtutäitur) on piiranud võlgniku pangakontode kasutamist, seadnud võlgniku sõidukile ja talle kuuluvale neljale osaühingu osale käsutamise keelumärked. Võlgniku ülalpidamisel on abikaasa ja alaealine laps. Võlgnik on nõustamisettevõttes juhtiv partner. Võlgniku igapäevane äritegevus nõuab regulaarset liikumist Tallinnas ning reisimist Eesti piires ja regioonis. Sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX on võlgniku ainus transpordivahend, mida ta kasutab igapäevaselt nii äritegevuseks (klientide ja partneritega kohtumine, lennujaama sõitmine, regionaalsed kohtumised) kui ka perekondlike vajaduste täitmiseks. Sõiduki äravõtmine halvaks otseselt võlgniku võimet teenida sissetulekut ja seega ka nõuet tasuda. Pangakontode arestimise tõttu ei suuda võlgnik katta igapäevaseid elamiskulusid ega perekonna ülalpidamiskohustusi. Võlgnik tegeleb aktiivselt nõude refinantseerimisega ja eeldab, et suudab nõude rahuldada täies ulatuses mõistliku aja jooksul.
2.2.Täitemenetluse jätkamine ilma ajatamiseta on võlgniku suhtes ebaõiglane järgmistel põhjustel. Ebaproportsionaalsus – kohtutäitur on arestinud osalused (nimiväärtuses kokku 24 503 eurot), piiranud pangakontode kasutamist ja seadnud sõidukile keelumärke. Need meetmed tagavad nõude rohkem kui piisavalt. Sissetuleku teenimise halvamine – sõiduki äravõtmine ja pangakontode arestimine koos osaluste keelumärgetega loovad olukorra, kus avaldaja ei suuda teenida sissetulekut nõude rahuldamiseks. Perekondlik olukord – avaldaja elab Tallinnas koos abikaasa ja alaealise lapsega. Sõiduk on vajalik igapäevaste perekondlike kohustuste täitmiseks. Hea usk ja maksevalmidus – võlgnik tunnustas nõuet vabatahtlikult notariaalakti koostamisel, taotles maksegraafiku sõlmimist ja tegeleb aktiivselt nõude refinantseerimisega. Sissenõudja huvid ei kahjustu – nõue on piisavalt tagatud. Ajatamine ei
2-26-3619 vähenda sissenõudja positsiooni, küll aga võimaldab võlgnikul jätkata äritegevust ja nõude täies ulatuses rahuldada. Võlgniku pakutud maksegraafik näeb ette nõude täieliku tasumise viie osamaksena nelja kuu jooksul. Seejuures on mittearestitav summa arvutatud valesti.
3.Võlgnik esitas 05.03.2026 avalduse täienduse, milles selgitas, et on astunud samme maksete teostamiseks eelmisel nädalal kohtutäiturile edastatud ajakavaga. Võlgnik taotles, et kohus lubaks võlgnikul täismakse teostada hiljemalt 09.03.2026, kuid mitte hiljem kui 15.03.2026, arvestades refinantseerimisprotsessi lõpulejõudmist. Puudutatud isikute seisukohad
4.Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgnik on rohkem kui aasta vältel andnud lugematutel kordadel kinnitusi ja lubadusi, et ta tasub oma võlgnevuse. Sissenõudja on seejuures korduvalt andnud täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks, kuid laekunud ei ole mitte ühtegi senti. Ainus potentsiaalne viis sissenõudja nõude rahuldamiseks on jätkuv täitemenetlus. Lisaks on võlgniku väited seoses oma sõidukiga valed. Viimase viie aasta jooksul on sõidukiga sõidetud kokku ca 1400 km. Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ning liikluskindlustuse leping, mistõttu ei tohi sõiduautoga liigelda. Sissenõudja õiguste riive süveneb iga päevaga, mil võlgnik väldib oma kohustuse täitmist ja esitab katteta lubadusi.
5.Kohtutäitur nõustus sissenõudja seisukohaga. Võlgnik ei ole tasunud vabatahtlikult täitemenetluse algatamisest ühtegi eurot. Kohtutäitur on seadnud võlgniku sõidukile keelumärke ning koostanud arestimise akti, kuid hinda ei saa määrata, sest võlgnik pole kohtutäiturile avaldanud sõiduki asukohta ega teinud koostööd hinna määramise osas. Võlgniku osade arestimine ei mõjuta kuidagi tema äritegevust, lisaks ei ole äriühingud aastaid esitanud majandusaasta aruandeid. Kohtutäitur on nõudnud võlgnikult varade ja kohustuste nimekirja, mida pole esitatud. Samuti kasutab võlgnik välisriikide kontosid, mistõttu on kohtutäituril tekkinud kahtlus, et võlgnik varjab oma vara eesmärgiga hoida kõrvale kohustuste täitmisest. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 10.03.2026 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et kohtutäiturile hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad ning mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulu 540 eurot.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei toonud võlgnik esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45. Erandlikuks ei ole asjaolu, et võlgnik on jätnud täitedokumendist tulenevad kohustused täitmata majanduslikel põhjustel. Erandlikuks ei ole kuidagi ka asjaolu, et võlgnikul on ülalpeetavad. Võlgniku ning tema ülalpeetavate ülalpidamiseks vajalikud minimaalsed vahendid tagab seadus. Juhul, kui sissetuleku mittearestitav osa on arvestatud ebaõigesti, siis ei ole see etteheidetav sissenõudjale. Võlgnikul on võimalus oma õiguste kaitsmiseks esitada kaebus TMS §-s 217 sätestatud korras. Nähtuvalt sissenõudja esitatud Transpordiameti väljavõttest puudusid võlgniku sõidukil XXXXXX liikluskindlustuse leping ning kehtiv tehnoülevaatus. Kuivõrd võlgnik sõidukit liikluses kasutada ei tohi, siis olid kõik avalduses esitatud väited sõiduki kasutamise ning selle jätkuva vajaduse kohta ilmselt valed. Võlgnik on kohtule valetanud. Selles kontekstis olid ilmselt ebausaldusväärsed ka võlgniku väited selle kohta, kuidas ta asuks kohustust kohe täitma, kui kohus täitmise ajataks. Võlgniku heausksele käitumisele ei viita ka kohtutäituri väljatoodu, et võlgnik ei ole vaatamata kohtutäituri nõudmisele esitanud oma vara ja kohustuste nimekirja, välisriikides asuvate kontode
2-26-3619 väljavõtteid ega avaldanud oma sõiduki asukohta. Võlgnik on seeläbi rikkunud oma kohustusi täitemenetluses, mis kahjustab sissenõudja õigust efektiivsele täitemenetlusele. Võlgnik on kohtutäiturile ette heitnud vara arestimist enamas ulatuses, kui on nõude täitmiseks vajalik, kuid vaidlus puudus, et senised täitetoimingud ei ole võimaldanud sissenõudja nõudeid mingiski ulatuses täita. Seega ei saanud täitemenetluse ajatamata jätmist ning jätkamist võlgniku suhtes ebaõiglaseks pidada.
8.Maakohus jättis seoses avalduse rahuldamata jätmisega menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel võlgniku kanda. Maakohus leidis, et ajakulu 3 tundi avaldusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks ei saanud pidada ilmselt ülemääraseks. Lisaks vähendas maakohus sissenõudja esindaja tasu 180 euroni tunnis, kuivõrd asja mahukus ega keerukus ei õigustanud vajadust kasutada sedavõrd kulukat õigusteenust. Seega mõistis maakohus võlgnikult sissenõudja kasuks välja 540 eurot (180 x 3). Määruskaebus
9.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldatakse. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
10.Määruskaebuse kohaselt on ebaõige maakohtu järeldus, et võlgnik on maakohtule valetanud ning jätnud sisuliselt analüüsimata avaldaja 05.03.2026 menetlusdokumendis esitatud põhjalikud selgitused ja vastuväited. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud sissenõudja esitatud läbisõidu ajalise raamistiku moonutamist ega tegelike läbisõiduandmete arvestamist. Määrus ei käsitle ka võlgniku selgitust, et tehnoülevaatuse ja kindlustuse uuendamine keelumärke all oleval sõidukil on menetluslikult tülikas. Käsutamise keelumärge seati 28.01.2026, mil tehnoülevaatus oli juba aegunud, kuid võlgnik oli valmistumas sõidukit taas kasutusse võtma. Pangakontode arestimine 17.02.2026 võttis võlgnikult rahalised vahendid tehnoülevaatuse ja kindlustuse uuendamiseks. Võlgnik broneeris samal päeval, mil vaidlustatud määrus talle kätte toimetati (10.03.2026) sõiduki teenindusaja sõiduki tehnoülevaatuseks ettevalmistamiseks ning sõlmis liikluskindlustuse lepingu. See näitab, et võlgnik on jõudmas refinantseerimisprotsessi lõpule oma pikaajalise äritegevuse ja äripartnerite võrgustiku kaudu. Seejuures ei ole maakohus arvesse võtnud EE 27.05.2026 kirjalikku kinnitust, et büroo ootab makset ega alusta sundmüüki enne 06.03.2026, mis tõendab, et kohtutäituri enda büroo pidas võlgniku refinantseerimist piisavalt usaldusväärseks kirjaliku kinnituse andmiseks. Kuna maakohus on ebaõigesti seadnud kahtluse alla võlgniku selgitused seoses sõidukiga, siis on maakohus ebaõigesti pidanud ebausaldusväärseks ka võlgniku selgitusi tema maksevalmiduse, refinantseerimise ja heausksuse kohta. Lisaks on võlgnik vaidlustanud sissenõudja menetluskulude suuruse põhjendusega, et sissenõudja esindaja töö seisnes peamiselt tasuta digitaalsete registrite andmete allalaadimises, kuid maakohus seda argumenti ei analüüsinud. Menetlusosaliste seisukohad
11.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, mille kohaselt ei ole võlgnik menetluses esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada TMS §-i 45. Asjas ei oma sisulist tähendust, kas sõidukit kasutati viimase viie aasta jooksul 1400 km või 2300 km.
2-26-3619 Oluline on, et võlgnik on kohtule otseselt valetanud, kui väitis, et kasutab sõiduautot igapäevaselt ja see on tema jaoks asendamatu. Tõendid kinnitavad, et sõiduautot ei ole viimase 6 kuu jooksul üldse kasutatud.
12.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada TMS §-i 45. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Võlgnik kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
15.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust tervikuna.
16.Võlgnik on määruskaebusele lisanud täiendavad dokumentaalsed tõendid (Moeller Auto Mustamäe teeninduse broneeringu kinnitus ja PZU liikluskindlustuse sertifikaat poliisile nr 633708851) ning esitanud 12.03.2026 täiendavad dokumentaalsed tõendid (apteegi ostuajalugu). TsMS § 662 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja materjali juurde.
17.Maakohus on õigesti välja toonud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud, viidates asjakohasele Riigikohtu praktikale (RKTKm 12.06.2012, 3-2-179-12, p 11). Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas puuduvad TMS § 45 kohaldamiseks vajalikud erandlikud asjaolud. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale ega järeldada, et maakohus oleks selles küsimuses eksinud.
17.1.Võlgniku viidatud asjaoludeks on makseraskused, ülalpeetavate olemasolu, täitemenetluse negatiivne mõju tema ettevõtlusele, soov nõue refinantseerimise abil tasuda ning väide, et vara suhtes rakendatud täitetoimingud raskendavad sissetuleku teenimist. Need asjaolud ei ole siiski käsitatavad erandlikena TMS § 45 tähenduses. Tegemist on asjaoludega, mis esinevad suuremal või vähemal määral paljude täitemenetluste puhul ning on täitemenetlusega paratamatult kaasnevad tagajärjed.
17.2.Samuti ei muuda olukorda erandlikuks võlgniku viide võimalikule refinantseerimisele ja kavatsusele nõue lähitulevikus tasuda. Võlgnik on oma avalduses ning hilisemates seisukohtades tuginenud eelkõige tulevikus realiseeruda võivale maksevõime paranemisele. Sellised väited ei anna siiski iseenesest alust järeldada, et täitemenetluse jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane TMS § 45 mõttes.
17.3.Ka võlgniku väited sõiduki vajalikkuse kohta ei võimalda jõuda teistsugusele järeldusele. Isegi eeldusel, et sõiduk on võlgnikule vajalik nii töö- kui ka pereelus, ei kujuta see endast asjaolu, mis eristaks siinsel juhul tema olukorda tavapärase täitemenetluse võlgniku olukorrast sellisel määral, et õigustada TMS § 45 kohaldamist. Seetõttu ei sõltu
2-26-3619 määruskaebuse lahendus sellest, kas maakohtu hinnang võlgniku sõiduki kasutamist puudutavate väidete usaldusväärsusele oli kõigis üksikasjades põhjendatud. Ka lähtudes võlgniku esitatud asjaoludest tervikuna, ei anna need kolleegiumi hinnangul alust järeldada, et täitemenetluse jätkamine oleks tema suhtes ebaõiglane TMS § 45 tähenduses.
18.Lisaks on maakohus, vastupidiselt võlgniku seisukohale, arvestanud võlgniku vastuväidet sissenõudja menetluskuludele. Maakohus on õigesti märkinud, et võlgniku vastuväidet ajakulu osas ei saa pidada põhjendatuks, kuivõrd sissenõudja ei esitanud üksnes registrite väljavõtteid, vaid tervikliku vastuse avaldusele. Seejuures peab võlgnik arvestama, et asjast puudutatud isikul kulub aega ka avaldusega tutvumiseks. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu seisukoha muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
20.Sissenõudja esitas koos 23.03.2026 seisukohaga menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on sissenõudjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 240 eurot (käibemaksuta) 3,75 tunni ulatuses, mis on kulunud määruskaebuse analüüsile, kohtumääruse analüüsile, määruskaebuse lisade analüüsile, kohtutäituri seisukoha analüüsile, vastuse koostamisele ning esitamisele, kliendile ülevaate koostamisele eelnevast ja järgnevatest sammudest menetluses.
21.Võlgnik sissenõudja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
22.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Sissenõudjat on esindanud vandeadvokaat. Ringkonnakohtu hinnangul ületab sissenõudja esindaja tasumäär oluliselt keskmist vandeadvokaadi poolt sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole põhjendatud jätta võlgniku kanda kulusid taotletud tunnitasumäära alusel. Ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks 180 eurot (käibemaksuta).
23.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu, vastuse määruskaebusele sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, siis on menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.
24.Eeltoodust tulenevalt on sissenõudja põhjendatud ja vajalik esindajakulu ringkonnakohtus 675 eurot (3,75 tundi × 180 eurot). Sissenõudja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.