2-20-11422 Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
1.Pärnu Maakohtu 18.03.2021 (jõustus 08.04.2021) määrusega lõpetati võlgniku K.V pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik usaldusisikuna on menetluse kestel esitanud aruanded 18.03.2022, 18.03.2023, 18.03.2024 (parandatud 13.05.2024), 18.03.2025 ja 29.07.2025 taotluse menetluse lõpetamiseks.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse osas. 30.07.2025 teatas võlausaldaja Holm Bank AS, et Holm Bank AS ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega seoses asjaoluga, et menetluse perioodi jooksul K.V on tasunud Holm Bank AS-ile võlgnevuse katteks ainult 46,91 eurot. Nõude jääk on 2107,93 eurot.
4.01.08.2025 teatas võlausaldaja PlusPlus Capital AS, et võlgniku K.V`i ei tohiks võlgadest vabastada. Võlausaldaja leiab, et olenemata, et võlgnik on aruandeid esitanud, ei ole võlgnik KVM eeldusi täitnud. Võlgnik ei ole teostanud menetluse perioodil ühtegi väljamakset võlausaldajale. Võlausaldaja nõude jääk on 8963,53 eurot. Võlgnik ei ole teostanud isegi minimaalset väljamakset näitamaks üles tahet nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul on 4 ülalpeetavat, kellest viimane on sündinud 2023 aastal KVM kestel kuigi võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku pangakonto väljavõtted näitavad makseid läbi interneti muude teenuste, kust võlgnikule laekub maksetena (Paysafe Payment Solutions Limited) 200500 € viimase poole aasta jooksul kui mitte rohkem. Kas võlgnikul on veel välismaiseid kontosid või sissetulekuid, millest kohus ega võlausaldajad ei tea? Võlgnik saab lapsehooldustasu miinimum ulatuses, kuid võlgnik pole selgitanud, millest ta koos 4 lapsega elab, kes tasub tema eluaseme kulud jms. Eelolevast tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei vääri võlgadest vabastamist, võlgnik ei ole täitnud ühtegi vabastamise eeldust. Võlgniku pangakonto ei nähtu ühegi igakuise kulu makset peale telefoni arve või mõne üksiku lapse kulu. Konto väljavõtteid ei näita kulu toidule, riietele, hügieenitarvetele. Konto väljavõtetest ei nähtu 4 lapse kohta lapsetoetuse maksmist riigi poolt. Kuhu antud igakuine lapsetoetud makse laekub? Eelolevast saab selgelt järeldada, et võlgnik ei näita oma tegeliku eluolu ja varjab oma tulu nii sisse-kui väljaminekuid. Võime eeldada et võlgnikul on kuskil veel mingeid kontosid, mida ta kasutab. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku ei tohiks kohustusest vabastada. Võlausaldaja B2 Impact OÜ teatas 05.08.2025, et võlgnik K.V ei teostanud kohustustest vabastamise menetluse jooksul makseid ning võlausaldaja ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlausaldaja Swedbank AS teatas 07.08.2025, et võlgnik on kahjustanud oma tegevusega võlausaldaja huve. Nimelt ei ole võlgnikult laekunud kogu menetluse jooksul võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset. Nõude jääk on jätkuvalt 4 735,87 eurot. Võlausaldaja märgib, et 10.05.2024 tegevusaruandes on võlgnik märkinud, et on teostanud väljamakseid võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel. Võlausaldaja on seisukohal, 2
2-20-11422 et võlgnik on andnud väljamaksete kohta kohtule ebaõige teabe ehk võlgnikult ei ole võlausaldajale laekunud väljamakset summas 496,15 eurot, mis on märgitud tegevusaruandes. Samuti nähtub esitatud konto väljavõtetelt väljamakseid erinevatele hasartmängu keskkondadele nagu näiteks: Dreambox Games OÜ (Chanz), Trustly Group AB (Ninja ja Boost), Optiwin OÜ (Nutz.ee), TRIOGAMES OÜ, Unibet, StayCool OÜ (Coolbet), AS Eesti Loto. Olukorras, kus võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatust määras, ei ole põhjendatud, et võlgnik mängib hasartmänge. Võlgniku poolt esitatud usaldusisiku aruandest ja sellega kaasnevatest lisadest nähtub, et 2023. aastal on võlgnikule laekunud vähemalt II pensionisamba väljamakse summas 3 291,88 eurot. Saadud pensionist tuleb võlausaldajatele teha eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida. Võlgnik seda teinud ei ole. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Seega võlausaldaja hinnangul on võlgnik eeltoodust tulenevalt kahjustanud oluliselt võlausaldaja huve ning kohtul eksisteerib alus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 07.08.2025 esitatud seisukohas märgib Aktiva Finance Group OÜ, et võlausaldaja jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale on laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldaja nõude katteks kokku 235,33 eurot.
5.24.09.2025 kuulas kohus võlgniku ära telefoni teel. Kohus selgitas võlgnikule võlausaldajate poolt kohtule esitatud seisukohti. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et 13.05.2024 esitatud parandatud aruandes ta küll arvutas välja väljamaksete suurused võlausaldajatele, kuid väljamakseid teinud ei ole. Võlgniku sõnul ei ole ta kohustustest vabastamise menetluses ka väljamakseid teinud ei Holm Bank AS-ile ega Aktiva Finance Group OÜ-le ning ta ei tea, mis maksetega tegemist on. Võlgnik kinnitas, et tal on kontod Paysafe Payment ja Solutions Limited, kuhu laekuvad hasartmängus võidetud summad ja kust ta kannab võidusummad enda kontole, kuid väljavõtteid ta kohtule esitada ei oska. Võlgnik kinnitas, et ta on hasartmängu sõltlane. Kuigi ta varem lasi endale mängu keelu panna, hakkas ta ca aasta tagasi uuesti mängima. Hasartmängust saadud sissetulekuid ta menetluse kestel enda sissetulekutena arvestanud. Igapäevaste kulude kandmisel aitab teda laste isa, kellele laekuvad ka lastetoetused, laste isa aitab ka süüa osta, sest ta teab, et võlgnikule raha usaldada ei ole võimalik. Võlgnik möönab, et tema käitumisest tulenevalt jäetakse ta ilmselt kohustustest vabastamata. Võlgnik ei osanud kohtule selgitada, miks ta võlausaldajatele aastate jooksul väljamakseid teinud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
7.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on 3
2-20-11422 rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
9.Kohus kuulas võlgniku ära 24.09.2025 ning andis võlausaldajatele tähtaja soovi korral võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise osas seisukoha esitamiseks. Kohus olles kuulanud võlgniku ära ja tutvunud võlausaldajate seisukohtadega, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda K.V vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
10.Kohus andis menetluse kestel võlgnikule võimaluse täita enda kohustusi ja selgitas 20.03.2024 kohtunõudes väljamaksete tegemise kohustust. Kohus selgitas, et pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli võlgnik 2022 aasta märtsis saanud tulu, millele saab sissenõuet pöörata 430,22 eurot, 2023 aasta jaanuaris saanud tulu, millele saab sissenõuet pöörata 4287,02 eurot ning 2023 aasta märtsis saanud tulu, millele saab sissenõuet pöörata 807,92 eurot. Kohus selgitas, kuidas väljamaksete suurust arvestada ning andis võlgnikule tähtaja väljamaksete kokku summas 4143,87 euro tegemiseks. Kohus selgitas 20.03.2024 kohtunõudes, et maksekorraldused võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta tuleb esitada hiljemalt 29.12.2024. Võlgnik kohtunõudele ei reageerinud ega esitanud kohtule maksekorraldusi. Kohus selgitas võlgnikule 20.03.2024 kohtunõudes, et väljamaksete tegemata jätmist võib käsitleda võlgniku kohustuste rikkumisena, mille tulemusel võib jätta võlgnikku kohustustest vabastamata. Kohtule 18.03.2025 esitatud aruandest ja selle lisadest nähtuvalt ei ole võlgnik jätkuvalt aruandes kajastanud väljamakseid ega esitanud tõendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta, kuigi omas märtsis 2025 sissetulekut, millest oleks olnud võimalik väljamakseid teha. 24.09.2025 ärakuulamisel võlgnik selgitas, et ta ei ole senini väljamakseid teinud ega osanud ka selgitada, miks ta neid teinud ei ole ega kohtule maksekorraldusi väljamaksete kohta ei esitanud.
11.Võlausaldaja Swedbank AS on märkinud sedagi, et esitatud konto väljavõtetelt nähtub väljamakseid erinevatele hasartmängu keskkondadele ning olukorras, kus võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatust määras, ei ole põhjendatud, et võlgnik mängib hasartmänge. Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga ja leiab samuti, et kohustustest vabastamise eesmärgiks ei saa olla võlgniku käitumine selliselt, et ta küll ei oma aastate jooksul igakuiselt sissetulekuid osas, milles võlausaldajatele oleks võimalik olnud väljamakseid teha, kuid samas nähtub võlgniku pangakontode väljavõtetelt, et saadav sissetulek ei lähe ka pere ülalpidamiseks ega võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kasvõi minimaalses ulatuses, samas aga võlgnik kulutab raha hasartmängude mängimiskes.
12.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest 4
2-20-11422 vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku K.V käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Võlgnik ei ole mingilgi määral üles näidanud initsiatiivi teha võlausaldajatel väljamakseid, kuigi tema sissetulek võimaldas seda teha ja sealhulgas võimaldas sissetulek enamasti tegeleda hasartmängude mängimisega. Võlausaldajad PlusPlus Capital AS, B2 Impact OÜ ja AS Swedbank märgivad, et võlgnik ei ole ühtegi makset võlausaldajatele teostanud. Kuigi Holm Bank AS märgib, et võlgnik on teinud menetluse kestel väljamakse üksnes summas 46,91 eurot ja Aktiva Finants Group OÜ märgib, et võlgnik on väljamakseid teinud summas 235,33 eurot, sõnas võlgnik ärakuulamisel ise, et tema neid makseid teinud ei ole. Samuti ei nähtu väljamaksete tegemine kohustustest vabastamise menetluse kestel kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt. Võlausaldajad Holm Bank AS, PlusPlus Capital AS, B2 Impact OÜ ja AS Swedbank leiavad, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud. Aktiva Finance Group OÜ jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada ja kohtutäitur Rannar Liitmaa ning Bondora AS ei ole kohtule enda seisukohta esitanud.
14.Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 lg 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning ei ole kohtule esitanud korrektseid aruandeid, varjates sellega andmeid oma sissetuleku suuruse ja vara kohta ning võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik on kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
15.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et K.V on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus selgitas võlgnikule võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust, mida võlgnik ei täitnud ja kohtule esitatud hilisematest tõenditest nähtuvat mängis väljamaksete tegemise asemel hasartmängudega – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt. Võlgnikule on nii pankrotimenetluse lõppemisel kui kohustustest vabastamise menetluse kestel korduvalt selgitatud tema kohustusi, võlgnik sellegi poolest enda kohustusi täitma ei ole asunud. Ärakuulamisel ei osanud võlgnik enda käitumist mitte millegagi põhjendada ega seletada ning asus ise ka seisukohale, et ta tuleb jätta kohustustest vabastamata.
16.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku K.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
17.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise 5
2-20-11422 menetluse. Kuivõrd kohus keeldub K.V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb K.V kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
19.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
20.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.