Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S E vastu võla nõudes
Hagihind
135 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ, asukoht Sõbra tn 61, 51013 Tartu; e-post: [email protected]); Kostja: S E (isikukood xxx; elukoht: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt S E hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 135 eurot, millest on leppetrahvide võlgnevus 120 eurot ja meeldetuletuskirja saatmise kulu 15 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt S E hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 95 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (95 eurot) tuleb kostjal S E tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
2-21-101878 Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 22.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 27.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.01.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik S E esitas 27.01.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 08.02.2021 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 23.02.2021 Harju Maakohtule hagi S Ei vastu leppetrahvi 120 eurot ja sissenõudmiskulude 15 eurot nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 08.03.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (kirjalikus menetluses).
3.23.02.2021 hagiga esitas hageja Lisa 6, mis sisaldas lisaks kostja andmetele ka teiste, menetluses mitte osalevate isikute andmeid. Hagi koos lisadega toimetati kätte kostjale, enne kui hageja avastas Lisa 6 sisalduvate andmete koosseisu. Hageja esitas 14.03.2021 taotluse asendada hagi koos Lisaga 6 ja kohustada S Eit hagiavalduse Lisana 6 esitatud Exceli tabeli sisu saladuses hoidma, mille kohus rahuldas 19.03.2021 määrusega.
4.Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud: Kostja oli xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 07.03.2018. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes järgnevatel kuupäevadel:
1.05.04.2018 Mustamäe tee 5i Telia, leppetrahvinumber xxx
2.16.04.2018 Mustamäe tee 5i Telia, leppetrahvinumber xxx
3.18.04.2018 Mustamäe tee 5i Telia, leppetrahvinumber xxx
4.10.09.2018 Tartu mnt 10a, leppetrahvinumber xxx Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
5.S E (kostja) esitas 10.03.2021 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ning tõi esile järgmised vastuväited: kostjale ei meenu, et oleks hagiavalduses väljatoodud parklates oma sõidukit parkinud; tõendatud ei ole, et parkimislepingud sõlmiti ja neid rikuti; parkimislepingu sõlmimistest on möödunud 2 aastat, viidates LS § 72 lg-le 2.
6.29.03.2021 esitas hageja seisukoha kostja 10.03.2021 hagivastusele, tuues esile järgmist:
2-21-101878 Hageja on tõendanud oma nõuet kooskõlas kehtiva Riigikohtupraktikaga (tsiviilasi nr 215-3430) ning kostjal lasub kohustus tõendada, et kohustus täideti ehk leppetrahvinõude esitamise aluseks olevat rikkumist ei toimunud. Parkimisleping on sõlmitud lähtuvalt vormivabaduse põhimõttest pakkumuse esitamise (iga hageja parkimisala parkimistingimustes on esitatud hageja pakkumus lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisega) ja sellele nõustumise andmise (sõiduki parkimisalale parkimise) teel. Kehtiva kohtupraktika järgi vastutab parkimislepingu, sh leppetrahvinõude täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei tõenda vastupidist. LS § 72 lg 2 on suunatud liiklussüütegudele, mida eraparklas esitatud leppetrahvinõuded ei ole ja seetõttu peaks sõiduki omanik/vastutav kasutaja säilitama mh parkimisvaidlustes vastutusest vabanemiseks sõiduki kasutaja andmeid vähemalt nõude aegumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 07.03.2018. Nimetatud sõiduk pargiti 05.04.2018, 16.04.2018, 18.04.2018 ja 10.09.2018 kostja opereeritavatele parkimisaladele.
10.Kohus selgitab, et parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867). Seega ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et ta ei ole kindel, kes leppetrahvides märgitud aegadel sõidukit kasutas, kuna sõidukit
2-21-101878 kasutasid ka kolmandad isikud. Kui kostjal teadmised kasutajatest puuduvad, siis vastutab kohtu hinnangul sõiduki omanik/vastutav kasutaja ise. Isegi juhul, kui sõidukit kasutas kolmas isik, siis ei vabastataks see kostjat üürilepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõude tasumise kohustusest. Andmete puudumisel jääks kolmanda isiku poolt põhjustatud rikkumisest tingitud kulud kostja enda kanda.
11.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal oli LS § 72 lg 2 järgi kohustus säilitada andmeid sõiduki kasutaja kohta kuus kuud arvates sõiduki kasutamise lõppemisest. Kohtud on korduvalt leidnud, et LS § 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 lahendi tsiviilasjas nr 2-19-123666 p 37).
12.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja on määranud kostjale 4 leppetrahvi kokku summas 120 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja on viivitanud liialt kostjale nõude esitamisega.
13.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
14.Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kuna leppetrahvid on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
15.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 120 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvi eest 120 eurot.
16.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 15 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta ei oleks nimetatud aadressil elanud ja/või nõudekirja kätte saanud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist
2-21-101878 kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue summas 15 eurot põhjendatud. Menetluskulud
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja jäi edasistes seisukohtades hagiavalduses toodud menetluskulude nõude juurde, paludes menetluskuludena kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud avaldustelt tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Kostja pole hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas seisukohta esitanud.
19.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on põhjendatud vastavalt TsMS § 4842. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 95 eurot.
20.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (95 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.